Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
5534,08 eurot Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja: Riho Siil Kostja: U.A (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt U.A-lt hageja OÜ GS Core kasuks Bondora AS ja kostja vahel 22.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1579177 tulenev põhivõlgnevus 2140,62 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (2140,62 eurolt) alates 22.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta laenulepingust nr BL1579177 tulenev hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 511,20 eurot rahuldamata.
4.Välja mõista kostjalt U.A-lt hageja OÜ GS Core kasuks Bondora AS ja kostja vahel 23.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1755271 tulenev põhivõlgnevus 1351,35 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (1351,35 eurolt) alates 21.12.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta laenulepingust nr BL1755271 tulenev hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 324,04 eurot rahuldamata.
6.Välja mõista kostjalt U.A-lt hageja OÜ GS Core kasuks Bondora AS ja kostja vahel 24.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL1936164 tulenev põhivõlgnevus 579,24 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (579,24 eurolt) alates 21.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta laenulepingust nr BL1936164 tulenev hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 139,09 eurot rahuldamata.
8.Jätta menetluskulud kostja kanda.
9.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 655 eurot (s.o riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 60 eurot) ja viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ GS Core hagi U.A vastu võlgnevuse nõudes. 1.1 Hageja palub kostjalt välja mõista Bondora AS-i ja kostja vahel 22.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1579177 tuleneva põhivõlgnevuse 2140,62 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 25.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 511,2 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt 2140,62 eurot alates 26.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 22.10.2019 laenulepingu nr BL1579177, mille alusel sai kostja laenu 2870 eurot intressimääraga 9,66% aastas ning krediidikulukuse määraga 20,74% aastas. Lepingu täitmise aeg oli 21.10.2024. Kostja tasus perioodil 20.11.2019 kuni 20.07.2020 lepingust nr BL1579177 tulenevate kohustuste katteks kogusumma 559,38 eurot. Tasumata on 38,88 eurot 20.07.2020 maksest, 21.08.2020 makse 40,19 eurot, 21.09.2020 makse 40,52 eurot, 20.10.2020 makse 40,84 eurot ja 20.11.20 makse 41,17 eurot. See tähendab, et kostja oli viivituses 5 järjestikkuse graafikujärgse põhiosa maksega. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora AS kostjale 21.10.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli 5 kuu maksetega viivituses, ütles Bondora AS lepingu üles 23.11.2020. Bondora AS loovutas 05.05.2023 lepingust nr BL1579177 tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 2870 eurot, millest 170 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 2700 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 559,38 eurot. Seega on kostja põhivõlg 2140,62 eurot (2700 – 559,38 = 2140,62). Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 23.11.2020 järgnevast päevast, mis on alates 24.11.2020 summas 511,20 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 2140,62 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 26.08.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. 1.2 Hageja palub kostjalt välja mõista Bondora AS-i ja kostja vahel 23.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr BL1755271 tuleneva põhivõlgnevuse 1351,35 eurot, hagiavalduse
esitamise seisuga 28.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 324,04 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt 1351,35 eurot alates 29.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 23.12.2019 laenulepingu nr BL1755271, mille alusel sai kostja laenu 1701 eurot intressimääraga 9,83% aastas ning krediidikulukuse määraga 20,95% aastas. Lepingu täitmise aeg oli 20.12.2024. Kostja tasus perioodil 20.01.2020 kuni 24.08.2020 lepingust nr BL1755271 tulenevate kohustuste katteks kogusumma 248,65 eurot. Tasumata on 22,58 eurot 20.07.2020 maksest, 21.08.2020 makse 23,36 eurot, 21.09.2020 makse 23,55 eurot, 20.10.2020 makse 23,75 eurot ja 20.11.20 makse 23,94 eurot. See tähendab, et kostja oli viivituses 5 järjestikkuse graafikujärgse põhiosa maksega. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora AS kostjale 21.10.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli 5 kuu maksetega viivituses, ütles Bondora AS lepingu üles 23.11.2020. Bondora AS loovutas 05.05.2023 lepingust nr BL1755271 tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 1701 eurot, millest 101 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 1600 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 248,65 eurot. Seega on kostja põhivõlg 1351,35 eurot (1600 – 248,65 = 1351,35). Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 23.11.2020 järgnevast päevast, mis on alates 24.11.2020 summas 324,04 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 1351,35 eurolt alates 29.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Hageja palub kostjalt välja mõista Bondora AS-i ja kostja vahel 24.02.2020 sõlmitud laenulepingust nr BL1936164 tuleneva põhivõlgnevuse 579,24 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 29.08.