Harju Maakohus
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-1039
Tsiviilasi
XXX, XXX , XXX ja XXX hagi XXX vastu elatusraha suuruse muutmiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja III: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja IV: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Hagejate lepinguline esindaja: Senny Pello (AB Concordia, e-post [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: Agne Koks (e-post: [email protected])
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud Harju Maakohus rahuldas 20.03.2013 otsusega XXX, XXX, XXXja XXXhagi XXXvastu osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2013 otsusega tühistas Harju Maakohtu 20.03.2013 otsuse osaliselt ning jättis maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud XXXkanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.07.2013. Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello esitas 28.08.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hagejate menetluskuluks õigusabikulud tunnitasu alusel summas 764 eurot, mille hagejad paluvad kostjalt välja mõista. Ühtlasi paluvad märkida lahendis, et hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Hagejad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu kuulub hagejatele hüvitamisele ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks. Ühtlasi kinnitavad hagejad, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hagejad on esitanud koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega 4 arvet: arve nr 20130458 summas 69 eurot; arve nr 20130284 summas 287,50 eurot; arve nr 20130352 summas 287,50 eurot ja arve nr 20130645 summas 120 eurot. Eeltoodud summad on kajastatud koos käibemaksuga. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas XXX 02.10.2013 hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning andis XXX võimaluse 10 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed vastuväited hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja XXX esitas 07.10.2013 vastuväited hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja vastuväited hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele Kostja on seisukohal, et hagejate avalduses välja toodud menetluskulud ei ole põhjendatud ning esitab järgmised vastuväited. • Antud vaidluses piirdus õigusabi apellatsioonkaebuse koostamisega. Oma olemuselt elatise vaidlus, milline piirdub seadusest tuleneva miinimumi väljanõudmise/mõistmisega, on oma olemuselt üks lihtsamaid vaidlusi nii oma sisu kui ka ajakulu poolest. Kostja ei pea põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist soovitud suuruses ka põhjusel, et esindaja poolt kulutatud tööaeg ei ole proportsionaalne tehtud tööga ning milles ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Samuti ei näe seadus ette õigusabi kulude väljamõistmist, millised tehtud peale lahendi jõustumist– 28.08.2013 arve nr 20130645, summas 120.00€, milline sisaldab endas muuhulgas telefonikonsultatsiooni menetluskulude koostamise ja esitamise eest. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Seega nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu ei kuulu hüvitamisele. • TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et antud vaidlus oli oma sisult lihtne ja mahult väikese ajakuluga, mistõttu näidatud kulud on selgelt üle paisutatud ja ei ole põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et antud asjas on mõistlike kulutuste suuruseks mitte rohkem kui 250-300 € ning palub kohtul esitatud kujul taotlus jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejad paluvad menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja (advokaadi) kulud kokku summas 764 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja (arvete) alusel. Hagejate lepinguline esindaja esitas kohtule 22.04.2013 väljastatud arve summas 287,50 eurot ja 02.05.2013 väljastatud arve summas 287,50 eurot. Eelnimetatud arvete selgitustena on kirjas: „õigusteenuse osutamine 1. ja 2. osamakse“ ning kummalgi arvel on kogusena märgitud: „1“. Hagejate esindaja ei ole arvetele lisanud spetsifikatsiooni. Hagejate lepinguline esindaja esitas 18.04.2013 Tallinna Ringkonnakohtule 7-leheküljelise apellatsioonkaebuse, seega oli eelnimetatud arvete esitamise hetkeks hagejate lepinguline esindaja viinud antud tsiviilasjas läbi ühe toimingu, so apellatsioonkaebuse esitamise. Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja arved apellatsioonkaebuse esitamise eest (koos maakohtu otsusega tutvumisega) summas 575 eurot ei vasta antud tsiviilasjas hagejate esindaja poolt tehtud toimingute mahule ning kostjalt 575 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kuna hagejate lepinguline esindaja ei ole esitanud eelnimetatud arvete spetsifikatsioone, hindab kohus eelnimetatud arvete mõistlikuks tasuks kokku 201 eurot. Kohus nõustub hagejate esindaja poolt 06.06.2013 arve nr 20130458 alusel taotletava 69,00 euro väljamõistmisega kostjalt. Nimetatud arve selgitusena on kirjas: „õigusabi tunnitasu alusel“ ning kogusena: „ 30 m“. Hagejate esindaja on arvele lisanud spetsifikatsiooni, millest nähtub, et antud arve aluseks on 02.05.2013 hagejate lepingulise esindaja toiming (vastustaja vastusega
apellatsioonkaebusele tutvumine ja kliendile edastamine). Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja antud arvel kajastuv toimingu kulu on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu hagejate esindaja poolt 28.08.2013 arve nr 20130645 alusel taotletava 120,00 euro väljamõistmisega kostjalt. Arvele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt on arvel kajastuv summa kujunenud kahe toimingu tulemusena. Esimeseks toiminguks on kohtuotsusega e-toimikus tutvumine ja kliendile edastamine selgitustega e-kirjaga, milline toiming on läbiviidud hagejate lepingulise esindaja poolt 28.06.2013 ning millele on kulunud 10 minutit. Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja eelnimetatud toiming on põhjendatud ja vajalik. Teiseks toiminguks on telefoninõupidamine Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse jõustumise osas, menetluskulude avalduse koostamine ja esitamine, milline toiming on läbiviidud hagejate lepingulise esindaja poolt 19.08.2013 ning millele on kulunud kokku 30 minutit. TsMS § 74 lg 7 sätestab, et menetlusosaline ei või menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega nõustub kohus kostja väitega, et seadus ei näe ette peale kohtuotsuse jõustumist tehtud õigusabi kulude väljamõistmist. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 30.07.2013, seega ei ole põhjendatud 19.08.2013 läbiviidud toimingutega kaasneva kulu väljamõistmine kostjalt. Arve nr 20130645 maksumuseks kokku on 120 eurot ning ajakuluks kokku 40 minutit, seega on 10 minutilise toimingu maksumuseks 30 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 720 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamisel ajal 10.01.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Kohus, tutvudes antud tsiviilasja toimikuga ning hagejate lepingulise esindaja poolt läbiviidud toimingutega ning tuginedes Vabariigi Valitsuse määrusele nr 137, rahuldab hagejate XXX, XXX, XXXja XXXavalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt. Lähtudes eeltoodust on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kohtu hinnangul 300 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.