Kohtulahend

menetluskulud, milleks on tema poolt tasutud riigilõiv summas 125 eurot ning õigusabikulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Hageja esindaja on õigusteenust osutanud kokku 10,5 töötundi, millest hagiavalduse alusdokumentidega ja muude asjaga seotud tõenditega tutvumine ning seostamine õigusaktidega, hagi aluse ja eseme väljaselgitamine ning kooskõlastamine hagejaga - 2,5 tundi; hagiavalduse koostamine - 2,5 tundi; kostja 08.04.2013 vastuse ja kolmanda isiku taotlusega tutvumine - 0,5 tundi; hageja 09.04.2013 seisukoha koostamine ja esitamine kostja vastusele ning kolmanda isiku taotlusele - 3,5 tundi; kostja 24.05.2013 lõplike seisukohtadega tutvumine - 0,5 tundi; 11.06.2013 kohtuistungil osalemine ja hageja esindamine - 1 tund. Hageja esindaja väitel on tema tunnihind 100 eurot ja õigusabikulude summa kokku 1050 eurot. Kokku on hageja kandnud menetluskulusid 1175 euro ulatuses. Hageja leiab, et need kulud on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud, arvestades menetluses esitatud dokumentide mahtu, asja keerukust ja tähtsust hagejale. Kostjal ei ole vastuväiteid kohtukulude (riigilõiv) osas, kuid leiab, et hageja poolt esitatud õigusabikulude summa ei ole põhjendatud. Kostja märgib, et hüvitamisele kuuluvad vaid kohtuasjaga seotud kulud, mille tõendamiseks peab avalduses muuhulgas sisalduma kinnitus kulude kandmise kohta seoses kohtumenetlusega ning kulude nimekirjas peab olema kulude koosseis detailselt näidatud. Avaldusele on lisatud vaid loetelu väidetavalt tsiviilasjas nr 2-13-11117 osundatud õigusabi kohta, kuid puudub teave selle kohta, kellele ning mis alusel on hagejal tekkinud kohustus vastavate toimingute tegemise eest tasuda. Ainuüksi avaldusele lisatud õigusteenuste loetelust ei piisa kinnitamaks vastavat seost, vaid see peab nähtuma dokumentidest, mille alusel hagejal on tekkinud kohustus kanda õigusabikulusid, näiteks esindaja poolt hagejale väljastatud arved. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole avalduses toodud ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Esiteks tuleb kostja hinnangul lugeda põhjendamatuks ja ebavajalikuks hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 2,5 tundi. Vastava menetlusdokumendi näol on tegemist kolmeleheküljelise dokumendiga, millest üks lehekülg on faktiliste asjaolude kirjeldus ning ca ühe lehekülje ulatuses on hageja lihtsalt tsiteerinud muutmata kujul seaduse sätteid. Analüütiline õiguslik seisukoht sisaldub kostja hinnangul vaid ca ühel leheküljel. Tuleb lugeda põhjendamatuks hageja lepingulisel esindajal toimingu tegemiseks täiendavalt kulunud 1,5 tundi. Kostja palub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 150 euro ulatuses rahuldamata. Teiseks tuleb kostja hinnangul lugeda põhjendamatuks ja ebavajalikuks ka õigusteenusele, mille sisu on väidetavalt olnud „hagiavalduse alusdokumentidega ja muude asjaga seotud tõenditega tutvumine ning seostamine õigusaktidega, hagi aluse ja eseme väljaselgitamine ning kooskõlastamine hagejaga, kulunud aeg 2,5 tundi. Kostja väitel on tegemist n-ö kobarkirjega, mille puhul ei ole aru saada, kui palju aega on kulunud hagiavalduse alusdokumentide ja muude asjaga seotud tõenditega tutvumisele, kui palju aega on kulunud nende seostamisele õigusaktidega, kui palju aega on kulunud hagi aluse ja eseme väljaselgitamiseks, kui palju aega on kulunud hagejaga kooskõlastamiseks (ka ei nähtu, mida üleüldse kooskõlastati). Kostja hinnangul on nimetatud õigustoiming oma sisult kattuv hagiavalduse koostamisel tehtavate toimingute sisuga ning seega on nimetatud õigustoimingu tegemisele kulunud aeg täies ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendamatu ja ebavajalik. Kostja palub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 250 euro ulatuses rahuldamata. Kolmandaks on kostja hinnangul põhjendamatu ja ebavajalik hageja lepingulise esindaja poolt toimingule sisuga „hageja 09.04.2013 seisukoha koostamine ja esitamine kostja vastusele ning