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 139,09 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt 579,24 eurot alates 30.08.2023 kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 1.3 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 24.02.2020 laenulepingu nr BL1936164, mille alusel sai kostja laenu 956 eurot intressimääraga 17,85% aastas ning krediidikulukuse määraga 33,14% aastas. Lepingu täitmise aeg oli 20.02.2023. Kostja tasus perioodil 20.03.2020 kuni 20.07.2020 lepingust nr BL1936164 tulenevate kohustuste katteks kogusumma 148,93 eurot. Tasumata on 20,98 eurot 20.07.2020 maksest, 21.08.2020 makse 21,82 eurot, 21.09.2020 makse 22,15 eurot, 20.10.2020 makse 22,48 eurot ja 20.11.2020 makse 22,81 eurot. See tähendab, et kostja oli viivituses 5 järjestikkuse graafikujärgse põhiosa maksega. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 6.1 ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Bondora AS kostjale 21.10.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist ning oli 5 kuu maksetega viivituses, ütles Bondora AS lepingu üles 23.11.2020. Bondora AS loovutas 05.05.2023 lepingust nr BL1936164 tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta märgib hageja, et Bondora AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 956 eurot, millest 56 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 900 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Bondora AS-le kogusumma 148,93 eurot. Hagejale laekus 13.05.2023 Bondora AS-lt lepingust BL1936164 tuleneva võla katteks 171,83 eurot. Seega on kostja põhivõlg 579,24 eurot (900 – 148,93 – 171,83 = 579,24). Hageja arvestab
viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 23.11.2020 järgnevast päevast, mis on alates 24.11.2020 summas 139,09 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 579,24 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 30.08.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjat ei seo ettevõttega GS Core mingi võlasuhe. Juhul kui GS Core on mingil viisil omandanud mingi nõude kostja vastu, siis kostjale ei ole esitatud mitte ühtki antud nõuet tõendavat dokumenti. See ei ole esimene kord, kui ettevõte GS Core raiskab kohtu kallihinnalist aega ning ka eelmises voorus ja seda mitmekordsele nõudmisele pole kostjale suudetud esitada võimalikke antud nõude aluseks olevaid dokumente.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest. Vaidlust ei ole selles, et esialgseks võlausaldajaks olev Bondora AS ja kostja olid sõlminud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, ega ka selles, et kostja jättis enda lepingujärgsed kohustused hagiavalduses märgitud osas täitmata. Hageja avaldas hagiavalduses, et esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning esitas haginõude VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestuste kohaselt.
5.Kostja leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole kehtivalt loovutanud kostja vastu olevaid nõudeid hagejale. Hagejale teadaolevalt on Bondora AS teavitanud kostjat nõude loovutamisest peale nõuete loovutamise lepingu sõlmimist hagejaga. Samuti on Bondora AS andnud hagejale dokumendi nõude loovutamisest (kinnitus 21.08.2023), mille hageja on kohtule esitanud (dtl 124, 290, 381) ja mille kostja on kätte saanud.
6.Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Selleks, et lugeda nõude loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, peab esialgne võlausaldaja VÕS § 170 kohaselt teatama võlgnikule nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Kui nõude loovutamisest teavitab uus võlausaldaja, peab ta võlgnikule esitama VÕS § 168 lg-s 2 sätestatud nõude loovutamisdokumendi. Selle sätte eesmärk on võlgniku kaitse (RKTKo 3-21-35-05 p.17). VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 170 järgi loetakse loovutus võlgniku suhtes toimunuks ka siis, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja uue võlausaldajana hagiavalduse lisana Bondora AS nimel 21.08.2023 välja antud kinnituse nõude loovutamise kohta (dtl 124, 290, 381) ning Riigikohtu seisukoha järgi (vt lahend 3-2-1-62-07, p. 12) ei välista hagi rahuldamist see, kui kostjale teatati nõude loovutamisest ka pärast hagiavalduse esitamist. Algse võlausaldaja kinnitus, et nõude loovutamine on toimunud ajaliselt enne hagi esitamist kohtusse, on kohtu hinnangul piisav hagemisõiguse tekkeks, kuna nõude loovutamiseks ei ole ettenähtud vorminõudeid. Algse võlausaldaja kinnitus nõude loovutamise kohta on ka piisav selleks, et võlgnikul ei tekiks VÕS §-st 172 tulenevalt kohustuse täitmisest keeldumise alust. Kostja vaidleb eelnimetatud teatise formaalselt lubatavusele vastu, kuid kohtu hinnangul on hageja lükanud kostja väiteid ümber ning nõude loovutamise teatis on õiguspärane.
7.Antud juhul ei ole kohtule esitatud dokumenti selle kohta, et teade nõude loovutamisest oleks kostjale saadetud esialgse võlausaldaja poolt, samuti ei ole kohtule esitatud loovutamisdokumenti. Hageja on esitanud kohtule Bondora AS 21.08.2023 kinnituse nõuete loovutamise kohta, mis tulenevad lepingutest nr BL1579177, BL1755271 ja BL1936164, uuele võlausaldajale GS Core OÜ-le (registrikood 16183586). Kinnitus on allkirjastatud Bondora AS volitatud esindaja M. T. poolt, kelle esindusõigus tuleneb Bondora AS juhatuse liikme M. S. poolt 10.03.2023 antud volikirjast (dtl 431). Äriregistri kohaselt oli M. S. volituse andmise hetkel Bondora AS esindusõiguslik juhatuse liige. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et nõude loovutus on VÕS § 170 järgi kehtiv.
