Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
16.oktoober 2013 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Krediidikaitse Grupp osaühingu hagi V. J. vastu 1883,20 € ning edasise viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1721,14 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri tn 6, Tallinn 10151, seaduslik esindaja juhatuse liige Valdis Kald), Hageja lepinguline esindaja Rein Saumann (e-post: [email protected] ) Kostja: V. J. (isikukood ., elukoht . Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal (e-post: [email protected])
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 p 7)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista V. J. (isikukood .) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks 1720,03 € (üks tuhat seitsesada kakskümmend eurot ja 03 senti, millest 721,60 € põhivõlg, 220 € intressid ja 778,43 € kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista V. J. Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis tasumata põhinõudelt (otsuse tegemise seisuga 721,60 €) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari või 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates 17.10.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista V. J. Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskulu katteks 175 € (ükssada seitsekümmend viis eurot, s.o menetluses tasutud riigilõiv).
6.V. J. tuleb väljamõistetud menetluskulult tasuda Krediidikaitse Grupp OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu hagejale täielikult tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole edasi kaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale saab edasi kaevata, kui kaebuse hind ületab 200 €.
MENETLUSE KÄIK
07.08.2012 Krediidikaitse Grupp OÜ esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. J. 1883,20 € saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kostja esitas kohtu 22.08.2012 makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, mistõttu 24.10.2012 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 29.10.2012 hageja esitas oma põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu. 10.09.2013 kohtumäärusega kohus määras menetlusosalistele tõendite ja avalduste esitamise tähtpäeva ning teatas kirjalikus menetluses tehtava kohtulahendi teatavakstegemise aja. 01.10.2010, tulenevalt kostja täiendavast vastusest, kohus küsis pooltelt täiendavaid selgitusi 11.oktoobriks 2013.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
29.10.2012 hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 28.10.2011 võlatunnistuse / võla tasumise kokkuleppe MG-24371, millega kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas kokku 1027,20 €, millest intress moodustas 240 €. Kokkuleppe põhitingimuste järgi kostja kohustus võla koos intressidega tasuma alates 25.11.2011 kaheteistkümne kuu jooksul, iga kuu 25.kuupäevaks 85,60 € kuus. Viimase osamakse tasumise tähtpäevaks oli 15.10.2012. Kostja rikkus võla tasumise kokkulepet ja jättis üksteist viimast osamakset summas 941,60 € täielikult tasumata. Vastavalt kokkuleppele on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse tasumist ning viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja vähendas hagiavalduse 29.10.2012 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas nõuet põhinõude summani. 11.10.2013 nõude täpsustuses hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 721,60 €, intressivõla 220 €, sissenõutavaks muutunud viivist põhinõude summas 721,60 € ning alates hagi esitamisest viivist põhinõudelt (721,60 €) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti taotleb hageja jätta kostja kanda menetluskulud ja mõista kostjalt välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
KOSTJA VASTUS
Kostja 30.11.2012 kirjalikus vastuses ja 30.09.2013 täiendavas vastuses hagi ei tunnista. Kostja sai OÜ-lt Credit Invest 09.03.2011 laenu 400 €. Laenulepingu koopiat kostjale ei väljastatud.
Kostjal tekkisid rahalised raskused ja tal ei olnud võimalik laenu tagastada. Seetõttu asus kostja tasuma laenu pikendamise intressimakseid, arvates ise, et tasub ositi laenu. Kostja tegi perioodil 15.05.2011 – 20.02.2012 kümme makset, tasudes kogusummas 667,04 €. Credit Invest OÜ loovutas nõudeõiguse V. J. vastu hagejale. Kostja on OÜ-le Credit Invest tagastanud 509 € ja Krediidikaitse Grupp OÜ-le 158,04 €. Seega on kostja tasunud juba suuremas summas, kui esialgne laenusumma 432 € (sellest 32 € lepingutasu). 30.09.2013 täiendavas vastuses kostja on seisukohal, et poolte vahel tekkis võlasuhe Credit Invest ja kostja vahel 09.03.2011 sõlmitud laenulepingust. Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale, et uus võlasuhe tekkis 28.10.2011 sõlmitud konstitutiivse võlakohustuse alusel. Kostja leiab, et tegemist on deklaratiivse võlakohustusega, mis ei loonud uut võlasuhet. Kostja ei valda eesti keelt piisaval määral ning allkirja andis ta dokumendile ilma selle sisu täielikult mõistmata. Alternatiivselt taotleb kostja viiviste vähendamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 7 alusel kohus lahendab asja lihtsustatud menetluses ja teeb lahendi kirjalikus menetluses. Ka pooled ise on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses.