kolmanda isiku taotlusele“ kulunud aeg 3,5 tundi. Kostja peab vajalikuks märkida, et toimingu sõnastuse järgi on hageja 09. aprillil 2013 justkui koostanud ja esitanud seisukoha kolmanda isiku taotlusele. Kolmas isik tsiviilasjas taotlust ei esitanud, ka ei olnud kolmas isik nimetatud kuupäevaks esitanud enda seisukohta kostja kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotluse kohta. Kostja väitel on hageja 09. aprilli 2013 seisukoha näol tegemist 3,5-leheküljelise menetlusdokumendiga, millest hageja sisuline seisukoht sisaldub ca 2 leheküljel. Muus osas tsiteerib hageja kostja seisukohti ja Riigikohtu lahendeid ning kordab hagiavalduses toodut, mistõttu ei tohiks sellise menetlusdokumendi koostamisele kuluda rohkem kui 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 150 euro ulatuses rahuldamata.

Eeltoodu kokkuvõtteks on kostja seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta 550 euro ulatuses rahuldamata, kuivõrd nimetatud kulu näol ei ole TsMS § 175 lg 1 tähenduses tegemist põhjendatud ega vajaliku kuluga. Hageja kostajaga ei nõustu ja leiab kostjale 11.10.2013 esitatud vastuses, et esitatud õigusabikulude arvestuses on märgitud tsiviilasja number, kliendi (hageja) nimi ja isikukood, kellele on osutatud märgitud tsiviilasjas õigusabi ning allakirjutanud on sellele lepinguline esindaja Ivo X isiklikult. Sellest nähtub selgelt, kelle ees ja millega seoses avaldajal XXX kohustus on tekkinud. Lisaks leiab hageja, et kuna hagiavalduse koostamine on muust siiski eristatav nii ajaliselt kui ka toimingute erinevuse kaudu, siis ei saa nimetada hagi alusmaterjalidega tutvumist, analüüsimist, kliendiga läbiarutamist ja seostamist õigusaktidega samaseks tegevuseks hagiavalduse koostamise ja selle viimistlemisega. Kohtu põhjendused ja selgitused Vaadanud läbi menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse ja tsiviilasja toimiku materjalid, kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS §-s 174) sätestatuga. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 14.09.2013. Seega on hageja 19.09.2013 esitatud avaldus tähtaegne ja vastab TsMS § 174 nõuetele. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjast nähtub, milliste ja kui pika aja jooksul tehtud menetlustoimingute tegemise kulu hüvitamist hageja taotleb. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seega on täidetud hageja menetluskulude nõude formaalsed eeldused. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta ei vaidle menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja poolt esitatud kohtukuludele (tasutud riigilõivule) kostja vastuväiteid ei esitanud. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduselt 125 eurot. Vastava summa tasumine nähtub kohtutoimikust (tlk 8, maksekorraldus nr 2), seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuväliste kulude ehk esindajakulude põhjendatust. Hageja taotluse kohaselt võttis hagiavalduse alusdokumentidega ja muude asjaga seotud tõenditega tutvumine