8.VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Nii võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest VÕS § 4034 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära.
10.Bondora AS ja kostja sõlmisid 22.10.2019 laenulepingu nr BL1579177, mille alusel väljastati kostjale laenu 2700 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 559,38 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 2140,62 eurot (2700 – 559,38 = 2140,62). Hageja on laenulepingu nr BL1579177 osas 25.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas 559,38 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa maksed kuni 22.06.2022. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 21.10.2024) ning seega
muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates 22.10.2024. Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1579177 osas hageja põhinõude summas 2140,62 eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 511,20 euro osas rahuldamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 2140,62 eurolt alates 22.10.2024 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Bondora AS ja kostja sõlmisid 23.12.2019 laenulepingu nr BL1755271, mille alusel väljastati kostjale laenu 1600 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 248,65 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 1351,35 eurot (1600 – 248,65 = 1351,35). Hageja on laenulepingu nr BL1755271 osas 28.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas 248,65 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa maksed kuni 22.06.2022. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.12.2024) ning seega muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates 21.12.2024. Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1755271 osas hageja põhinõude summas 1351,35 eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 324,04 euro osas rahuldamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 1351,35 eurolt alates 21.12.2024 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Bondora AS ja kostja sõlmisid 24.02.2020 laenulepingu nr BL1936164, mille alusel väljastati kostjale laenu 900 eurot. Kostja on laenu tagasimakseid teinud summas 320,76 eurot. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 579,24 eurot (900 – 320,76 = 579,24). Hageja on laenulepingu nr BL1936164 osas 29.08.2023 menetlusdokumendis märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja maksed summas 320,76 eurot arvestada põhinõude katteks ning tasutud on täielikult maksegraafiku põhiosa maksed kuni 22.06.2022. Kohus märgib, et sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 23.11.2020 kehtivalt üles öelduks, kuivõrd selleks ajaks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Seega ei olnud VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 20.02.2023) ning seega muutus lepingust lähtuv põhinõue VÕS § 82 lg 7 II lause alusel sissenõutavaks alates 21.02.2023. Eelneva tõttu rahuldab kohus lepingu nr BL1936164 osas hageja põhinõude summas 579,24 eurot ning jätab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise 106 euro osas rahuldamata ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 579,24 eurolt alates 21.02.2023 (s.o põhinõude sissenõutavaks muutumisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohustab kohut märkima otsuses tsiviilasja hinna. 13.1 Hageja esitas 25.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1579177 võlgnevusest tuleneva hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 2140,62 eurot ning kõrvalnõudena viivised 511,20 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras). TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 näeb ette, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 52). 13.2 Hageja esitas 28.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1755271 võlgnevusest tuleneva hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 1351,35 eurot ning kõrvalnõudena viivised 324,04 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras). TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 näeb ette, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 218). 13.3 Hageja esitas 29.08.2023 kohtusse laenulepingu nr BL1936164 võlgnevusest tuleneva hagi, millega palus kostjalt välja mõista põhinõudena 579,24 eurot ning kõrvalnõudena viivised 139,09 eurot (VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras). TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lõikele 1 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 näeb ette, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud arvutuskäiguga (dtl 307). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks 5534,08 eurot, s.o 2908,69 eurot (s.o 2140,62 + 511,20 + 256,87) + 1837,55 eurot (s.o 1351,35 + 324,04 + 162,16) + 787,84 eurot (s.o 579,24 + 139,09 + 69,51). Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245 eurot + 315 eurot + 385 eurot (s.o kokku 945 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 3 x 20 eurot (s.o kokku 60 eurot). Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud nõuda kostjalt hageja menetluskuluna välja tasutud riigilõiv, kuid üksnes ulatuses, mis vastab käesolevas asjas hagihinna alusel tegelikult tasumisele kuuluma pidanud riigilõivule. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu suuruses, mis oleks vastanud ühele terviklikule hagile. Kuna hagihind oleks ühe hagi puhul olnud 5534,08 eurot, millelt oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt pidanud tasuma riigilõivu 595 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 595 eurot.
Kohus selgitab, et hagejal on võimalik enam tasutud riigilõiv summas 350 eurot TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagasi taotleda. Kohus saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastada üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal tuleb enamtasutud riigilõivu tagasisaamiseks esitada Tartu Maakohtule taotlus, milles märgib, millisele pangakontole tuleks riigilõiv tagastada (pangakonto number, konto omaja nimi ja isikukood). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud 3 x 20 eurot. Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. TsMS § § 4842 teise lause kohaselt määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis käesoleval juhul on põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 60 eurot (3 x 20).
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
16.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.