Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi 2-13-29535

MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD

10.06.2013 esitas võlgnik Tartu Maakohtule avalduse Helio VII OÜ pankroti välja kuulutamiseks. 25.06.2013 määrusega nimetas kohus ajutise halduri. 11.09.2013 esitas ajutine haldur aruande. 18.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik oma avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur selgitas ajutises aruandes esitatut. Võlgniku juhatuse liige Olga Aasav ei vaielnud ajutisele aruandele vastu. Kohus tegi protokollilise määruse pankrotimenetluse kulude tasumise võimaluse kohta pankrotimenetluse raugemise vältimiseks, mille avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.09.2013. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest teatanud kohtule deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma tasumise kohta.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I VÕLGNIKU ÜLDANDMED

Helio VII OÜ (registrikood 11104435, juriidiline aadress Narva mnt 2, Tartu, esmakanne äriregistris 31.01.2005 (lisa 1 - äriregistri detailne väljatrükk). Võlgniku asutaja ja juhatuse liige äriregistri andmetel tegevusperioodi vältel: Olga Aasav (ik 46010232744) perioodil 27.01.2005 – k.a. Osakapitali suurus asutamisel 40 000 krooni, mis on alates 27.12.2011 muudetud 2556 eurot. Helio VII OÜ tegevusalaks registri andmetel oli restoranid ja toitlustuskohad. Tegevuse jooksul on võlgnik pidanud meelelahutusäri ööklubis „Sunset“ Pärnus (2005-2011) ja osutanud toitlustusteenust ja korraldanud kultuuriüritusi restoranis „Volga“ ja kultuurikeskuses „Athena“ Tartus (2009-2012). Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgnik tegevuse lõpetanud.

II VÕLGNIKU VARA

Ajutine haldur on kohustatud andma vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest ning võlgnikult saadud selgitustest.

Tsiviilasi 2-13-29535

Transcom Vara kasuks. Ehitusregistri andmetel asub kinnistul rannahoone (lisa 2 – kinnistusraamatu ja ehitusregistri väljatrükk). Allrendileping Pärnus ranna pst 3 kasutamiseks lõpetati 31.12.2011. Rendilepingu sõlmimisel teostas võlgnik kinnistul asuvas hoones renoveerimistööd ja avas ööklubi ja restorani. Algselt tegutses ettevõte Pärnus aastaringselt, kuid talveperioodidel osutus edaspidi kasumlikumaks suurte ülalpidamiskulude tõttu hoone sulgeda. Seega osutus tegevus Pärnus pigem hooajaliseks (kevad – sügis) ja sõltus suveperioodil suuresti ilmastikust. Tegevuse lõppemisel oli võlgnikul suur rendivõlgnevus Transcom Vara As-i ees ning võla katteks müüdi kogu võlgniku põhivara, mis asus renditaval objektil. Vara müügi ja rendivõla osas teostasid pooled tasaarvelduse. Küütri t 1 Tartus asuv kinnistu kuulub kinnistusraamatu andmetel alates 2005.a. Ateena Maja OÜle. Kinnistul asub restoran (Volga) ja kontserdi ja universaalsaalide hoone (Athena Keskus) (lisa 3 – kinnistusraamatu ja ehitusregistri väljavõte). Käesoleval ajal on kinnistusraamtusse kantud märkus rendilepingu kohta tähtajaga 1.111.2022. Rendilepingu pooleks on Söögipidu OÜ, mille asutajad ja juhatuse ei ole äriregistri andmetel võlgnikuga seotud (lisa 4 – äriregistri väljavõte Söögipidu OÜ). Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile selgitanud, et rendilepingu lõppemisega Pärnus kohustusi üles ei jäänud ning seetõttu rendilepingut ja selle lõpetamise kokkulepet ajutisele haldurile esitatud ei ole. Võlgnik esitas äriruumi üürilepingu 14.08.2009, mis on sõlmitud OÜ Ateena Maja ja võlgniku vahel Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ruumide üürimiseks koos sisustusega. Üürileping oli sõlmitud tähtajalisena kuni 15.08.2016, kuid lõpetati poolte kokkuleppel 1.11.2012 (lisa 5 – äriruumide üürileping Küütri 1, Tartu). Lähtudes eeltoodust on võlgnik tegutsenud renditud pindadel ning kinnisvara endal puudub.

