Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

03.06.2013 esitas XXX avalduse XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on kokku 1 434,31 eurot, sh saamata jäänud töötasud 669,29 eurot ja menetluskulud 765,02 eurot. Summad on kohtulahenditega võlgnikult välja mõistetud, kuid võlgnik ei ole väljamõistetud summasid tasunud vabatahtlikult ning täitemenetluse raames on nõuet vähendatud osaliselt. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. 11.07.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,08 eurot ja kohustusi on vähemalt 4 035,95 euro ulatuses. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, maksejõuetuse tekkimise aeg on oktoober 2010.a. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 816 eurot ning tehtud kulutuste hüvituseks 76,65 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning tasust 419 eurot ja kulutuste hüvitis 76,65 eurot hüvitada võlgniku vara arvelt. Ajutine haldur palub riigi vahenditest hüvitatava tasu välja maksta Andrias Palmitsale ning pärandvara arvelt hüvitatava summa välja maksta Advokaadibüroole Paas & Partnerid. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele vastuväiteid esitanud. Võlausaldaja hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga, mis seisneb selles, et netovara vähenes alla seaduses ettenähtud alampiiri ning juhatuse liige viivitas pankrotiavalduse esitamisega. Muus osas on võlausaldaja nõus ajutise halduri aruandega. 30.09.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 30.09.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 0,08 eurot ja kohustusi on vähemalt 4 035,95 euro ulatuses, seega võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole iseenesest põhjuseks maksejõuetusele ning seega ei saa pidada maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010.a oktoobrit. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.