lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-35777/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 24.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-35777/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1887
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PG Inkasso OÜ11100041(Hageja)PLACET GROUP OÜ11198910(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

2-13-35777

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi XXXvastu võla nõudes

Hagihind

337,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910, Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120); Hageja volitatud esindaja I: Merike Lätt (isikukood 46901255733, ITM Inkasso OÜ; registrikood 11100041; e-post: [email protected]); Hageja volitatud esindaja II: Marjana Hiie (isikukood 48803274728, ITM Inkasso OÜ; registrikood 11100041; telefon 56994290; e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX; e-post: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks võlgnevus summas 321,05 (kolmsada kakskümmend üks eurot ja 5 senti) eurot, millest 191,73 eurot on põhivõlgnevus; 43,14 eurot intressid ja 86,18 eurot (seisuga 01.08.2013. a) sissenõutavaks muutunud viivised.
3.Välja mõista kostjalt XXX hageja PLACET GROUP OÜ kasuks alates 02.08.2013 kuni põhinõude (191,73 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Menetlusekulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 60 (kuuskümmend) eurot. 4.3 Välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud summas 35 (kolmkümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-13-35777 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Hageja PLACET GROUP OÜ esitas 01.08.2013. a Harju Maakohtule hagi kostja XXX vastu laenulepingust ning selle lisadest tuleneva põhinõude summas 191,73 eurot, intresside summas 43,14 eurot ning viiviste sissenõudmiseks.
2.Harju Maakohus võttis 08.08.2013. a määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas hagile 08.10.2013. a vastuväite, mis oli vene keeles.
3.Kohus määras 09.10.2013. hagejale ja kostjale soovi korral täiendavate avalduste, taotluste ja dokumentide esitamise tähtpäevaks 7 päeva alates kohtu e-kirja kättesaamisest. Kohus teatas, et teeb otsuse avalikult teatavaks 7 tööpäeva jooksul pärast eelmärgitud tähtpäeva möödumist. Seejuures kohustas kohus kostjat, XXX, esitama kohtule 08.10.2013. a esitatud vastuväite eestikeelse tõlke hiljemalt 7 päeva jooksul alates antud e-kirja kättesaamisest. Kohus selgitas, et kui kostja vastuväide tõlget tähtpäevaks ei esita, võib kohus jätta vastuväite tähelepanuta (TsMS § 33 lg 3).
4.Kostja edastas kohtu nõudmisel kohtule 10.10.2013. a digitaalallkirjastatud eestikeelse vastuväite. Kohus juhtis 10.10.2013. a kostjale saadetud e-kirjas kostja tähelepanu, milliseid andmeid peab vastavalt TsMS § 394 kostja vastus hagile sisaldama. Kohus selgitas, et kostjal on võimalik kohtule esitada täiendavaid avaldusi, taotlusi ja dokumente kuni 17.10.2013. a. Kostja antud tähtaja jooksul kohtule täiendavaid dokumente ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hagi asjaolud ja hageja nõue

5.Hagiavalduse kohaselt esitas 04.04.2008.a kostja laenutaotluse (t. lk 4-5) 3000 krooni, so 191,73 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus

PLACET

GROUP

OÜ internetikeskkonnas „www.smsmoney.ee“ ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega.

2-13-35777

6.PLACET GROUP OÜ rahuldas laenutaotluse ja 04.04.2008.a sõlmis kostja PLACET GROUP OÜ-ga SMS kiirlaenulepingu nr XXX laenu 3000 krooni, so 191,73 euro saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenusumma 3000 krooni ehk 191,73 eurot kanti kostjale üle (t. lk 13). Laenu ja intresside tasumine pidi toimuma 1 maksena hiljemalt 04.05.2008. a.
7.Hageja selgitab, et kostja pole käesolevaks sooritanud mitte ühtegi makset ning on jätnud laenusumma 191,73 eurot ning intressid summas 43,14 eurot täies ulatuses tagastamata (vt t. lk 14). Kostja ei ole seejuures reageerinud PLACET GROUP OÜ poolt edastatud korduvatele meeldetuletustele. Hageja leiab, et kostja on tahtlikult rikkunud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jätnud laenulepingujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Hageja esindaja ning kostja vahelised läbirääkimised soovitud tulemusi ei andnud, mistõttu ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja vastuväide
8.Kostja esitas 08.10.2013. a e-maili teel kohtule venekeelse vastuse hagile. Tulenevalt kohtu nõudest esitas kostja 10.10.2013. a kohtule järgmise eestikeelse digitaalallkirjastatud vastuväite: „Sain kirja Kohtunõue tsiviilasjas nr 2-13-35777, sest võlg oli viis aastat vana, ma ei suutnud tagasi maksta, et võlg. Praegu ma töötan ja minu palk on 320 eurot, mis minu pangaarvele vahistamised, mul on kuidagi maksta võlg ja intressidelt.“

