M He hagi M He, M He ja G He vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2018/1371. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M H (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Agne Koks (isikukood xxx, epost [email protected]) Kostja I: M H (isikukood xxx) Kostja II: M H (isikukood xxx) Kostja III: G H (isikukood xxx) Kostjate seaduslik esindaja: E H (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
26. märts 2019. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M He hagi M He, M He ja G He vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2018/1371.
2.Tunnistada lubamatuks E He poolt Tallinna kohtutäitur Mati Roodesele 02.09.2018. a esitatud täitmisavalduse alusel algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 026/2018/1371. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista E Helt menetluskulud summas 710 eurot M He kasuks.
5.Välja mõista E Helt M He kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 710 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 7.12.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt Tallinna kohtutäitur Mati Roodes menetleb täiteasja nr 026/2018/1371, mille kohta on avalduse esitanud E H G, M ja M H seadusliku esindajana. Nõue koosneb elatise võlgnevusest (periood pole täpselt teada). Nõude suuruseks on koos kohtutäituri tasuga kokku summas 1836.00 € (1440,00 elatise võlg ja 396.00 € kohtutäituri tasu). Täitemenetluse alustamise aluseks olevaks täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-13-1039. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjusel, et tal puudub võlgnevus Kostjate ees.
2.Hageja vastu on Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2013 tsiviilasjas nr 2-13-1039 otsusest tuleneva kohustuse täitmiseks alustatud täitemenetlust. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi on tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtulahend täitedokument, mida saab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras täita. Kohtutäitur lõpetab TMS § 48 p 4 järgi täitemenetluse mh juhul, kui esitatakse kohtulahend, millega on määratud sundtäitmine lõpetada. Täitemenetluses tuleb arvestada mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 ja 2 sätestatuga, mille järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-te 1 ja 2 järgi toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Antud täiteasja raames joonistub selgelt välja, et Kostjate seaduslik esindaja õiguste realiseerimisel soovib tekitada kahju Hagejale.
3.Hagejal puudub vähemgi teadmine, millest Kostjate elatisvõlg koosneb, kuivõrd ta on Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tulenevad kohustused täitnud kuni käesoleva ajani. Kostjate seaduslik esindaja E H jälgib iga sendi laekumist ja pöördub minutiga hilinemise korral kohtutäituri poole. Viimaste aastate jooksul ei ole Kostjate seaduslik esindaja märku andnud võlgnevusest, mistõttu tekitab segadust Kostjate esindaja käitumine olukorras, kus võlgnevust ei ole. Hageja lisab konto väljavõtte aastal 2018 tasutud elatise kohta. Aastal 2018 oli elatis ühele lapsele 250 €, kokku seega igakuine elatis kolmele lapsele 750€. Tasutud elatist 2018 kokku 9000.00€ (12x750=9000). Nimetatud maksed kajastuvad lisatud konto väljavõttes. Hageja lisab konto väljavõtted ja maksekorraldused aastast 2017, millal igakuine elatis lapse kohta oli 235 €, kokku seega igakuine elatis kolmele lapsele 705€ (12x705= 8460) Hageja tasus 2017 aastal elatist kokku summas 8460 € . Lisaks sai Kostja veel Hagejalt lisaks 645 € täitemenetlus nr 026/2016/1867 kaudu. Seega Kostja sai Hagejalt 2017 aastal elatist kokku 9105 € ulatuses. Hageja lisab maksekorralduste koopiad aastal 2016 tasutud elatise kohta (Lisa 4). 2016 oli igakuine elatis lapsele 215 € kuus, kokku seega igakuine elatis kolmele lapsele 645.00 € kuus ( 12x645= 7740.00€). Hageja poolt tasutud elatis kokku 2016 aastal summas 7860.00 €. Esitatud tõenditest lähtuvalt puudub alus täitemenetluse läbiviimiseks. Kostjate seaduslik esindaja on põhjendamatult pöördunud kohtutäituri poole.
4.Samasugust käekirja on Kostjate seaduslik esindaja kasutanud ka varasemalt. Nii on Kostjate seadusliku esindaja avalduse alusel täitemenetlus alustatud ka 13.09.2016. Täitemenetlust viis läbi ka siis Mati Roodes, täiteasi nr.026/2016/1867. Mati Roodes arestis hageja pangakonto ja võttis ära hageja tuludeklaratsiooni järgselt tagasisaadud raha ja ka hageja madalapalgalise isiku toetuse. Seega on tänaseks lõpetatud täitemenetlus 026/2016/1867 seoses Maksu-ja Tolliameti poolt tulumaksu tagastuse kinnipidamisega. Taaskord võlgnevus puudus ja see on väljaloetav ka esitatud tõenditest. Allakirjutanu üritas läbi kohtutäituri ka selgust saada, kuid tulemuseta. Tegemist on olukorraga, kus Kostjate seaduslik esindaja esitab meelevaldselt avaldusi, lootes ja ilmselt teades, et Hageja ei pöördu kohtu poole. Tänaseks on tekkinud olukord, kus Hageja on sunnitud oma õigus kaitsma, sest kannatavad tema ülalpidamisel olevad lapsed, lisaks kolme, kellele ta maksab elatist ja mitte vähe. Hageja kaalub ka teiste õiguskaitse vahendite kasutamist, sest Kostjate seaduslik esindaja on võtnud endale õiguse esitata avaldusi, millised tuginevad valedel väidetel. Kostjate vastus 5.Kohtule 23.01.2019. esitatud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Märtsis 2017 ei ole laekunud ühtegi makset. M Hel on maksmata 2017 aastal elatis summas 705.- eurot. Detsember 2017 pidi M H maksma elatist 750.- eurot, kuid maksis 705.-eurot, 45.- eurot vähem. Detsember 2018. a on vähem makstud 60 eurot. Kokku võlgnevus 810 eurot. 2017. a ei ole kostjad hagejalt saanud summat 9 105 eurot (tl 50, 69). Kohtu põhjendused 6.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 7.Kohus on tuvastanud, et E H on esitanud 02.09.2018. a täitmisavalduse hageja suhtes. Täitmisavalduse kohaselt palub sissenõudja pöörata täitmisele Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2013. a otsuse tsiviilasjas 2-13-1039. Täitmisavalduse kohaselt on seisuga 02.09.2018. a elatise võlgnevus 1 440 eurot (tl 8). E H esitas 19.08.2016. a täitmisavalduse hageja suhtes elatise võlgnevuse summas 645 euro sissenõudmiseks. Täiteasi 026/2016/1867 lõpetati 01.06.2017.a.
