2-13-20217/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

12.septembril 2005. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr XXX(edaspidi Leping). Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 37 500 krooni (2 396.69 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle kahes osas 08.10.2005 17 500 krooni ja 26.09.2006 20 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 69 lõigetele 1-2 ja 6-7, § 145 lõigetele 1-2, §-le 150 kostjad XXX ja XXX (edaspidi käendajad) nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. Käendajad sõlmisid 07.10.2005 limiteeritud käenduslepingu 24 500 krooni (1 565.84 euro) ulatuses ja 25.09.2006 limiteerimata käenduslepingu. Juhindudes ÕÕS § 18 ja lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. 02.08.2009 edastas pank laenusaajale ja käendajatele korduva teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus, milles märkis ära ka tagajärjed kohustuse täitmata jätmise korral. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõikele 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma kirjas 27.10.2009 laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda või taotleda maksegraafikut. 27.01.2010 saatis hageja samasisulise teatise ka käendajatele. Kostjate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmise korral võib hageja pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud oma kohustust, pöördus hageja 19.04.2011 nõudega kohtusse maksekäsu kiirmenetluse korras. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati nii laenusaaja kui käendajate vastu. Seoses sellega, et kostjad esitasid nõudele vastuväite, jättis kohus vastava määrusega hageja avalduse rahuldamata ja lõpetas menetluse. Võlaõigusseadus § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lisaks kohustuse põhikohustuse täitmisele (võlasumma ja lepingujärgne intress) ka viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesoleval juhul on ajavahemikus 27.11.2009 kuni 18.04.2013. a kogunenud intressi summas 452,18 eurot. Seisuga 19.04.2013. a

on hageja nõude suuruseks 3 081,95 eurot, mis tuleneb põhivõlast 2 629,77 eurot ning intressist 452,18 eurot. Kostjate vastus Kostjad XXX ja XXX ei ole kohtule vastanud. Kohus loeb hagimaterjalid kostjatele kättetoimetatuks 29.06.2013. a Kostja XXX poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt ei ole kostjal hageja põhinõudele vastuväiteid. Kohtu põhjendused Kohus määras 18.09.2013. a lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et XXXsõlmis 12.09.2005. a õppelaenu saamiseks AS-ga Hansapank õppelaenulepingu nr XXX (tl 8). Lepingu alusel andis pank laenusaajale 37 500 krooni. Laen kanti laenusaaja kontole 08.10.2005. a summas 17 500 krooni ja 26.09.2006. a 20 000 krooni (tl 10). Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega XXX ja XXX nende ja panga vahel 07.10.2005. a sõlmitud käenduslepingute alusel (tl 11-14). Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 19 lg 1 järgi õppelaenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist tagab vähemalt kahe Eesti kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendus või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale või pant vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitisele või selle mõttelisele osale. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 18 lg 1 järgi laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 15 lõigetes 1 või 2 nimetatud õppeasutuses ja õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi. Kostja tunnistab põhivõlgnevust. Kostja vastuväite kohaselt lõpetas ta kooli 19.06.2013. a ning vastavalt lepingu p 9.1 peab laenu tagastamine aset leidma pärast õpingute lõpetamist. Samuti ei ole kostja saanud hagejalt kirju ja teavitusi maksetähtaegadest. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 18 lg 1 järgi kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Sama paragrahvi lõige 2 järgi kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses ning lg 3 kohaselt riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja või pantija riigile käesoleva seaduse § 16 lõikes 5 toodud intressi riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt.

Hageja taotleb ajavahemiku 27.11.2009 kuni 18.04.2013. a eest intressi summas 452,18 euro väljamõistmist kostjatelt. Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõuet piisavalt põhjendanud ning tõendanud nõude olemasolu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja I laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Lepingu p 9.1. järgi laenusaaja kohustub alustama laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või õppeasutusest muul põhjusel lahkumist. Kui laenusaaja on eelnimetatud 12 kuu jooksul asunud jätkama õpinguid õppelaenuõiguslikuna, siis ei pea laenusaaja vastava taotluse esitamisel pangale alustama laenusumma tagasimaksmist ja tal on õigus saada täiendavat õppelaenu käesoleva lepingu alusel. Kostja vastuväite kohaselt ei lahkunud ta õppeasutusest, vaid jätkas õpinguid päevases õppes. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja vastuväide teda oma kohustuse täitmisest hageja ees. Vastavalt lepingu punktile 9.1. on vajalik pangale ka vastav taotlus esitada, kostja pangale taotlust ei esitanud, seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole lepingujärgseid makseid hagejale teinud, mistõttu moodustab intress seisuga 27.11.2009 kuni 18.04.2013. a 452,18 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus põhisummas 2 629,77 eurot ja intress 452,18 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja oli TsMS § 145 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. TsMS §179 lg 1 alusel kuulub riigilõiv kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele riigituludesse.