Võlaõigus › Töövõtulepingud

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 21.03.2013 esitas korteriühistu XXX (hageja) Harju Maakohtusse hagi XXXOÜ (kostja) vastu ja palus lõpliku nõudena kostjalt hagejale välja mõista 9750 eurot ja viivise 6583,50 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2011 töövõtulepingu nr XXX (edaspidi leping), millega kostja kohustus teostama korterelamu asukohaga XXX, Tallinnas, rekonstrueerimise arhitektuuri- ja insenertehniliste võrkude eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti vastavalt lepingu lisas 2 toodud tööde loetelule ja mahule. Kostja kohustus teostama rekonstrueerimisprojekti kolmes etapis: eskiis-, eel- ja põhiprojekti ja see pidi vastama allajärgnevatele tingimustele: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitektuur-planeerimis lähteülesandele (punkt 2.3); valmis töö tuli üle anda digitaalselt CD-l ja paberil (punkt 7.1). eskiis- ja eelprojekti tuli üle anda koos Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kooskõlastustega hiljemalt 05.01.2012 ja põhiprojekti hiljemalt 15.02.2012 (lepingu lisa 1). Eskiisprojekt pidi sisaldama: seletuskirja, jooniseid (plaanid, vaated, hoonet iseloomustav lõige, asendiskeem) ja 3D vaated. Eelprojekt (ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus): seletuskirja, energiamärgise arvutusi, dokumentatsiooni vormistamist, jooniseid (arhitektuursed plaanid, lõiked ja vaated, tehnovõrkude koondplaan, veesisendi plaan ja peaveemõõdusõlme põhimõtteline skeem). Põhiprojekt: arhitektuurne osa (situatsiooniskeem, asendiplaan, korruste plaanid, katuse plaan, vaated, lõiked, fassaadi värvitoonid, avatäited, aia ja õueala ning parkimisala planeerimine ja seletuskiri), küte, ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon (veevarustuse ja kanalisatsiooni korruste plaanid, kütteseadme paiknemiste korruste plaanid, soojussõlme plaan ja -skeem, soojustagastusega sundventilatsiooni korruste plaanid, seletuskirjad) ja elektripaigaldis (jaotusvõrkude kulgemisteed ja jaotuskilbid, magistraalliinide jm. kaablite parameetrid, elektrivalgustuse plaanid, lülitite, pistikupesade, jõuseadmete paiknemine, maandus ja potentsiaaliühtlustusseadmed, kilpide skeemid, piksekaitse ja seletuskirjad). Kostja esitas ühel 05.12.2012 e-mailiga eelprojektina lepingu tingimustele mittevastava eskiisprojekti, millel puudusid: eskiisprojekti mahus seletuskiri; 3D vaated; seletuskiri eelprojekti mahus; energiamärgise arvutused ja dokumentatsioon; joonised (arhitektuursed plaanid, lõiked ja vaated) eelprojekti mahus; tehnovõrkude koondplaan; veesisendi plaan ja peaveemõõdusõlmede põhimõtteline skeem; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kooskõlastused. 28.01.2013 saatis kostja hagejale allkirjastamiseks lepingutingimustele vastava eelprojekti üleandmise akti, millele hageja vastas 29.01.2013. Hageja kandis kostjale ettemaksuna: 2750 eurot 20.10.2011 vastavalt arvele nr XXXXXXXXX; 1000 eurot 22.02.2011 vastavalt arvele nr XXXXXXXX; 2000 eurot 28.02.2012 vastavalt arvele nr XXXXXXXXXX; 4000 eurot 16.03.2012 vastavalt arvele nr XXXXXXXXX. Kostja ei ole senini andnud hagejale üle lepingutingimustele vastavat rekonstrueerimise projekti.