8.Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna hagejal puudub elatise võlgnevus kostjate ees. Igakuine elatis ühele lapsele oli 2016. a 215 eurot, kokku kolmele lapsele 645 eurot (12x645= 7 740 eurot). Kostjad on saanud 2016. aasta eest elatist 7 860 eurot. Seega oli 2017. aastaks ettemaks 765 eurot. 2017. aasta eest pidid kostjad saama elatist 8 460 eurot (12x705 eurot), hageja on tasunud 8 520 eurot (7 755 eurot, lisaks 765 eurot). 2018. aasta eest on kostjad saanud 9 000 eurot (12x750 eurot)(tl 14, 15). TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
9.Kostjate esindaja vastuväite kohaselt alustas ta 13.09.2016. a täitemenetlust nr 026/2016/1867 seetõttu, et tasumata oli elatis 2016. a jaanuari eest 645 eurot. Hageja pangakonto väljavõttel ei kajastu, et oleks tehtud makse 2017. a märtsikuu eest summas 705 eurot (tl 69). Täitemenetluse 026/2018/1371 nõue on 2017. a märtsi eest 705 eurot ja 45 eurot 2017. a detsembri eest (tl 50, 69).
10.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjad on saanud hagejalt 7.12.2016. a elatist summas 645 eurot, 29.12.2016. a elatist summas 705 eurot, 31.01.2017. a elatist 705 eurot, 28.2.2017. a elatist 705 eurot (tl 17,24). Seega on jaanuari kuu eest saadud 2x705 eurot. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt alusetu väita, et kostja peaksid saama märtsikuu eest veel 705 eurot.
Tasaarvelduse tulemusena on hageja kohustuse jääk 0 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjad on saanud 13.12.2017. a 705 eurot, 13.01.2018. a 705 eurot ja 15.02.2018. a 795 eurot. Kuivõrd veebruaris 2018 kuulus tasumisele 750 eurot, on kostjad saanud 45 eurot rohkem veebruari eest ning 2017. a detsembri eest puudub kostjate poolt väidetud võlgnevus summas 45 eurot. 11.Kostjate väiteid selle kohta nagu eksisteeriks varasemate perioodide võlgnevus summas 645 eurot, kohus veenvaks ei pea. Kostjad ise on kinnitanud, et kohtutäituri kaudu on 645 eurot täitemenetluse nr 026/2016/1867 käigus kostjatele laekunud (tl 83). Lisaks on kohtutäituri kaudu kostjatele laekunud 11.4.2017 a 347,79 eurot (tl 80). Selle summa laekumist kostjate esindaja kontole kohtule esitatud menetlusdokumendis kostjate esindaja ei kajasta (tl 51, 75). Kostjate esindaja on seda nimetanud võlgnevuseks 2013. aasta eest (tl 83). Kohus sellist selgitust veenvaks ei pea. Juhul kui kostjate esindajale teadaolevalt eksisteeris võlgnevus 2013. aasta eest, oleks kostjate esindaja saanud sellise võlgnevuse olemasolu kajastada 19.08.2016. a täitmisavalduses. Kostjate esindaja seda ei kajastanud, järelikult kohtu hinnangul mingit võlgnevust tegelikkuses ei olnud, mida tõendab ka asjaolu, et kohtutäitur on 01.06.2017. a täitemenetluse lõpetanud.
12.Kohus nõustub hagejaga selles, et ettemaksu tegemise või mittetegemise tõttu ei muutu aasta lõikes elatise kogusumma, arvestuse aluseks on elatise määr aastas. Vastava arvestuse peaks sissenõudja tegema enne täitmisavalduse esitamist ning vajadusel suhtlema ka kohustatud isikuga. Käesoleval juhul on põhimõttekindel suhtluse vältimine toonud kaasa menetlusosalistele arvestavad kulud. Riigikohus on lahendis 2-16-135 märkinud, et vanemad käituksid ausalt ja mõistlikult, kui teataksid teineteisele (ja pooleliolevas menetluses ka kohtule) asjaoludest, mis võimaldaksid neil ülalpidamise andmise kohustust täita senisest suuremal määral.
13.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hagejal puudub täitmata kohustus kostjate ees, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 221 lg 4 kohaselt hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 11.09.2018. a täitmisteatelt nähtub, et täiteasjas nr 026/2018/1371 on sissenõudjaks E H. TsMS § 162 lg 1 ja TMS § 221 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses E He kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Hageja on tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 3 500 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjate esindajalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot, mis kuulub kostjate esindajalt hageja kasuks väljamõistmisele.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 360 eurot (tl 99). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 3,6 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, hagi tagamise avalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks, kohtuistungi ettevalmistumiseks. Kostjate esindaja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud.
18.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.