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Esmalt analüüsib kohus kostja 10.10.2013. a vastuses sisalduvaid puudusi. Kohus peab siinkohal oluliseks selgitada, et kuivõrd antud vastuväite näol on tegemist kohtu 08.10.2013. a nõude täitmisega, s.o vastuväite eestikeelse tõlke esitamisega kohtule, kostja poolt, siis juhindub kohus käesoleva asja lahendamisel viimasest, 10.10.2013. a, kostja vastusest.
11.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule (TsMS) on kostjal õigus hagiga mittenõustumisel esitada hageja nõudele vastuväited TsMS § 394 lg 2 sätestatud korras kirjaliku vastuse esitamisega ning vajadusel omapoolseid vastuväiteid ka tõendada. Eeltoodud sättele juhtis kohus kostja tähelepanu 08.08.2013. a hagi menetlusse võtmise määruses ning 10.10.2013. a kostjale saadetud e-kirjas, selgitades, milliseid andmeid peab vastavalt TsMS §-le 394 kostja vastus hagile sisaldama. Antud juhul ei vasta kostja 10.10.2013. a esitatud vastus TsMS § 394 sätestatud nõuetele. Samas ei saa kohtu hinnangul jätta puudustega vastust hagile arvesse võtmata juhul, kui sellest järeldub kostja tahe hagile vastu vaielda. Seejuures ei ole kostja avaldanud, et ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 6 võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Eeltoodut silmas pidades võtab kohus käesoleva asja lahendamisel arvesse kostja 10.10.2013. a kohtule esitatud hagi vastust.
12.Kohus juhib tähelepanu, et vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimesele lausele peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

2-13-35777 seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud väidete tõendamiseks ärakirjad kostja XXX laenutaotlusest (t. lk 4) ning laenu üldtingimustest (t. lk 6), millega kostja oli lepingut sõlmides kohustatud tutvuma. Laenusumma ülekandmist kostjale tõendab hageja hagile lisatud maksekorraldusega nr 3676 (t. lk 13), mille kohaselt väljastati kostjale 04.04.2008. a laen summas 3000 Eesti krooni (s.o 191,73 eurot). Hageja poolt t. lk 2 toodud tabelist nähtub ka hagejapoolne viivisearvestus. Nähtuvalt on hageja selgesti märkinud, millistelt summadelt ning millise perioodi eest hageja viivist arvestab.

13.Kohus leiab, et hageja on täitnud omapoolse tõendamiskoormuse ehk tõendanud laenu andmise kostjale. Kostja seevastu pole aga kohtule esitanud ühtegi asjakohast seisukohta või tõendit, mis võiksid kohtule anda alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kostja 10.10.2013. a kohtule esitatud vastusest tuleneb asjaolu, et kostja võlg hageja ees oli 5 aastat vana. Kohus märgib, et antud juhul ei saa kohus käsitleda nimetatud kostja väidet ka aegumisele tuginemisena TsÜS §143 tähenduses. Näiteks on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendis nr 3-2-1-41-07 p 24 sedastanud, et aegumise kohaldamise nõude esitamiseks on piisav see, kui kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja leiab, et nõue on aegunud. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul kostja esitanud selgesõnalist väidet hageja nõude aegumise kohta, mistõttu ei ole kohtul võimalik aegumist ka kohaldada.
14.Hagimaterjalidest nähtuvalt on seega pooled 04.04.2008. a sõlminud SMS kiirlaenulepingu nr XXX, millega kostja võttis hagejalt 3000 krooni (s.o 191,73 eurot) laenu. Vastavalt hageja laenulepingu üldtingimuste p 4.1 algab laenu tagastamise tähtaja kulgemine lepingu sõlmimise ehk laenusumma väljamakse päevast. Üldtingimuste p 4.2 järgi kohustus kostja tagastama laenusumma koos käsitlemise kuludega laenu tagastamise kuupäevaks. Hageja üldtingimuste järgi, summa 3000 krooni laenamisel laenuperioodiks 30 päeva, tuli kostjal laen ja intressid tasuda 1 maksena hiljemalt 04.05.2008. a. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja on pikema ajaperioodi jooksul jätnud täitmata poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Seejuures on kostja jätnud laenulepingujärgsed maksed täies ulatuses tasumata. Ka ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ning jätta tasumata hagejalt võetud laen. Asja materjalidest pole kostja teatanud hagejale ka poolte vahel sõlmitud lepingu täitmist takistavast asjaolust.
15.Kostja on seega jätnud hagejale tasumata laenusumma 191,73 eurot ja intressid summas 43,14 eurot. Vastavalt Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.
16.Kuivõrd kostja ei tagastanud saadud laenu ega tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, arvestas hageja ka viiviseid alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevas, s.o 05.05.2008. a tagastamata laenusummalt, s.o 191,73 eurolt. Hagi esitamise seisuga (01.08.2013. a) on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 86,18 eurot. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
17.Seejuures võib vastavalt TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

2-13-35777 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja TsMS § 367 põhinev viivisenõue kuulub rahuldamisele. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib hageja nõuda lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

18.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 191,73 eurot, tasumata intressid 43,14 eurot, seisuga 01.08.2013. a sissenõutavaks muutunud viivised summas 86,18 eurot ning viivis alates 02.08.2013. a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumisele kuuluvalt põhinõudelt (191,73 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Seetõttu mõistab kohus vastavalt hageja 08.08.2013. a kohtule esitatud avaldusele (t. lk 29-32) kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 60 eurot ja õigusabikulud summas 35 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja