2-09-70006 A Š ja O Šu hagi T L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2013 menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T Li määruskaebus
määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: A S (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx); Hageja 2: O S (isikukood xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx); Hagejate lepinguline esindaja Jelena Metsalu; Kostja: T L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2013 määrus osas, millega maakohus jättis põhiseadusvastaseks tunnistamata käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad riigilõivuseaduse sätted ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kohaldamata ja tunnistada, et põhiseadusega olid vastuolus riigilõivuseaduse alates 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 800 000 krooni kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni ja riigilõivuseaduse alates 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsiooni § 57 lõige 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738,15 kuni 51 129,31 eurot tuli tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4154,25 eurot. Edastada kohtumäärus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2013 määrus osas, millega kostjalt mõisteti välja riigilõiv riigituludesse 138,28 eurot ületavas osas ning lugeda kostjalt maakohtu määrusega riigituludesse väljamõistetuks riigilõiv 138,28 eurot. Täiendavalt välja mõista T Lilt AS ja O S kasuks hagejate kantud riigilõiv 887,65 eurot ja lugeda maakohtu määrusega kostjalt hagejate kasuks välja mõistetuks menetluskuluna 3584,26 eurot (1427,72 (riigilõiv) + 2156,54 (õigusabikulud)).
3.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Lugeda Harju Maakohtu 29.04.2013 määruse terviktekst sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Avaldus rahuldada osaliselt.
4.2.Välja mõista T Lilt (isikukood xxxxxxxx) AS (isikukood xxxxxxxxxxx ja O S (isikukood xxxxxxxxxxxxx) kasuks hagejate menetluskulud 3584,26 eurot (kolm tuhat viissada kaheksakümmend neli eurot ja 26 senti).
4.3.Välja mõista T Lilt (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx) riigilõiv summas 138,28 eurot (sada kolmkümmend kaheksa eurot ja 28 senti) riigituludesse (tasuda viitenumbriga nr 2800049777 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank) 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Maksekorralduse selgituses märkida: „T L, tsiviilasi nr. 2-09-70006, riigilõiv“. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni T Lil tasuda hüvitatavalt riigilõivult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.4 Määrus kätte toimetada hagejate ja kostja esindajatele ja rahandusministeeriumile.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta rahuldamata T Li taotlus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud
1.20.06.2011 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata A Su ja O Su hagi T Li vastu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.02.2012 maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse hagi osaliseks rahuldamiseks, hagejate menetluskulud jättis kohus 87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 13% ulatuses hagejate kanda. Kostja esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 18.06.2012 kohtumäärusega menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hagejad esitasid 18.07.2012 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hagejad kandnud menetluskulusid kokku summas 10 625,91 eurot (riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamise eest - 2077,12 eurot, õigusabi – 8548,79 eurot). 11.02.2013 esitasid hagejad kohtule täpsustatud avalduse ning avalduse lisadena Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ ja Justest Õigusbüroo OÜ õigusabiarved.
Kostja vastuväide ja menetluskulude avaldus
3.06.03.2013 esitas kostja hagejate avaldusele vastuväite ja oma menetluskulude nimekirja koos lisadega. Kostja palus vastuväites tunnistada kuni 31.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni, põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kohaldada riigilõivu suuruseks mõlemas kohtuastmes a 850 eurot. Määrata hagejate menetluskuludena kindlaks mitte rohkem kui 15,86 kuni 20,86 tundi tunnihinnaga 1200 krooni, millest kostja kuluks on 87%. Oma menetluskuludeks palus kostja määrata 2013,42 eurot, millest 13% (ehk 261, 74 euro) ulatuses tasaarvestada hagejate kohtu poolt määratavate kuludega.
4.05.02.2010 määrusega vabastas Harju Maakohus hagejad hagihinnalt 804 800,70 krooni 70 000 krooni riigilõivu tasumisest. Kostjal ei olnud õigust seda määrust vaidlustada. 03.05.2011 kohtuistungil vähendasid hagejad oma nõuet 46 283,33 eurole (724 270,60 krooni). Alates 01.01.2010 hagihinnalt 44 738 eurot 15 senti kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti. 26.07.2012 määrusega määras Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu suuruseks 4154,25 eurot. 28.09.2012 määrusega rahuldas ringkonnakohus hagejate menetlusabi taotlused osaliselt ning võimaldas hagejatel tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõiv 2077,125 eurot viie võrdse, s.o 415,425 euro suuruse osamaksena. Kostja sellele määrusele edasi kaevata ei saanud. Ei ole teada, kas hagejad tasusid riigilõivu kohtu poolt määratud ulatuses.
5.Riigilõivu suuruse põhiseadusega vastuolu ei ole kohus tuvastanud, hagejad ei ole seda taotlenud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.02.2013 otsusega asjas nr 3-4-1-28-12 tunnistati, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti. Kostja leiab, et kuni 31.12.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 oli vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11, 15 lg 1 ja 32 osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli tasuda hagiavalduselt riigilõivu 70 000 krooni ja see tuleb jätta kohaldamata. Alates 01.07.2012 on riigilõiv hagihinnalt kuni 50 000 eurot 850 eurot. Riigilõivu suuruseks tuleks käesolevas kohtuasjas määrata mõlemas kohtuastmes a 850 eurot. Taotlus ei ole hilinenud, sest vastavat taotlust ei saanud kostja varem esitada.
6.Hagejate menetluskulud on põhjendamatult suured ning kulude arvestus vale. 8 menetluskulude arvet on esitatud Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ kaudu. Oma tegevuse ajal ei ole äriühing esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid ning äriühing kustutati äriregistrist 04.11.2011 ÄS § 60 lg 3 alusel. Nimetatud 8 arvet võivad olla fiktiivsed. Hagejate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise avaldused on põhjendamatud ja vastuolulised. 18.07.2012 avalduses on tehtud vaid üldine viide õigusteenuse summale 8548,79 eurot. 11.02.2013 avalduses on esindaja nimetanud, et õigusabile kulus kokku 111,26 tundi hinnaga 76,92, see teeks aga õigusteenuse hinnaks hoopis 8558,12 eurot. Kui liita 11.02.2013 avalduses tabelis märgitud tunde, siis saab kokku 110,86 tundi, mitte 111,26 tundi. 12.02.2013 edastatud arvete järgi on osutatud teenust summas kokku 8542,43 eurot, ka see summa erineb avaldustes toodust. Jääb mulje, et arved on koostatud tagantjärele ja ei ole kindel, kas nende arvete järgi toimus ka tegelik tasumine. Tsiviilasjas, kus on olnud ainult kolm kohtuistungit, on õigusabi osutatud hagejatele müstilises ulatuses, väidetavalt 111,26 tundi. Kostja esindaja kulutas samas asjas 17,5 tundi.
7.Kostja vastuväited hagejate poolt esitatud arvete osas on järgmised. Arvet nr 09/34 summas 14 400 krooni ei saa arvestada. Arve on esitatud 01.10.2009, arvel ei ole näha, et tegemist oleks ettemaksuga. 11.02.2013 avalduses märgib
esindaja, et 16.12.2009 ja 17.12.2009 tutvus ta hagejate dokumentidega, tegi dokumentide koopiad kahes eksemplaris, koostas hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse kokku 12 tundi. Detsembris 2009 tehtud tööde kohta ei ole aga arvet esitatud. Seega 11.02.2013 avalduse tabelis 1 märgitu kohta tõendid puuduvad. Selles osas tuleb jätta avaldus rahuldamata. 12 tundi sellise töö tegemiseks on palju. Hagiavaldus on 6-l lehel, millest esimene leht on ainult nimed, ülejäänud tekst on suhteliselt hõre ja erilist juriidilist analüüsi ei sisalda. Hagi tagamise avaldus on ainult kahel lehel, mille tegelik sisu on ainult ühel lehel. Arve nr 10/16, 26.05.2010 kostja lühikese vastuse juriidiline analüüs, seisukoha kooskõlastamine hagejatega 0,5 h; 15.06.2010, 16.06.2010 hagejate seisukoht kompromissi sõlmimise kohta 6,0 h. Töö maht on ülepaisutatud. 26.05.2010 küllaltki lühikesele e-kirjale ei olnud vaja teha 6,5 tunnilist analüüsi. Kohus esitas küsimuse kompromissi sõlmimise võimalikkuse kohta. Hagejatel oli võimalus pakutud kompromiss vastu võtta või pakkuda oma kompromissi, selleks ei saanuks minna rohkem kui 0,5 tundi. Arve nr 10/19, 07.06.2010 kostja määruskaebuse juriidiline analüüs ja hagejate seisukoha 13.01.2010 kohtumäärusele koostamine 3,5 h. Töö maht on ülepaisutatud. Kostja määruskaebus on kahel lehel, selles ei sisaldu ootamatuid ja varem väljaütlemata väiteid. Kostjale ei ole edastatud hageja esindaja seisukohta määruskaebusele. Sellise seisukoha olemasolul ei saa tehtud töömaht ületada 1 tundi. Arve nr 10/23, kostja hagi vastuse koos lisadega juriidiline analüüs, hagejatega hagejate seisukoha hagi vastusele kooskõlastamine, hagejate seisukoha hagi vastusele koostamine 36,00 h. Kostja vastusele lisatud dokumendid olid hagejatele enne hagiavalduse koostamist teada. Nende