04.02.2013 saatis kostja hagejale avalduse lepingu ülesütlemiseks põhjendusel, et hageja takistab oluliselt kostja tööd. Hageja hinnangul on kostja ülesütlemise avalduses toodud põhjused tõendamata ja alusetud. Kostja pidi töö üle andma digitaalselt CD-l ja paberil. Kostja pole esitanud ühtegi valmis tööd ega tööde osa, mis vastaks lepingule. Ainsa tööde akti saatis kostja 28.01.2013 e-mailiga ja mille hageja vaidlustas 29.01.2013. Kostja kohustus teostama tööd vastavalt lepingu lisas toodud mahtudes, vastavuses kehtiva seadusega, hageja eesmärkidega ja tähtaegselt. 20.03.2013 seisuga võlgneb kostja hagejale ettemaksu summas 9750 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punkti 6 2. alusel 0,15% lepingu hinnast, s.o ajavahemiku 16.02.201220.03.2013 eest summas 6583,50 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. 20.10.2011 lepinguga kohustus kostja teostama korterelamu rekonstrueerimise eskiis-, eel- ja põhiprojekti vastavalt lepingu lisale 2. Hageja kohustus tasuma kostjale lepingu alusel 11 000 eurot vastavalt lepingu lisas 1 toodud maksegraafikule ja täiendavate lisakulutuste- ja ülesannete eest. Hageja pidi eskiis- ja eelprojektide ettemaksu tasuma hiljemalt 27.10.2011 ning kostja teostama eskiis- ja eelprojektid hiljemalt 05.01.2012, põhiprojekti hiljemalt 15.02.2012 ning vajalikud täiendused 30.08.2012. 20.10.2011 tasus hageja eskiis-ja eelprojektide ettemaksu 2750 eurot. 2011. aasta novembris esitas kostja hagejale esimese eskiisprojekti ülevaatamiseks ja kinnitamiseks. Pärast projekti esitamist tellis hageja suuliselt mitmeid muudatusi, mida kinnitavad tunnistajad XXX ja XXX. 13.02.1012 ja 11.03.2012 e-kirjadega saatis hageja muudatusettepanekud. Eskiisprojekti koostamise eest esitas kostja hagejale arved nr 12022201 summas 3000 eurot ja nr 12031501 summas 4000 eurot, mille hageja aktsepteeris ning tasus. Ühtegi pretensiooni hageja arvete või koostatud eskiisprojekti osas ei esitanud, vaid tellis järjepidevalt täiendavaid muudatusi ja lisatöid. 2012. aasta märtsis esitas kostja eskiisprojekti kooskõlastamiseks Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile, kes teatas 28.03.2012, et esitatud kujul kooskõlastust ei anta. 19.04.2012 esitas kostja parandatud projekti uuesti kooskõlastamiseks ja projekt kinnitati 04.05.2012. Pärast seda esitas kostja projekti kooskõlastamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Ametile, kes aga leidis, et projekt ei vasta rekonstrueerimise tingimustele, kuna projekt nägi ette hoone kandekonstruktsioonist poole tellise laiuse silikaatvoodri säilitamise. Seejuures ei sätesta seadus kandekonstruktsiooni täpset laiust. Amet soovitas jätkata enne lepingu sõlmimist menetlusse antud detailplaneeringu koostamist. Hageja ei teavitanud kostjat varem menetlusse antud detailplaneeringust, millega hageja soovis olulise osa ehitise kandekonstruktsioonide eemaldamist. Hageja soovis teha muudatused eskiisprojektis (sisuliselt koostada uus eskiisprojekt) ja mitte jätkata detailplaneeringuga. Hageja tellis 21.03.2012, 27.03.2012, 12.04.2012 ja 10.05.2012 e-kirjadega kostjalt pärast esmase eskiisprojekti valmimist korduvalt muudatusi ja lisatöid, mille tõttu lükkus edasi ka projekti valmimise tähtaeg. Hageja tellis 2012. aasta märtsis - juunini ulatuslikke listöid, mille teostamine vajas ka ehitise ekspertiisi läbiviimist ja mille vajalikkust rõhutas ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet esmase