2.Kohtu määratud tähtpäevaks, 11.10.2013 hageja täpsustas oma nõuet ja esitas viivisearvestuse põhinõude summa järgi (esialgses hagiavalduses esitatud viivisearvestuses sisaldas põhinõude summa ka intresse). Kostja kohtu nõutud täiendavaid seisukohti ja selgitusi (mh viivise vähendamise taotluse osas) ei esitanud.
3.Hageja esitas kostja vastu hagi 28.10.2011 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe nr MG-24371 täitmise nõudena. Kohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud võla tasumise kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, mis ei loonud uut iseseisvat kohustust. Pooltevahelise 28.10.2011 võla tasumise kokkuleppe pealkirjas on viidatud, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Selles kostja tunnistab võlgnevust hageja ees summas 787,20 € ning kohustub võla tasuma kokkuleppes märgitud graafiku alusel. Võla tasumise kokkuleppega kostja kohustus tasuma põhivõlana 787,20 €, intresse 240 € ja graafiku sõlmimise tasu 26,84 € (viimane summa sisaldab käibemaksu). Võla tasumise kokkuleppes puuduvad igasugused viited kostja ja OÜ Credit Invest vahelisele 09.03.2011 laenulepingule. Kohut ei veena kostja väited, et puuduliku keeleoskuse tõttu ta ei saanud aru võlatunnistuse/võla tasumise kokkuleppe sisust. Nagu kohus 01.10.2013 e-kirjas selgitas, pidi kostja aru saama kokkuleppes sisalduvast maksegraafikust ja numbritest. Maksegraafikus on selgelt näha, milliseid summasid kostjalt nõutakse, ka eesti keelt oskamata on üheselt ja süvenemata arusaadav, et nõutav põhisumma on 787,20 €, s.o oluliselt suurem summa, kui kostja väidetud laenusumma 400 €. VÕS § 396 lg 2 võimaldab võlgnikul ja võlausaldajal kokku leppida, et laenuna käsitatakse ka muul õiguslikul alusel (näiteks esialgse laenulepingu järgi tasumata intressid või viivis) võlgnetavat rahasummat. Kostja on 28.10.2011 kuupäevaga vormistatud võlatunnistuse allkirjastanud digitaalselt 07.11.2011, seega kostjal oli võimalus vajadusel kasutada võlatunnistuse sisu osas selguse saamiseks piisava keeleoskuse ja teadmistega isiku abi.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistuse andmise tagajärjeks on tõendamiskoormuse ümberpöördumine: võlatunnistuses näidatud võlgnevuse olemasolu eeldatakse ning kohustatud isikul lasub kohustus tõendada, et võlga ei ole. Kohus 10.09.2013 määruses selgitas kostjale, et enne 28.10.2011 võlatunnistuse/võla tasumise kokkuleppe sõlmimist tehtud maksed ei oma selles asjas tähtsust ning kostjal lasub kohustus võlatunnistuses näidatud kohustuse puudumist tõendada. 01.10.2013 e-kirjas kohus täiendavalt
juhtis kostja tähelepanu vajadusele tõendada võlatunnistuses näidatud võlgnevuse tasumist ning näidata täpselt ära, millise konkreetse kohustuse katteks kostja väidetavaid makseid tegi. Kostja täiendavaid tõendeid ega selgitusi kohtule ei esitanud. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt kostja pärast 07.11.2011 võlatunnistuse allkirjastamist tasus hagejale ühe võlatunnistuses/võla tasumise kokkuleppes märgitud maksegraafiku järgses suuruses makse summas 86,60 € (kostja andmetel tasus ta selle summa 02.12.2011). Kostja ei ole tõendanud enda väidetud 30.11.2011 makse summas 26,84 € ega 20.02.2012 makse summas 45,60 € teostamist. Kohtul puudub alus arvestada neid väidetavaid summasid vaatlusaluse võlatunnistuse alusel makstuteks.
5.VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tõendanud võlatunnistuses näidatud kohustuse puudumist, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt võlatunnistuses näidatud summade tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad hagejal nõuda kostjalt raha maksmisega viivitamise eest viivist kokkulepitud määras. Võla tasumise kokkuleppes on pooled kokku leppinud, et hagejal on õigus nõuda kokkuleppe tingimuste rikkumise korral kostjalt viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja arvestuste kohaselt muutus põhisummalt 721,60 € perioodil 26.12.2011 – 29.10.2012 kokkulepitud määras arvestatud viivis sissenõutavaks summas 2222,53 €. Hageja kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vähendas sissenõutavaks muutunud viivise osas nõuet põhivõla summani.