dokumentide eelanalüüsi peaks kogenud jurist tegema enne hagi esitamist, hinnates hagi perspektiivi. Hagejate esindaja juriidiline analüüs sisaldub 02.08.2010 vastuses. Selles korduvad varasemalt esitatud hagejate väited. Kostja poolt esitatud vastuse, sellele lisatud dokumentidega tutvumisele ja vastuse koostamisele ei saa minna rohkem kui 2- 4 tundi. Arve nr 10/29, kohtuistungiks valmistumine, kohtuistung 3,83 h. Kohtuistung kestis ligi 1 tund. Kostja poolt ei ole enne kohtuistungit esitatud ühtegi uut avaldust ega tõendit, kõigile kostja väidetele on hageja esindaja varem korduvalt vastanud, kohtuistungiks ettevalmistamiseks võis minna 1- 2 tundi. Arve nr 10/36, hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise kooskõlastamine hagejatega, hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise koostamine 4,5 h. Vastuse täpsustatud hagile juriidiline analüüs, hagejatega nende seisukoha kooskõlastamine võttes arvesse kostja vastuse 3,0 h. Hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine on tingitud kohtuniku 21.10.2010 istungil märkustest hagejale, et esitatud kujul ei ole hagi korrektne. Kuna hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine oli tingitud ebakorrektsest esialgsest hagiavaldusest, siis ei saa kostja hageja esindaja puuduste kõrvaldamise eest vastutada. Need menetluskulud tuleks kõrvale jätta. Sellise töö jaoks ei kuluks kogenud juristil üle 1,5 tunni. Arve nr 11/17, valmistumine kohtuistungiks 5,0 h, 23.05.2011 kohtuistung 3,0 h. Põhjendatud on ainult kohtuistungi aeg. Hageja on kohtule esitanud varem hulgaliselt seisukohti, mistõttu on kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud aeg 2 tundi. Arve nr 11/23, 20.06.2011 Harju Maakohtu otsuse juriidiline analüüs ja hagejatega apellatsioonkaebuse esitamise otsuse vastu võtmine 4,0 h; apellatsioonkaebuse koostamine 23,40 h. Põhjendatud on sellise töö tegemiseks ca 4-5 tundi. Arve nr 12/3, apellatsioonkaebuse vastuse juriidiline analüüs, apellantidega nende seisukoha kooskõlastamine võttes arvesse kostja vastuse apellatsioonile 3,0 h;
24.01.2012 - valmistumine kohtuistungiks 3,0 h; kohtuistung 0,53 h. Põhjendatud on aeg kohtuistungi eest. Muus osas on ülepaisutatud töömaht. Kogenud juristil läheb sellise töö tegemiseks ca 1 – 2 tundi. Maakohtu määrus
8.29.04.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hagejate avalduse osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 2696,61 eurot ja riigilõivu 6966,35 eurot riigituludesse ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
9.Kohus leidis, et kostja on minetanud võimaluse tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 05.02.2010 kohtumäärusega vabastas maakohus hagejad riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel 70 000 krooni (4473,82 euro) ulatuses. Tulenevalt TsMS § 190 lg 1-4 kuulub kostjalt hagiavalduse esitamise riigilõiv riigituludesse väljamõistmisele summas 3892,22 eurot ja hagejalt summas 581,60 eurot. Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses oli 46 289,33 eurot, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 4154,25 eurot. Tulenevalt TsMS § 190 lg 1-4 kuulub kostjalt riigilõiv riigituludesse väljamõistmisele summas 3614,20 eurot ja hagejalt summas 540,05 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuuluks väljamõistmisele riigituludesse I ja II astmes kokku riigilõiv kostjalt 7506,42 eurot ja hagejatelt 1121,65 eurot. Kuid hagejad on apellatsioonkaebuselt 28.09.2011 kohtumääruse alusel tasunud riigilõivu pooles ulatuses s.o 2077,125 eurot viie võrdse osamaksena. Kohtutoimiku andmetel on hagejate poolt tasutud kokku riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest 4x415,43=1661,72 eurot. Seega on hagejad tasunud riigituludesse 1661,72 – 1121,65 =540,07 eurot rohkem ja see kuulub väljamõistmisele kostjalt hagejate kasuks. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele 7506,42 – 540,07 = 6966,35 eurot ja kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele 540,07 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista kostjalt riigilõiv summas 6966,35 eurot riigituludesse.