Tsiviilasi 2-13-29535

Liisingulepingu alusel kuuluva lepingu sõiduauto Mercedes Benz (jääkväärtus 11791,89 eurot) kasutamiseks on üle võtnud OÜ Atlant VII ja selles osas võlgnevust ei esine. Peale liisingvara kuulus võlgnikule kuni 4.06.2013 vara, s.h. väikevahendid jääkväärtusega 92 600 eurot. Nimetatud vara on võlgnik realiseerinud Atlant VII OÜ-le jääkväärtusega summa ulatuses, lisaks k/m, kokku müük 111 120 eurot (lisa 12 – põhivara müük ja arve 4.06.2013). Reaalselt rahalisi vahendeid ei laekunud, vara müügisumma tasaarvestati võlgniku kohustustega osaliselt Atlant OÜ ees. Vara ostja on võlgniku lähikondne, sest on seotud juhatuse liikme kaudu. Müüdud vara on soetatud 2011.aastal. Tegemist on varaga, mille väärtus kasutades kiiresti langeb ning seetõttu selle tegelik hind realiseerimisel on eelduslikult bilansilisest jääkväärtusest madalam. Prognoositavalt oleks vara hind avalikul müügil olla kuni 50% jääkväärtusest (ca 46 000 eurot) või isegi veel madalam. Seega, lähtudes eeltoodust võlgnikule käesoleval ajal mingit vallasvara (sh väikevahendid) ei kuulu.

Tsiviilasi 2-13-29535

III ANDMED VÕLGNIKU KOHUSTUSTE KOHTA

Ajutine pankrotihaldur on avalike registrite andmetele, võlgniku poolt esitatud andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et võlgnikul on kohustused:

Tsiviilasi 2-13-29535

Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et Helio VII OÜ-l on teadaolevaid kohustusi seisuga 11.09.2013.a kokku summas 875 742,72 eurot.