eskiisprojekti ülevaatamise koosolekul. Hageja väidab 09.10.2012 e-kirjas, et tellis ekspertiisi. Nõuetekohane ehitise ekspertiis on hageja poolt tänaseni teostamata. Hageja poolt esitatud hoone ehitustehniline hinnang ei ole samastatav ehitise ekspertiisiga. 29.06.2012 andis kostja hagejale üle esmase eskiisprojekti, eelprojekti ning uue eskiis- ja eelprojekti dokumendid. Hageja kohustus hiljemalt 03.07.2012 esitama vajalikud minimaalsed muudatused. 03.07.2012 kinnitas hageja teostatud töö vastavuse lepingule ja esitatud tellimusele. 03.07.2012 aktis kinnitas hageja, et on esitanud oma viimased muudatuste soovid ning täiendavaid lisatöid ei telli. Kostja jäi ootama ekspertiisi, hageja ekspertiisi ei esitanud, vaid tellis 2012. aasta juuli- ja augustikuu jooksul veel täiendavaid muudatusi ja teavitas 23.08.2012 kostjat, et viimaseks tähtajaks on augusti lõpp. Hageja keeldus ekspertiisi teostamast. 17.09.2012 nõustus hageja, et ekspertiis on vajalik ja nõustus lisaks ekspertiisile tellima ka ehitise konstruktiivse osa projekti. 2012. oktoobris keeldus hageja taas ekspertiisi esitamast. 05.10.2012 esitas hageja esmakordselt e-kirja teel nõude tagastada kõik ettemaksud, pärast mida rõhutas kostja veelkord hagejale, et töö seisab tema taga. 30.10.2012 ja 05.11.2012 esitas hageja taas projekti muutmisettepanekud, mis tähendasid lisatööd. 05.12.2012 esitas kostja hagejale ülevaatamiseks uue eskiisprojekti. 10.12.2012 kinnitas hageja suuliselt jooniste sobivust, kuid soovis vaadata joonised üle koos konstruktoriga. Pooled leppisid kokku, et enne jõule antakse uus projekt üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ametisse ja Linnaplaneerimise Ametisse kooskõlastamiseks. 17.12.2012 e-kirjaga soovis hageja taas teha projektis muudatusi (lisatöid), millele kostja vastas, et kuna hageja vastavalt kokkuleppele tähtaegselt ettepanekuid ei esitanud ning täiendavate lisatööde osas poolte vahel kokkulepe puudus, esitatakse projekt kooskõlastamiseks kokkulepitud ajal. 20.12.2012 esitas kostja uue eskiisprojekt Tallinna Kultuuriväärtuste Ametisse kooskõlastamiseks, kes 31.01.2013 kinnitas projekti sobivuse ning edastas projekti Tallinna Linnaplaneerimise Ametisse, kes kooskõlastas projekti 04.03.2013. Hageja keeldus põhjendamatult allkirjastamast 28.01.2013 tööde vastuvõtmise akti. 29.01.2013 nõudis hageja ettemaksude tagastamist ning kahju hüvitamist. Kostja teostas poolte kokkuleppele ja lepingule vastava eskiis- ja eelprojekti kokku vähemalt kahel korral, millest mõlemad projektid on hagejale üle antud kahel korral 29.06.2012 ning 05.12.2012. Kostja pidas võimalikuks ka põhiprojekti teostamist. Nii esimese eskiis- ja eelprojekti kui ka uue eskiis- ja eelprojekti esmase versiooni vastuvõtmist on hageja kinnitanud 29.06.2012 ja 03.07.2012 aktides. Eskiis- ja eelprojekti vastavust nõuetele kinnitavad kultuuriväärtuste ja linnaplaneerimise ametite kooskõlastused. Hageja tasus kostjale kuni 29.06.2012 tehtud tööde eest. Kuna vastavalt hageja soovidele tehti ulatuslikku lisatööd, kohustus hageja maksma täiendavat tasu, vastasel korral soovis kostja lepingu lõpetada. Kui töö ei vastanud lepingutingimustele, siis on tellija kohustatud teavitama töövõtjat töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Puudustest teavitamiseks ei saa pidada hageja poolt oma soovide muutmist ja sellest tulenevalt lisatööde tellimist. Ka viimase eskiis- ja eelprojekti puudustest ei teavitanud hageja kostjat mõistliku aja jooksul. Viimane töö esitati hagejale ülevaatamiseks 05.12.2012, kuid vastuväited töö osas esitas hageja alles 29.01.2013. Hageja käitumine on ebamõistlik ja vastuolus heausu põhimõttega. Seejuures on