10.Kohus leidis, et hagejate poolt taotletavad õigusabikulud ei ületa kehtestatud piirmäära ning hindas hagejate menetluskulud vajalikuks ja põhjendatuks järgnevalt. Arve nr 09/34; 16.12.2009 ja 17.12.2009 hagejate dokumentidega tutvumine, dokumentide koopiate tegemine, hagiavalduse koostamine ja hagi tagamise avalduse koostamine 12 tundi. Hagi koos lisadega asub toimikus I lk 1-5. Hagi maht on sisuliselt 3,5 lehekülge. Hagi lisasid on 24 (I toimikus lk 19-83). Hagi tagamise avaldus asub I toimikus lk 7-8. Sisu on ühel leheküljel. Lisasid on 2 (I toimik lk 9-18). Menetluskulude nimekirjas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, kuid toiminguteks kulutatud aeg on kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades üle paisutatud. 16.12.2009 ja 17.12 2009 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi, mis tunnihinda 76,69 eurot (1200 krooni) arvesse võttes teeb kuluks 5x76,69=383,45 eurot. Arve nr 10/16; 26.05.2010 kostja lühikese vastuse juriidiline analüüs ja seisukoha kooskõlastamine 0,5 tundi, 15.06 ja 16.06.2010 hagejate seisukoha koostamine kompromissi sõlmimise kohta 6 tundi. Ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Hagejate seisukoht kompromissi sõlmimise kohta asub I toimikus lk 118-120. Sisu on 1,5 lehekülge. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, kuid toiminguteks kulutatud aeg on kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades üle paisutatud. 15.06 ja 16.06.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 1,5 tundi. Seega on arve nr 10/16 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 2 tundi, mis teeb kuluks 2x76,69=153,38 eurot.
Arve nr 10/19; 19.07.2010 kostja määruskaebuse juriidiline analüüs ja hagejate seisukoha 13.01.2010 kohtumäärusele koostamine 3,5 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja määruskaebusega tutvumine oli vajalik, sest kohus küsis 18.06.2010 hagejate seisukohta määruskaebuse osas. Kostja määruskaebus asub I toimikus lk 112-114. Sisu on ühel leheküljel. Hagejate seisukoht 13.01.2010 kohtumäärusele asub I toimikus lk 185-187. Sisu on 2 lehekülge. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. 19.07.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 2,5 tundi. Seega on arve nr 10/19 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 2,5 tundi, mis teeb kuluks 2,5x76,69=191,73 eurot. Arve nr 10/23; 21.07.2010, 22.07.2010, 27.07.2010, 28.07.2010 ja 02.08.2010 kostja hagi vastuse koos lisadega juriidiline analüüs, hagejatega hagejate seisukoha hagi vastusele kooskõlastamine ja hagejate seisukoha vastuse hagile koostamine 36 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja hagi vastus koos lisadega asub I toimikus lk 125-129. Sisu on 4 lehekülge. Lisad on I toimikus lk 131-182. Hagejate seisukoht hagi vastuse kohta asub I toimikus lk 191-196. Sisu on 5 lehekülge. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. 21.07.2010, 22.07.2010, 27.07.2010, 28.07.2010 ja 02.08.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 8 tundi. Seega on arve nr 10/23 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 8 tundi, mis teeb kuluks 8x76,69=613,52 eurot. Arve nr 10/29; 21.10.2010 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 3,83 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. 21.10.2010 toimus kohtuistung kestusega 50 minutit. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse eelkohtuistungi pikkuse. 21.10.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 1,7 tundi. Seega on arve nr 10/29 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 1,7 tundi, mis teeb kuluks 1,7x76,69=130,37 eurot. Arve nr 10/36; 25.11.2010 ja 30.11.2010 hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise kooskõlastamine hagejatega ja hagiavalduse täiendamise ja täpsustamise koostamine 4,5 tundi, 20.12.2010 vastuse täpsustatud hagile juriidiline analüüs ja hagejatega nende seisukoha kooskõlastamine võttes arvesse kostja vastuse 3,0 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Kohus on andnud hagejale tähtaja hagi täpsustada ja täiendada. 30.11.2010 hagiavalduse täiendamine ja täpsustamine asub I toimikus lk 233-235. Sisu on 1,5 lehekülge. Kostja vastus täpsustatud hagile asub I toimikus lk 240-241. Sisu on 1 lehekülg. Lisa asub I toimikus lk 243-251. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu. 25.11.2010, 30.11.2010 ja 20.12.2010 toimingute ajakuluks tuleb lugeda 2 tundi. Seega on arve nr 10/36 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 2 tundi, mis teeb kuluks 2x76,69=153,38 eurot. Arve nr 11/17; 20.05.2011 ja 23.05.2011 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine kokku 8 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. 03.05.2011 toimunud kohtuistungi kestvus oli 3 tundi. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtuistungi kestuse. Eeltoodud toimingute ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi. Seega on arve nr 11/17 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 5 tundi, mis teeb kuluks 5x76,92=384,60 eurot. Arve nr 11/23; 21.06.2011 Harju Maakohtu 20.06.2011 otsuse juriidiline analüüs ja hagejatega apellatsioonkaebuse esitamise otsuse vastu võtmine 4 tundi. 13.07.201115.07.2011 ja 21.07.2011 apellatsioonkaebuse koostamine 23,4 tundi. Arve lisas ning
esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Harju Maakohtu 20.06.2011 otsus asub I toimikus lk 283-293. Kohtuotsuse põhistused on kuuel leheküljel. Apellatsioonkaebus asub II toimikus lk 26. Sisu on 3,5 lehekülge. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu. Eeltoodud toimingute ajakuluks tuleb lugeda 6 tundi. Seega on arve nr 11/23 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 6 tundi, mis teeb kuluks 6x76,92=461,52 eurot. Arve nr 12/3; 10.01.2012 apellatsioonkaebuse vastuse juriidiline analüüs ja seisukoha kooskõlastamine 3 tundi, 24.01.2012 kohtuistungiks ettevalmistamine 3 tundi ja istungil osalemine 0,53 tundi. Arve lisas ning esitatud arvel kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse vastus asub II toimikus lk 109-113. Sisu on 4 lehekülge. Lisa asub II toimikus lk 115. 24.01.2012 kohtuistungi kestus oli 51 minutit. Toiminguteks kulutatud aeg on üle paisutatud võttes arvesse kohtutoimikus sisalduvaid dokumente ja kohtuistungi kestust. Eeltoodud toimingute ajakuluks tuleb lugeda kokku 4 tundi (2 tundi apellatsioonkaebuse vastuse juriidiliseks analüüsiks ja seisukoha kooskõlastamiseks ja 2 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks koos istungil osalemisega). Seega on arve nr 12/3 ja selle lisa kohaselt ajakuluks 4 tundi, mis teeb kuluks 4x76,92=307,68 eurot.
11.Ülaltoodust lähtuvalt on hagejate vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud: 383,45 + 153,38 + 191,73 + 613,52 + 130,37 + 153,38 + 384,60 + 461,52 + 307,68 = 2779,63 eurot, millest 87% on 2418,28 eurot.
12.Kostja palus määrata oma menetluskuludeks 2013,42 eurot, millest 13% ehk 261,74 euro ulatuses tasaarvestada hagejate kohtu poolt määratavate kuludega. Hagejad kostja avaldusele vastuväidet ei esitanud. Kohus leidis, et kostja õigusabikulud ei ületa kehtestatud piirmäära, kostja esindaja tehtud toimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad sellisena hüvitamisele. Kostja menetluskulu summas 261,74 eurot kuulub tasaarvestamisele hagejate menetluskuludega.
14.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tunnistada kuni 31.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni, põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata; kohaldada riigilõivu suuruseks iga kohtuastme eest a 850 eurot; kontrollida hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning juhul, kui Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ 8 arvet ei ole fiktiivsed, siis lugeda hagejate esindaja põhjendatud kuluks mitte rohkem kui 15,86 kuni 20,86 tundi tunnihinnaga 1200 krooni ning tasaarvestada kostja menetluskuludega 261,74 euro ulatuses. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta hagejate kanda.
15.Harju Maakohtu 29.04.2013 määruses toodud riigilõivu arvestus ja jaotus on ebaõige. Maakohus leidis, et tulenevalt TsMS § 190 lg 1-4 kuulub kostjalt hagiavalduse esitamise riigilõiv riigituludesse väljamõistmisele summas 3892,22 eurot ja hagejalt summas 581,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuuluks väljamõistmisele riigituludesse I ja II astmes kokku riigilõiv kostjalt 3892,22+3614,20= 7506,42 eurot ja hagejatelt 581,60 + 540,05 = 1121,65 eurot. Kohtutoimiku andmetel on hagejate poolt tasutud kokku riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest 4x 415,43=1661,72 eurot. Seega on hagejad tasunud riigituludesse 1661,72 – 1121,65 = 540,07 eurot rohkem ja see
kuulub väljamõistmisele kostjalt hagejate kasuks. Kohtu riigilõivu määratlus on väär. Hagejad ise vähendasid 03.05.2011 kohtuistungil oma nõuet 46 283,33 eurole (724 270,60 krooni), sellelt summalt kuulus tasumisele riigilõiv 4154,25 eurot ehk 319,57 eurot vähem maakohtu poolt arvestatust. Seega kuni 01.07.2012 kehtinud seaduse kohaselt kuulus riigilõiv tasumisele hagi esitamise eest 4154,25 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamise eest 4154,25 eurot ehk kokku 8308,50 eurot, sellest ringkonnakohtu 21.02.2012 otsuse kohaselt langeb 7228,40 eurot kostjale ja 1080,10 eurot hagejatele. Kui lähtuda kuni 01.07.2012 kehtinud riigilõivumääradest ja hagejate poolt apellatsioonkaebuse esitamise eest 1661,72 eurot tasutud riigilõivust, siis peaks kostja tasuma maakohtu poolt määratust vähem - 6646,79 eurot riigituludesse ja 581,61 eurot hagejatele.