IV VARA TAGASIVÕITMISE VÕIMALUSED

Ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentide ja teadaoleva info alusel on ajutine pankrotihaldur analüüsinud selliste võlgniku tehingute toimumist, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ning olla seetõttu pankrotimenetluse käigus tagasivõidetavad. Võlgnik on esitanud andmed, mille kohaselt on ta vara jääkmaksumusega müünud seotud isikule Atlant VII OÜ-le. Müügist reaalseid rahalisi vahendeid ei laekunud ning müügisumma osas vähendati Atlant VII OÜ nõuet võlgniku vastu tasaarvelduse kaudu. Müügitehingust tulenevalt on tekkinud võlgnikul käibemaksuvõlgnevus maksu- ja tolliameti ees (enne tehingut maksude osas võlgnikul kohustused puudusid). Vara müügitehing on võlgniku poolt teostatud 1,5 kuud enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist (ajutise halduri nimetamist) ning seetõttu on tehing PankrS § 110 lg 1 p 1 ja lg 2 ja lg 3 kohaselt tagasivõidetav. Vara ostjaks on võlgnikuga seotud isik, st lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt. Arvestades vara koosseisu, on ajutine haldur seisukohal, et juhul kui tehing tunnistatakse kehtetuks ning vara võidetakse pankrotivarasse, siis selle müügil pankrotimenetluses on vara tegelik realiseerimisväärtus kindlasti madalam selle jääkväärtusest. Samuti on ajutine haldur tuvastanud pangakonto väljavõtete analüüsil, et võlgnik on rahalist kohustust täitnud lähikondsele (juhatuse liige ja osanik) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Olga Aasav’ile on võlgnik tasunud laenu summas 10 600 eurot, mis PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel võib olla tagasivõidetav. Ajutise halduri hinnangul olid mõlema tehingu sooritamise ajal võlgnikul ka teised võlausaldajad ning nende tehingutega on eelistatud ühte võlausaldajat teistele. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et pankrotiseaduse alusel on vara tagasivõitmine võimalik, kuid nende teostamiseks on vajalik edasise pankrotimenetluse rahastamine. Samas märgib ajutine haldur, et isegi nimetatud tehingute tühistamisel, pankrotivara arvelt jaotatakse võimalikud rahalised vahendid ikkagi suuremas osas samadele võlausaldajatele, sest nende nõuete proportsioon suhtes näiteks hankijate ja maksu- ja tolliametiga on suurem. Arvestatud ei ole Ateena Maja OÜ poolt esitatud nõuet. V MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSTEST JA JUHATUSE LIIKME VASTUTUSEST Helio VII OÜ on tegutsenud alates 2005. Võlgnik on tegutsenud Pärnus ja Tartus toitlustamiseteenuse osutamisega ja meelelahutusäris. Mõlemas kohas olid tegevuskohaks üüritud ruumid. Võlgnik on kirjalikult selgitanud (lisa 21 – võlgniku vastus ajutisele haldurile, p 1.4), et Pärnus tegutseti perioodil 2005-2011 ja Tartus aastatel 2009-2012. Pärnus Sunseti tegevuse kasumlikkus oli hooajaline aasta lõikes, peamiselt teeniti suveperioodil (tegelik realisatsioon sõltus sellest, millised olid ilmastikuolud), talvel ranna rajoonis paiknev ööklubi tootis enam kahju kui kasu. Hoone ülalpidamiskulud osutusid talveperioodil suuremateks kui tulud. Seetõttu oli talvisel perioodil tegevus isegi peatatud. Võlgniku esindaja kinnitusel tekkinud kahjumit kattis ühing oma seotud isikute rahaliste laenude kaudu (osanik isiklikult ja Atlant VII OÜ). Võlgnik lõpetas tegevuse Pärnus 2011 lõpul ning juhatuse liikme selgituste kohaselt jäid sealt üles kohustused ainult seotud osapooltele. Üürivõlgnevus tasaarveldati hoones paiknenud võlgniku vara realiseerimisega üürileandjale. 2009 võttis võlgnik üürile Tartus Küütri 1 asuva restorani Volga ja kultuurikeskuse Athena. Üürileandjaks olid Pärnus asunud kinnistu omanikega seotud ettevõtted (OÜ Ateena Maja, OÜ Elikante). Võlgniku esindaja selgitas, et lootis toitlustuskohana tuntud restorani Volga panna paari aastaga kasumit teenima, kuid kahjuks ei õnnestunud see kogu kolme tegutsemisaasta jooksul.

