Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasja number
2-12-30620
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
16.oktoober 2013 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Krediidikaitse Grupp osaühingu hagi V. J. vastu 1883,20 € ning edasise viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1721,14 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri tn 6, Tallinn 10151, seaduslik esindaja juhatuse liige Valdis Kald), Hageja lepinguline esindaja Rein Saumann (e-post: [email protected] ) Kostja: V. J. (isikukood ., elukoht . Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasi kaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab edasi kaevata, kui kaebuse hind ületab 200 €.
07.08.2012 Krediidikaitse Grupp OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. J. 1883,20 € saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kostja esitas kohtu 22.08.2012 makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, mistõttu 24.10.2012 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 29.10.2012 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu. 10.09.2013 kohtumäärusega kohus määras menetlusosalistele tõendite ja avalduste esitamise tähtpäeva ning teatas kirjalikus menetluses tehtava kohtulahendi teatavakstegemise aja. 01.10.2010, tulenevalt kostja täiendavast vastusest, kohus küsis pooltelt täiendavaid selgitusi 11.oktoobriks 2013.
29.10.2012 hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 28.10.2011 võlatunnistuse / võla tasumise kokkuleppe MG-24371, millega kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas kokku 1027,20 €, millest intress moodustas 240 €. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kostja kohustus võla koos intressidega tasuma alates 25.11.2011 kaheteistkümne kuu jooksul, iga kuu 25.kuupäevaks 85,60 € kuus. Viimase osamakse tasumise tähtpäevaks oli 15.10.2012. Kostja rikkus võla tasumise kokkulepet ja jättis üksteist viimast osamakset summas 941,60 € täielikult tasumata. Vastavalt kokkuleppele on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse tasumist ning viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja vähendas hagiavalduse 29.10.2012 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas nõuet põhinõude summani. 11.10.2013 nõude täpsustuses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 721,60 €, intressivõla 220 €, sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude summas 721,60 € ning alates hagi esitamisest viivist põhinõudelt (721,60 €) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti taotleb hageja jätta kostja kanda menetluskulud ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
Kostja 30.11.2012 kirjalikus vastuses ja 30.09.2013 täiendavas vastuses hagi ei tunnista. Kostja sai OÜ-lt Credit Invest 09.03.2011 laenu 400 €. Laenulepingu koopiat kostjale ei väljastatud.
Kostjal tekkisid rahalised raskused ja tal ei olnud võimalik laenu tagastada. Seetõttu asus kostja tasuma laenu pikendamise intressimakseid, arvates ise, et tasub ositi laenu. Kostja tegi perioodil 15.05.2011 – 20.02.2012 kümme makset, tasudes kogusummas 667,04 €. Credit Invest OÜ loovutas nõudeõiguse V. J. vastu hagejale. Kostja on OÜ-le Credit Invest tagastanud 509 € ja Krediidikaitse Grupp OÜ-le 158,04 €. Seega on kostja tasunud juba suuremas summas, kui esialgne laenusumma 432 € (sellest 32 € lepingutasu). 30.09.2013 täiendavas vastuses kostja on seisukohal, et poolte vahel tekkis võlasuhe Credit Invest ja kostja vahel 09.03.2011 sõlmitud laenulepingust. Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale, et uus võlasuhe tekkis 28.10.2011 sõlmitud konstitutiivse võlakohustuse alusel. Kostja leiab, et tegemist on deklaratiivse võlakohustusega, mis ei loonud uut võlasuhet. Kostja ei valda eesti keelt piisaval määral ning allkirja andis ta dokumendile ilma selle sisu täielikult mõistmata. Alternatiivselt taotleb kostja viiviste vähendamist.
juhtis kostja tähelepanu vajadusele tõendada võlatunnistuses näidatud võlgnevuse tasumist ning näidata täpselt ära, millise konkreetse kohustuse katteks kostja väidetavaid makseid tegi. Kostja täiendavaid tõendeid ega selgitusi kohtule ei esitanud. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt kostja pärast 07.11.2011 võlatunnistuse allkirjastamist tasus hagejale ühe võlatunnistuses/võla tasumise kokkuleppes märgitud maksegraafiku järgses suuruses makse summas 86,60 € (kostja andmetel tasus ta selle summa 02.12.2011). Kostja ei ole tõendanud enda väidetud 30.11.2011 makse summas 26,84 € ega 20.02.2012 makse summas 45,60 € teostamist. Kohtul puudub alus arvestada neid väidetavaid summasid vaatlusaluse võlatunnistuse alusel makstuteks.
01.10.2013 e-kirjas kostja esindajale selgitas eeltoodud nõudeid ning tegi ettepaneku viivise vähendamise taotluse täpsustamiseks. Kohtu määratud tähtpäevaks kostja mingeid täiendavaid taotlusi, selgitusi ega tõendeid kohtule ei esitanud. Hageja on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist juba vähendanud põhiosa summani, alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja jätkuvat viivitust arvestades on selline viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.