16.Ringkonnakohus vabastas hagejad osaliselt riigilõivust, riigilõivu suuruse põhiseadusega vastuolu ei ole kohus tuvastanud, hagejad ei ole seda taotlenud. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.02.2013 otsusega asjas nr 34-1-28-12 tunnistati, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni 51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti. Seega riigilõivu suuruse määratlemisel 29.04.2013 juhindus kohus kehtetust seadusest. Kostja esitas oma 06.03.2013 avalduses taotluse jätta põhiseadusega vastuolus oleva ja kehtetuks tunnistatud seaduse sätted kohaldamata. Kostja esitas ka taotluse tunnistada kuni 31.12.2010 kehtinud (s.o hagi esitamisel) riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli tasuda hagiavalduselt riigilõivu 70 000 krooni. RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni, on vastuolus PS §-dega 11, 15 lg 1 ja 32 ja see tuleb jätta kohaldamata. Kuna hagejad vähendasid oma hagi alates 01.01.2011 ja enne seda nad riigilõivu ei tasunud, siis kostja poolt tasumisele kuuluv riigilõiv oleks tulnud arvestada alates 01.01.2011 kehtima hakanud riigilõivuseaduse alusel, kuid need riigilõivuseaduse sätted on tunnistatud kehtetuks Riigikohtu 19.02.2013 otsusega asjas nr 3-4-1-28-12. Kui ringkonnakohus leiab, et riigilõivu määratlemisel tuleb siiski lähtuda kuni 31.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse sätetest, siis tuleb need jätta kohaldamata kui põhiseadusega vastuolus olevad. Alates 01.07.2012 on riigilõiv hagihinnalt kuni 50 000 eurot 850 eurot. Riigilõivu suuruseks tuleks määrata mõlemas kohtuastmes a 850 eurot. Kostja taotlus ei ole hilinenud, sest vastavat taotlust ei saanud kostja varem esitada. Kostja suhtes muutus riigilõivuseadus asjassepuutuvaks alles menetluskulude kindlaksmääramisel.
17.Kohus määras ebaõigesti hagejate vajalikeks ja põhjendatud õigusabi kuludeks 2779,63 eurot, pidades hagejate õigusabi vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 36,25 tundi (2779,63 : 76,69 = 36,25). Hagejate õigusabi vajalikeks ja põhjendatud kuludeks ei saa olla rohkem kui 15,86-20,86 tundi. Kostja jääb 06.03.2013 avalduse punktides 1-13 toodud väidete juurde.
18.Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ 8 arvet (arved nr 09/34, nr 10/16, nr 10/19, nr 10/23, nr 10/29, nr 10/36, nr 11/17, nr 11/23) ei saa arvestada hagejate õigusabi kulude määramisel. Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ ei ole esitanud äriregistrile ühtegi majandusaastaaruannet ning kustutati äriregistrist 04.11.2011 ÄS § 60 lg 3 alusel. Kostja esitas kohtule kahtlustuse, et Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ ei ole tegutsenud ja need 8 arvet on fiktiivsed. 29.04.2013 määruses ei kontrollinud kohus kostja väiteid, rikkudes sellega TsMS § 175 lg 1. Kohus ei saa soodustada fiktiivsete arvete alusel õigusabi kulude määramist. Kuna hagejate esindaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet
ega tõendit kostja väidete kohta, siis tuleb eeldada, et ta võttis kostja väited omaks (TsMS § 231 lg 4).
19.11.10.2013 esitas kostja ringkonnakohtule taotluse mõista määruskaebuse rahuldamisel hagejatelt kostja kasuks välja määruskaebuse menetluskulud 230,36 eurot. Vastus määruskaebusele
20.Vastuses määruskaebusele leiavad hagejad, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited on osaliselt põhjendatud.
23.Kolleegium käsitleb esmalt määruskaebuse esitaja poolt kaebuses tõstatatud küsimust hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel maksta tulnud riigilõivu suuruse põhiseadusvastasusest. Maakohus on leidnud, et kostja on minetanud võimaluse tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu.