Tsiviilasi 2-13-29535

Arvestades asjaolu, et hooned on vanad, siis on nende ülalpidamiskulud (küte, elekter) suured. Samuti on nimetatud teenused meie vabariigis viimastel aastatel pidevalt tõusnud. Ajutise halduri hinnangul oli ka üürisumma ebamõistlikult suur (150 000 krooni = 9586,75 eurot) ühe kuu kohta. Lisaks üürile pidi üürnik tagama kõrvalkulude jooksva tasumise. Võlgniku selgituste kohaselt ei suutnud ta üüri tasuda ning ajutisel 2012.aastal jaanuar- september üüri ei tasutud ning pärast seda lepiti kokku 6391 eurot/kuus. Koos ruumide üürimisega võttis võlgnik üle ka hoonetes olnud liisitud vara lepingut, mille omanikuks ta pärast tasumist pidi saama. Kahjuks liisingukohustust ei suudetud vastavalt maksegraafikutele täita. Üürilepingu sõlmimisel võlgniku esindaja kinnitusel võeti üle liisingvara mitte vastavalt lepingus kajastuvatele nimekirjadele, vaid koosseisus, mis oli mõlemale poolele näha ja reaalselt ruumides asusid. Seega, on juhatuse liikme kinnitusel võimalik, et osa liisinguvarast puudus juba tema poolt liisingute üle võtmisel. Võlgniku poolt esitatud finantsaruannete alusel: 2009 lõpuks teenis võlgnik kahjumit 3 288 093 krooni, mille tulemusena äriühingu omakapital muutus negatiivseks summas – 2 983 709 krooni (lisa 22 – bilanss seisuga 31.12.2009). 2010 lõpuks teenis võlgnik kahjumit 2 373 895 krooni ja omakapital muutus negatiivseks juba summas – 5 357 604 krooni (lisa 23 – bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2010). 2010.a. majandusaasta tegevusaruandes juhatus möönab negatiivse käibekapitali olemasolu, kuid jätkab tegevust sest suurem osa võlakohustustest on seotud osapooltele ning peamiste kreeditoridega on saavutatud kokkulepped võla ajatamiseks (lisa 24 – tegevusaruanne 2010 majandusaasta aruandele). 2011 lõpetati küll kasumiga, kuid omakapital jäi endiselt negatiivseks -208 135,00 eurot (lisa 25 – bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2011). 2012 võrreldes eelmise perioodiga vähenes müügitulu ca 50% ning täielikult puudusid muud äritulud. Võlgnik on küll koos tulu vähenemisega vähendanud ka kõiki kuluartikleid, kuid ikkagi teeniti kahjumit suurusjärgus -64 727 eurot (lisa 26 – bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2012). Omakapital oli 2012.a. lõpul negatiivne summas -272 862,00 eurot. Lähtudes eeltoodud andmetest oli võlgniku tegevus ainult kahjumist ning omakapital ei vastanud äriseadustikus ettenähtule alates 2009 lõpust. Kuigi osanik ja seotud isikuna Atlant VII OÜ katsid jooksvat kahjumit laenudega, siis majandusaasta lõpul ei loobutud nõudest ning selle arvelt ei taastatud omakapitali. Pankrotiavalduse esitamise aja seisuga on võlgniku omakapital negatiivne summas -294 716,29 eurot (lisa 27 – bilanss seisuga 25.07.2013). Tartu Maakohtu registriosakond on juhatuse liikme tähelepanu juhtinud omakapitali mittevastavusele seadusega 3.06.2013 (lisa 28 – registriosakonna teatis). Ajutise halduri hinnangul oli püsiv maksejõuetus välja kujunenud juba seisuga 31.12.2009. Maksejõuetuse põhjuseks oli vähene müügitulu, mistõttu oli pidev likviidsete vahendite puudujääk jooksvate kulude tasumiseks. Võlgniku tegevusvaldkonnas avaldas müügitulule mõju üleüldine majanduslangus aastatel 2008-2010. Toitlustus- ja meelelahutusäris oli enne majanduslanguse perioodi saavutatud majanduskasv aeglaselt taastuv. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku juhatuse tegevust. Võlgniku juhatus on jätnud täitmata seadusest tuleneva hoolsuskohustuse pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel. Eelneva analüüsi põhjal on tuvastatud, et alaline maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2009 lõpuks. Juhatuse liige on selgitanud ajutisele haldurile, et lootis siiski majanduskasvu taastumist tema tegevusvaldkondades ja selle arvelt käibevara suurenemist. Võlgnik on majandusaasta aruannete juures tegevusaruannetes kinnitanud negatiivse omakapitali olemasolu, kuid tegevuse jätkumist õigustas see, et suurimad kreeditorid olid võlgnikuga seotud isikud, kes olid nõus võla tasumise tähtaega pikendama ning jooksvaid kohustusi hankijate ees suudeti täita. Üürileandjaga oli võlgniku esindaja hinnangul samuti kokkulepped olemas.