ning seostamine õigusaktidega, hagi aluse ja eseme väljaselgitamine ning kooskõlastamine hagejaga aega 2,5 tundi ja hagiavalduse koostamine 2,5 tundi. Hagi aluse ja eseme väljaselgitamine ning kooskõlastamisele kulunud aja leiab kohus olevat põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub siinkohal kostja põhjendustega, et tegemist on kobarkirjega. Hageja on eraldanud hagiavalduse koostamise ja sellele eelnevad toimingud, kuid kirjeldanud kogumis teatud tegevusi, näiteks „kooskõlastamist hagejaga“ ilma toimingule ajakulu lisamata. Seega on kohtul keeruline toimiku ja kättesaadavate materjalide pinnalt toimingu kestvust hinnata. Siiski on hageja esitanud ka toimingud, kust on tuvastatav nende toimingute tegemiseks kulunud aeg. 11.10.2013 on hageja täpsustanud, et pidas hagiavalduse koostamise all silmas asjaolude ja õiguslike põhjenduste kirja panekut, eristades seda hagi aluse ja esemega seotud tõenditega tutvumisest. Asja vähekeeruka olemuse tõttu ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks nii suurt ajakulu kliendiga suhtlemisel. Hagiavaldusele on lisatud tõendina üksnes broneerimisleping, kinnituskiri ja kinnistusraamatu väljatrükk (tlk 9-13), millede näol ei ole tegemist mahukate tõenditega, millega tutvumine vajaks rohkem aega kui paar tundi. Põhjendatud ajakuluks peab kohus maksimaalselt 2 tundi, vähendades ajakulu 30 minutit. Kostja palub lugeda hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu põhjendamatuks ja ebavajalikuks. Vajalik aeg olnuks 1 tund ja ebavajalik 1,5 tundi. Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 2,5 tundi ei ole põhjendatud. Hageja poolt koostatud hagiavaldus sisaldas endast ühe lehekülje ulatuses asjaolude kirjeldust, pooleteise lehekülje osas seaduse sätteid, vähesel määral õiguslikku argumentatsiooni ning poole lehekülje osas menetluslikke teateid ja taotlusi (tlk 1-3). Arvestades, et hageja esindaja on pidanud eraldi ajakulu arvestust tõenditega tutvumise, hagi aluse ja eseme väljaselgitamise ja õigusliku põhjendustega seostamise osas, saab hagiavalduse koostamine tähendada üksnes asjaolude ja õigusliku argumentatsiooni kirja panekut ning tõendite komplekteerimist. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on umbes 1 tund, vähendades hagiavalduse koostamisele kulunud aega 1 tunni ja 30 minuti võrra. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks asjaolude väljaselgitamiseks, kooskõlastamiseks ning hagiavalduse koostamiseks 3 tundi (2,0 h + 1,0 h).

hagejaga

Hageja väitel kulus kostja 08.04.2013 vastuse ja kolmanda isiku taotlusega tutvumiseks 0,5 tundi ja hageja 09.04.2013 seisukoha koostamisele ja kostja vastuse esitamisele ning kolmanda isiku taotlusele 3,5 tundi. Kostja väitel ei esitanud kolmas isik tsiviilasjas taotlust ega seisukohta. Kostja leiab, et hageja seisukoha näol on tegemist 3,5-leheküljelise menetlusdokumendiga, millest hageja sisuline seisukoht sisaldub ca 2 leheküljel. Kohus leiab, et hageja ajakulu kolmanda isiku taotlusega tutvumise osas on põhjendatud nagu ka ajakulu kolmanda isiku taotluse suhtes seisukoha esitamise osas. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks nendele toimingutele kulunud aega. Kolmanda isiku taotluse osas on hageja esitanud poole leheküljelise seisukoha (tlk 35). Põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda nii kolmanda isiku seisukohaga tutvumise kui kirja paneku osas kokku 30 minutit, vähendades kolmanda isiku taotluse käsitlemisele kuluvat aega 30 minutit. Hageja on hagiavalduses esitanud oma seisukoha kolmanda isiku suhtes. Kohus nõustub kostjaga osas, et 3,5-leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks, millest hageja sisuline seisukoht sisaldub ca 2 leheküljel (tlk 32-35), ei tohiks kuluda üle 2 tunni. Põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul seega 2 tundi ja 30 minutit (2,0 h + 0,5 h), vähendades ajakulu 1 tunni ja 30 minuti võrra. Lisaks on hageja esindamisega seotud ajakuluna märkinud kostja 24.05.2013 lõplike seisukohtadega tutvumisel 0,5 tundi ja 11.06.2013 kohtuistungil hageja esindamisel 1 tund. Kostja ei ole hageja nimetatud esindustoimingutele vastuväiteid esitanud. Kohus peab nimetatud toimingute osas hageja ajakulu põhjendatuks. Kokku peab kohus seega põhjendatud ajakuluks 7 täistundi, mis koosneb hageja esindaja ajakulust hagi aluse ja eseme väljaselgitamisele ning hagiavalduse koostamisele (2h+1h), kostja

vastusele vastuse esitamisele (2,5h), kolmanda isiku seisukoha käsitlemisele (0,5h) ja istungil osalemisele ning hageja esindamisele(1h). Arvestades, et esindaja tunnitasu oli 100 eurot, on hageja põhjendatud õigusabikuluks 700 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 825 (700 + 125) eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.