6.Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivise protsendina põhivõlast alates hagi esitamisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 järgi võib hageja viivisenõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla sumana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlast. VÕS § 113 lg 1 teise lause (alates 15.04.2013 kehtivas redaktsioonis) ja selles viidatud § 94 kohaselt on viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Kuni 15.04.2013 kehtinud VÕS § 113 lg 1 teise lause redaktsiooni järgi lisandus VÕS § 94 sätestatud intressimäärale 7% aastas. Kohus mõistab kooskõlas TsMS § 367 sätetega kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaliselt ja otsuse tegemise päevale järgnevast päevast alates protsendina põhivõlast. Lisaks hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivisele on hageja taotletud seadusjärgses määras viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud järgmiselt: Hagiavalduse esitamise järel perioodil 30.10.2012 – 31.12.2012 kehtinud viivisemääraga 8% aastas (0,022% päevas) muutus põhivõlalt 721,60 € sissenõutavaks viivis kokku 9,92 € (62 päeva x 0,022% x 721,60 €); 01.01.2013 – 14.04.2013 kehtis viivisemäär 7,75% aastas (0,021% päevas); põhivõlast 721,60 € arvestatud viivisesumma sellel perioodil 103 päeva eest kokku 15,78 €; 15.04.2013 – 30.06.2013 kehtis viivisemäär 8,75% aastas (0,024% päevas), põhivõlast 721,60 € arvestatud viivisesumma sellel perioodil 76 päeva eest kokku 13,15 €; 01.07.2013 – 16.10.2013 (kaasa arvatud) kehtis viivisemäär 8,50% aastas (0,023% päevas) ning sellel perioodil 107 päeva eest põhivõlalt 721,60 € sissenõutavaks muutunud viivisesumma on 17,98 €. Seega kokku on viivis pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutunud summas 56,83 €.
7.Kostja üldsõnaline taotlus viivise vähendamiseks ei anna alust hageja viivise nõude täielikuks või osaliseks rahuldamata jätmiseks. Kohus ei vähenda viivist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt Riigikohtu 26. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07, p 17). Võlgnik peab viivise vähendamist taotledes tooma esile asjaolud, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Kohus
01.10.2013 e-kirjas kostja esindajale selgitas eeltoodud nõudeid ning tegi ettepaneku viivise vähendamise taotluse täpsustamiseks. Kohtu määratud tähtpäevaks kostja mingeid täiendavaid taotlusi, selgitusi ega tõendeid kohtule ei esitanud. Hageja on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist juba vähendanud põhiosa summani, alates hagi esitamisest nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Kostja jätkuvat viivitust arvestades on selline viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
8.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 721,60 €, intressivõla 220 €, sissenõutavaks muutunud viivise 778,43 € ning alates otsuse tegemisest viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,5% aastas ehk 0,023% päevas).
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kohtulahendis kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 10.09.2013 määruses kohus teatas seda ka pooltele ning selgitas, et menetlusosalistel tuleb tõendite esitamise tähtaja jooksul esitada kohtule oma menetluskulude nimekirjad. Pooled menetluskulude nimekirju ei esitanud.
10.Kohtutoimikus olemasolevatel andmetel on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 €, millest 56,60 € on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ning 118,50 € täiendavalt hagi esitamisel. Tasutud riigilõivu summa mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulude katteks välja. Riigilõiv 175 € vastab 1501 € kuni 2000 € suuruse hagihinnaga hagi avaliku e-toimiku kaudu esitamisel. Seetõttu ei mõjuta kostjalt väljamõistetava riigilõivu suurust hagihinna muutumine menetluse käigus. Hagiavalduses näidatud hagihind 1958,52 € on ekslik, kuna hageja arvestas algul viivist põhivõlasummast, mis sisaldas ka intresse. Täpsustatud nõude kohaselt on õige hagihind selles asjas 1721,14 € (põhivõlg 721,60 €+ sissenõutavaks muutunud viivis 721,60 €, + intress 220 € + seadusjärgses määras viivis ühe aasta eest 57,94 €). Juhindudes TsMS § 442 lg 2 p-st 51 ja § 136 lg-test 1 ja 4, kohus märgib kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja õige hinna.
11.Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise väljamõistetud menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.