hagejal tänaseni viimase eskiisprojekti koostamiseks tehtud lisatööde eest summa 6600 eurot tasumata. Hageja tellis pidevalt lisatöid ja muudatusi, mistõttu ei olnud kostjal võimalik teha tööd kokkulepitud tähtajaks. Lepingu punkti 2.3 kohaselt kohustus hageja andma kostjale töö teostamiseks vajalikud volitused ning punkti 4.1 alusel tagama vajalike dokumentide kättesaadavuse. Vastavaid volikirju ei olnud esitatud veel 19.04.2012. Lisaks kohustus hageja tellima ehitise ekspertiisi. Lepingu punkti 3.4 kohaselt ei kuulu töövõtja kohustuste hulka uuringute teostamine. Seega ei viibinud tähtaegadest kinnipidamine kostja süül. Lisaks tellis hageja täiendavaid töid, millest tulenevalt võib järeldada, et poolte vahel oli kokkulepe tähtaegade pikendamise osas. Eelnevast tulenevalt ei ole viivisenõue põhjendatud. Ka juhul kui nõue oleks põhjendatud, on selgusetu viivisearvestus alates 16.02.2012, kui lepingu lõpptähtaeg oli 30.08.2012 ning kui hageja tellis lisatöid, täitis oma lepingust tulenevad kohustused osaliselt alles 2012 aprillis ning osaliselt on need tänaseni täitmata. Kui hageja nõue on põhjendatud, tuleb see tasaarvestada kostja poolt hagejale 04.02.2013 esitatud täiendava tasu nõudega summas 6600 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära tunnistaja ja poolte seletused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid 20.10.2011 lepingu nr XXX (I kd lk 6-8) lisas 2 (I kd lk 10-11) märgitud tööde teostamiseks. Hageja pidi lisa 1 kohaselt projekteerima eskiisprojekti, eelprojekti ja põhiprojekti; 2) Kostja projekteeris 2 eskiisprojekti – esimese kivimaja ja teise puitmaja (II kd lk 26); 3) Esimest eskiisprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei kooskõlastanud, kuna komisjon leidis, et tegemist ei olnud hoone rekonstrueerimisega, vaid uue hoone püstitamisega (I kd lk 13); 4) Kostja ei projekteerinud põhiprojekti (II kd lk 25); 5) Kostja ütles 28.01.2013 ülesütlemisavaldusega (I kd lk 30-31) töövõtulepingu nr XXX alates 03.02.2013 üles; 6) Hageja tasus 20.10.2011 lepingu täitmisena kostjale kokku 9750 eurot (I kd lk 26-29). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja projekteeris hagejale lepingule vastava eskiis- ja eelprojekti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas VÕS § 641 lg 1 esimese lausega peab töö vastama lepingutingimustele. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja saavutas teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse ning kas kokkulepitud tulemus vastas lepingutingimustele. Kohus loeb 20.10.2011 lepingu lisaga 2 (I kd t.lk 10) tõendatuks, et pooled leppisid kokku, et Tallinnas XXX korterelamu rekonstrueerimise arhitektuuri- ja insenertehniliste võrkude eskiisprojekti pidid kuuluma seletuskiri, joonised, plaanid, vaated, hoonet iseloomustav lõige, asendiskeem ja 3D vaated ning eelprojekti pidi kuuluma seletuskiri, energiamärgise arvutused ja