24.Käesolevas asjas on hagejad hagimenetluses pidanud maksma riigilõivu hagi esitamisel (22.12.2009) ja apellatsioonkaebuse esitamisel (21.07.2011). Menetluse kestel hagejad ei tõstatanud küsimust riigilõivu suuruse põhiseadusvastasusest ja kostjal ei olnud alust ega õigust seda teha, sest vaidlustada riigilõivu suurust sai menetluses ainult see menetlusosaline, kellelt riigilõivu tasumist nõuti (TsMS §-d 372 lg 5 ja 638 lg 9). Menetlus käesolevas asjas lõppes Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2012 otsusega, mis jõustus 18.06.2012. Hagejad esitasid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 18.07.2012, kus nad taotlesid muu hulgas ka nende poolt tasutud riigilõivu väljamõistmist kostjalt. Kostja sai hagejate avalduse koos täpsustustega kätte 28.02.2013. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu on oma 02.04.2013 lahendis nr 3-2-1-140-12 p-s 20 leidnud, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Eeltoodust järelduvalt kolleegium leiab, et kostjal on õigus tõstatada riigilõivu põhiseadusvastasuse küsimus, kuna tal ei olnud menetluslikku võimalust tõstatada riigilõivu põhiseadusvastasuse küsimust tsiviilasja menetluse kestel. Kostjal tekkis võimalus esitada oma vastuväited ja tõstatada küsimus riigilõivu suuruse põhiseadusvastasusest alates 28.02.2013, s.o hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos täpsustustega kättesaamisest.
25.Kolleegium leiab, et kostja väited käesolevas tsiviilasjas hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal maksta tulnud riigilõivu põhiseadusvastasuse kohta on põhjendatud. Ekslik on siiski kostja seisukoht, et kuivõrd hagejad vähendasid oma nõuet menetluse kestel ja enne seda nad riigilõivu ei tasunud, siis kostja poolt tasumisele kuuluv riigilõiv tuleks arvestada alates 01.01.2011 kehtima hakanud riigilõivuseaduse alusel. Riigilõivu tasumine toimub vastavalt tsiviilasja hinnale ning TsMS § 123 kohaselt
võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Seega tuleb ka käesoleval juhul lähtuda hagejate poolt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu regulatsioonist. Hagi esitamise ajal 22.12.2009 tuli RLS § 56 lg 1 ja Lisa 1 järgi tasuda hagihinnalt alates 800 001 kuni 900 000 krooni riigilõivu 70 000 krooni. Hagihind käesolevas tsiviilasjas maakohtus oli 804 800 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal 21.07.2011 tuli RLS § 57 lg-te 1 ja 22 ning Lisa 1 järgi tasuda hagihinnalt alates 44 738,16 kuni 51 129,31 eurot riigilõivu 4 154,25 eurot. Hagihind apellatsioonimenetluses oli 46 289,33 eurot. Ringkonnakohus leiab, et nii hagi esitamise kui ka apellatsioonkaebuse esitamise eest nõutavad riigilõivu suurused olid põhiseadusvastased. Maakohus on menetluskulu kostjalt väljamõistmisel lähtunud ebaõigetest riigilõivu suurustest, mida nõuti hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal, jättes tuvastamata vastuolu põhiseadusega. Tegemist oli sedavõrd suure riigilõivuga, mille kandmist ei saanud menetlusosaliselt oodata ei hagi esitamisel, apellatsioonkaebuse esitamisel ega ka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetluses.
26.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma lahendis nr 3-4-1-6-09 leidnud, et PS § 15 lg 1 lausest 1 tulenevat põhiõigust tõhusale õiguskaitsele saab legitiimselt piirata üksnes selleks, et tagada teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi ning et riigilõivude sätestamise eesmärk hagide puhul on saavutada menetlusökonoomia, mis on põhiseaduslikku järku õigusväärtus ja iseenesest lubatav. Kolleegium leidis, et riigilõivu suurus peab olema proportsionaalne menetlusökonoomia eesmärgiga, kusjuures mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Riigilõiv piirab üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on, ning kui riigilõivu suurus ei võimalda inimesel, kel pole õigust saada riigilt menetlusabi, oma õigusi kohtus tõhusalt realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega ka põhiseadusevastase riigilõivuga.
27.Kolleegium leiab, et riigilõiv, mida hageja pidi hagi ja apellatsioonkaebuse esitamisel seaduse kohaselt tasuma ja mille väljamõistmist kostjalt taotletakse käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses on ebaproportsionaalne menetlusökonoomia eesmärgiga, mille saavutamiseks on riigilõivumäärad kehtestatud. Menetlusökonoomia taotlemise eesmärgiks ei saa olla välistada kohtuvaidlused, ebamõistlikult suure riigilõivu puhul saavutatakse aga just see õigustamatu eesmärk.