dokumentatsiooni vormistamine, joonised, arhitektuursed plaanid, lõiked ja vaated, tehnovõrkude koondplaan, veesisendi plaan, peaveemõõdusõlme põhimõtteline skeem. Kostja on seisukohal, et on hagejale projekteerinud nii eskiis- kui ka eelprojekti (II kd lk 25), kuid hageja leiab, et kostja ei ole saavutanud mingeid lepingus märgitud eesmärke (I kd lk 132). Kohus loeb kostja seadusliku esindaja XXX ütlustega (II kd lk 26), Tallinna Linnaplaneerimisameti e-kirjaga (I kd lk 116) tõendatuks asjaolu, et kostja koostas hagejale 2 eskiisprojekti – esimene oli kivimaja ja teine puumaja. Nimetatud asjaolu ei vaidlustanud ka hageja seaduslik esindaja. Asjaolu, et eskiisiprojekt sai valmis, kinnitavad kaudselt hagejale edastatud eskiisjoonised (I kd lk 14-23). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Tallinna Linnaplaneerimisamet oleks kinnitanud eelprojekti s.t vale on kostja väide, et kostjal valmis koos eskiisprojektiga ka lepingutingimustele vastav eelprojekt. 04.03.2013 e-kirjast (I kd lk 116) nähtub, et kinnitatud on eskiisprojekt. Kostja on edastanud hagejale 23.01.2013 eelprojekti üleandmise akti (I kd lk 24), kuid hageja ei ole akti allkirjastanud. Kohus loeb kostja esindaja vande all antud ütlustega (II kd lk 26) tõendatuks asjaolu, et hagejale ei ole valmis eskiisprojekti paberkandjal üle antud. Kostja andis tellijale teada, et töö on valmis, kuid tellija tööle järgi ei tulnud. Dokumentide üleandmise aktiga (I kd lk 99) on tõendatud, et kostja soovis hagejale üle anda 27.01.2011 eskiisprojekti, 08.03.2012 eelprojekti ja eelprojekti uut versiooni 29.06.2013. 29.06.2012 dokumentide üleandmise aktiga loeb kohus tõendatuks asjaolu, et hageja sai 29.06.2012 kätte eskiisprojekti dokumendid tutvumiseks ja ülevaatamiseks. Kostja esindaja selgitas 21.05.2013 istungil (I kd lk 135), et hageja ei nõustunud aktiga ja seepärast akti ei allkirjastanud. Kohus leiab, et kostja tegi eskiisprojekti kättesaamise hagejale võimalikuks saates selle kohta hagejale vastava e-kirja (I kd lk 116, 115). Vastavalt VÕS § 639 lõikele 1 võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Lõikest 2 tulenevalt võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja on osaliselt tasunud lisaülesannete eest, s.t täiendavat tasu lisaks lepingus kokkulepitule. Kostja on seisukohal, et pooled leppisid kokku töövõtulepingus kokku töö eelarves, kuid kuna hageja nõudis pidevalt töö parandamist, siis on hageja tasunud lisatööde eest täiendavat tasu. Kohus loeb poolte e-kirjavahetusega (I kd lk 25, lk 74-76, lk 78-91), kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (II kd t.lk 25 pöördel ja lk 26) ja tunnistaja XXX ütlustega (II kd lk 26 pöördel, 27) tõendatuks asjaolu, et hageja tegi projektis pidevalt muudatusi. Lepingu punkti 8.3 kohaselt (I kd lk 7) tasub tellija töövõtjale töö käigus tekkivate lisakulutuste ja –ülesannete eest poolte eelnevatele kirjalikele kokkulepetele ja alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kirjaliku kokkuleppe olemasolu lisatasu saamiseks lisatööde eest. Kostja hinnangul tõendavad kirjalikku kokkulepet kostja esitatud arved (I kd lk 73, 92-93; II kd lk 3032). Kohus leiab, et kostja poolt hagejale arvete esitamine ei tõenda lepingu punktis 8.3 märgitud kokkuleppe olemasolu. Arvetel puudub igasugune viide vastavale kokkuleppele. Samuti on pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud ajagraafiku/maksegraafiku (I kd lk 9), kus on märgitud, millistel tähtpäevadel, milliste tööde eest ja millises summas tuleb osamaksed tasuda.

Dokumendist nähtub, et esimese osamakse pidi hageja tegema 27.10.2011 summas 2750 eurot ettemaksuna eskiisprojekti ja eelprojekti eest. Märkuste lahtris on märgitud, et eskiisprojekt antakse tellijale üle Tallinna Linnaplaneerimisametiga kooskõlastatult. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (II kd lk 26) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja juures töötav digitaliseerija, kes pidi pidevalt hageja jooniseid muutma, soovitas kokku leppida uus tasu, kuid kostja seaduslik esindaja uut tasu kokku ei leppinud. Kohus loeb eelpool märgitud tõenditega tuvastatuks, et kostja projekteeris küll kaks eskiisprojekti (kivi- ja puitmaja projekti) ja tegi hageja palvel hulgaliselt muudatusi, s.t tegi palju tööd, kuid ei saavutanud lepingus märgitud tulemust. Samuti ei nõudnud kostja kirjalikult lepingu muutmist täiendava lisatasu saamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja oli vastavalt lepingu lisas kokkulepitule õigustatud tasu saama vaid esimese osamakse eest, s.o 2750 euro ulatuses, kuna ta saavutas märkuste lahtris märgitud eesmärgi Tallinna Linnaplaneerimisametiga kooskõlastatud eskiisprojekti ning tegi eskiisprojekti kättesaamise kostjale võimalikuks, s.t teatas kostjale, et tal on võimalik projekt hagejalt kätte saada. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-12 leidnud punktis 27, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud jättes osaliselt lepingust tuleneva kohustuse täitmata (projekteerimata eel- ja põhiprojekti). Kostja vastutab lepingurikkumise eest, kuna on võtnud endale lepinguga kohustuse, mida ta ei ole täitnud (VÕS § 115 lg 1). Tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, kuna kostja ütles lepingu üles (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3). Hagejale on tekkinud varaline kahju tasudes tööde eest, mida kostja ei ole teostanud (VÕS § 127 lg 1, § 128). Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga – pooled on lepingu lisas 1 kokku leppinud, millises summas, milliste tööde eest tuleb tasuda (VÕS § 127 lg 2). Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav – kostja sai ette näha, et ta saab tasu küsida vaid tööde eest, mida ta on teostanud, kui ta ei tee hagejaga täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid (VÕS § 127 lg 3).

Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja oleks võtnud tasu vaid tehtud tööde eest, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud (VÕS § 127 lg 4) Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõude rahuldamist 7000 euro ulatuses, kuna hageja on maksnud kostjale 7000 eurot enam. Viivis Kooskõlas VÕS § 101 l6 1 punktiga 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hageja on hagis esitanud lepingu punktist 6.2 tuleneva viivisenõude perioodi 16.02.2012 kuni 20.03.2013 eest. Vastavalt lepingu punktile 6.2 kui tähtaegadest kinnipidamine viibib töövõtja süül ja selle kohta ei ole lepingu osalistel eri kokkulepet, on tellijal õigus nõuda viivist 0,15% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva kohta. Kohus leiab, et nimetatud lepingupunkt ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuna hageja ei nõua hilinenud tööde teostamist, vaid lepingu alusel makstud tasu tagastamist s.t pooled ei ole punktis 6.2 reguleerinud vaidlusaluse olukorra viivise määra. Hageja saab kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 16.02.2012, mil lepingu lisa 1(I kd lk 9) kohaselt pidi olema valmis elamu põhiprojekt. Kohtu hinnangul saab kostjat lugeda kohustust rikkunuks alates 03.02.2013, mil kostja luges lepingu ülesöelduks. Kohus ei pea põhjendatuks viivise väljamõistmist alates 16.02.2012, kuna hageja nõustus lepingu kehtivuse ajal kostja tööde teostamisega (sellele viitab ka pidevate paranduste nõudmine) ning ei esitanud kostjale kirjalikku pretensiooni tööde mittetähtaegselt valmimisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 01.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 03.02.2013 kuni 18.10.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,50 % aastas. Viivist tuleb arvestada enamtasutud summalt 7000 eurolt. Kohus ei arvesta hageja esitatud viivisearvestust (I kd lk 46). Kohus esitab oma viivise arvestuse: Periood 03.02.201331.03.2013 01.04.201318.10.2013

Viivitatud päevi

Viivise määr 7,5%

Võlgnetav summa 7000 eurot

Viivis kokku 80,64 eurot

8,5%

7000 eurot

327,63 eurot

Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivisena kokku 408,27 eurot. Viivised hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 19.10.2013 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude 7000 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 6591,73 eurot (7000 põhinõude summa 408,27 eurot juba väljamõistetud viivis). Tõenditest Asjas lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ei tõenda poolte e-kirjavahetus (I kd lk 32-32; lk 36-37; lk 111-114, lk 117), Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 28.03.2012 e-kiri (I kd lk 35, 77), töövõtulepingu projekteerimise üldtingimused 2004 (151-154). Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas projektide projekteerimiseks koostati ekspertiis ja kas ekspertiisi pidi koostama hageja või kostja. Seetõttu ei oma tähtsust ka nimetatud asjaolusid kinnitavad tõendid (I kd lk 38-41; lk 102-109; lk 118).Tõendatud on asjaolu, et kostja loobus hagejalt ekspertiisi nõudmisest (I kd lk 97-98). Samuti ei oma asjas tähtsust hageja vastuväited lepingu ülesütlemisteatele ning selle tõendamiseks esitatud menetlusdokument ja tõend (I kd lk 42-45; lk 155-159; lk 169-170), kuna hageja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemist. Vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et hageja oli enne kostjaga lepingu sõlmimist algatanud detailplaneeringu (I kd lk 95-96). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, siis on kohtu hinnangul tsiviilasja asjaoludest tulenevalt põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.