28.Kolleegium jätab PS § 152 lg 1 alusel põhiseadusvastasuse motiivil kohaldamata RLS kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1, mille kohaselt tsiviilasja hinna puhul 800 001 krooni kuni 900 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 70 000 krooni. Kolleegium jätab PS § 152 lg 1 alusel põhiseadusvastasuse motiivil kohaldamata ka RLS kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsiooni § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1, mis nägi ette tsiviilasjalt hinnaga 44 738,15 kuni 51 129,31 eurot kohustuse tasuda hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu 4154,25 eurot. Selles osas tuleb kohtumäärus vastavalt PSJKS § 9 lg-le 1 edastada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule.
29.Kuna kolleegium tunnistab vaidlusaluses asjas kohaldamisele kuuluvad riigilõivuseaduse sätted põhiseadusvastaseks ja jätab need kohaldamata, siis ei saa nende riigilõivu määrade alusel kostjalt riigilõivu välja mõista. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on lahendis nr 3-4-1-17-11 leidnud, et kui ringkonnakohus tunnistab kehtiva riigilõivumäära põhiseadusevastaseks, tuleb tal määrata apellatsioonkaebuselt tasuda tulev põhiseaduspärane riigilõivu määr (p-d 16 ja 17). Arvestades ka Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-3-1-22-11 seisukohti (p-d 31-34),
mille kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne 01.01.2009 aset leidnud riigilõivude tõstmist kehtinud lõivumääradest, määrab kolleegium põhiseadusele vastavaks riigilõivu määraks käesolevas asjas hagi esitamisel 950 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 850 eurot ning vastavalt sellele lahendab ka määruskaebuse.
30.Lähtudes eeltoodust oleks hagejatel tulnud tasuda riigilõivu hagi esitamisel ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 1800 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jäi kostja kanda 87% hagejate menetluskuludest ja hagejate kanda 13% kostja menetluskuludest. Seega on kostja kanda jääv riigilõiv 1566 eurot ja hagejate kanda jääv riigilõiv 234 eurot. Kuna hagejad on menetluses tasunud kokku 1661,72 eurot riigilõivu, on nad seega tasunud 1427,72 eurot (1661,72-234) rohkem, kui menetluskulude jaotuse järgi tasuma pidid ning nimetatud summa kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele. Kuivõrd maakohus on kostjalt juba välja mõistnud hagejate kasuks menetluskuluna riigilõivu 540,07 eurot, siis tuleb kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõivu täiendavalt 887,65 eurot (1427,72540,07). Ülejäänud kostja kanda jäänud riigilõiv summas 138,28 eurot (1566-1427,72) kuulub väljamõistmisele riigituludesse.
31.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus kostjalt hagejate kasuks lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS §-st 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
32.Määruskaebuse väide, et hagejate lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 20,86 tundi, ei ole põhjendatud. Maakohus on üksikasjalikult ja piisava põhjalikkusega käsitlenud ja hinnanud hagejate lepingulise esindaja kulu ja selle põhjal lugenud põhjendatuks ja vajalikuks hagejate lepingulise esindaja kulu taotletust oluliselt vähemas ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine ja kulu väljamõistmine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on õigus sekkuda ainult juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole selles osas diskretsioonipiire ületanud.
33.Määruskaebuse väide, et hagejate lepingulise esindaja poolt kohtule esitatud Jelena Metsalu Õigusbüroo OÜ 8 arvet võivad olla fiktiivsed, kuna nimetatud büroo ei ole esitanud majandusaasta aruandeid alates äriühingu registrisse kandmisest 2007. aastal kuni äriregistrist kustutamiseni 04.11.2011 ning seetõttu ei saa neid arvestada lepingulise esindaja kulude määramisel, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et arved väljastanud õigusbüroo ei ole esitanud äriregistrile igaaastaseid majandusaasta aruandeid, ei anna põhjust järelduseks, et õigusabitoiminguid reaalselt ei tehtud. Selline järeldus oleks vastuolus asjaoluga, et toimikus sisalduvad hagejate lepingulise esindaja koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumendid ja et lepinguline esindaja on osalenud menetlustoimingutes.
34.Eeltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja riigituludesse riigilõiv 138,28 eurot ületavas osas. Täiendavalt maakohtu määrusega kostjalt hagejate kasuks menetluskuluna väljamõistetud riigilõivule 540,07 eurot tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskuluna hagejate poolt enam kantud riigilõiv 887,65 eurot. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis põhiseadusvastaseks tunnistamata käesolevas asjas kohaldamisele kuuluvad riigilõivuseaduse sätted ja selles osas teeb ringkonnakohus uue määruse.
35.Määruskaebuse esitaja taotlus mõista määruskaebuse rahuldamisel hagejatelt välja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd
vastavalt TsMS § 178 lg 3 menetluskulude kindlaksmääramise lahendi vaidlustamisel määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.