Tsiviilasi 2-13-29535

Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimisel olid objektiivsed asjaolud. Võlgniku tegevusvaldkond kaotas majanduslangusest tingituna suure osa klientuurist ning majanduskasvu taastumine languse eelse perioodi tasemel oli pikem kui muudes tegevusvaldkondades. Samuti võttis võlgnik endale üürilepingute sõlmimisel ilmselgelt üle jõu käivad kohustused nii üürisumma kui ka muude kohustuste üle võtmisel (liisingud). Ajutisele haldurile esitatud materjalidele ja asjas kogutud tõenditele tuginedes, on ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole tahtlikult kuriteoga põhjustatud tegu juhatuse liikmete poolt. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, mis ei ole tingitud juhatuse liikme käitumisest ega tema poolt tehtud tehingutest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ning ajutise halduri poolt esitatud aruandega ning selle lisadega asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 26.09.2013 avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles tegi ettepaneku tasuda 15 kalendripäeva jooksul teate kättetoimetatuks lugemisest arvates (teade loeti kättetoimetatuks 5 päeva möödumisel teate ilmumisest) pankrotimenetluse läbiviimiseks ettemaksu 4 000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasutud. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Käesoleval juhul on ajutise pankrotihalduri arvates pankrotiseaduse alusel on vara tagasivõitmine võimalik, kuid nende teostamiseks on vajalik edasise pankrotimenetluse rahastamine. Samas on ajutine pankrotihaldur märkinud, et isegi nimetatud tehingute tühistamisel, pankrotivara arvelt jaotatakse võimalikud rahalised vahendid ikkagi suuremas osas samadele võlausaldajatele, sest nende nõuete proportsioon suhtes näiteks hankijate ja Maksu- ja tolliametiga on suurem. Võlgniku andmetel on nõudeid ostjatele kokku summas 11 582,19 eurot ning ajutise halduri hinnangul on võlad sissenõutavad, kuid ajutine pankrotihaldur ei pea neid nõudeid sellisel määral laekuvateks, et nende sissenõudmine võiks osutuda otstarbekohaseks arvestades asjaolu, et muu vara võlgnikul puudub. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes ei oleks tulemuslik ning sellega seonduvalt kulutuste tegemine ei oleks mõttekas. Seega tuleb Helio VII OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu ega raske juhtimisviga PankrS § 28 tähenduses. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 29 lg-le 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida Helio VII OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Pärast Helio VII OÜ registrist kustutamist tuleb Tiia Kalaus vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest. Helio VII OÜ dokumendid tuleb jätta hoiule Helio VII OÜ juhatuse liikmele Olga Aasavile. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

Tsiviilasi 2-13-29535

hüvitamist. PankrS § 23 lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Tiia Kalaus esitas ajutise halduri tasu ja kulutuste taotluse. Ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus on teinud tööd kokku 3 tundi tunnihindega 9,00 eurot, 1 tund tunnihindega 12,00 eurot, 12 tundi tunnihindega 64,00 eurot ja 1,2 tundi tunnihindega 32,00 eurot. Ajutine haldur on teinud kulutusi büroo rendile, tasulistele päringutele registritest ja paljundusele 156,19 eurot (sh käibemaks 20 %). Arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning Tiia Kalaus’e kutseoskusi, leiab kohus, et ajutise halduri tasu taotlus tuleb rahuldada ja välja mõista kulutused summas 156,19 eurot OÜ-le Civilex ja ajutise pankrotihalduri tasu 845,40 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 278,98 eurot Tiia Kalausle. 25.09.2013 toimunud kohtuistungil nõustus Helio VII OÜ juhatuse liige Olga Aasav ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusega ning kinnitas, et kannab füüsilise isikuna ajutise halduri kulud. Tulenevalt Helio VII OÜ ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusest ja juhatuse liikme poolt kohtuistungil avaldatust, tuleb määrata ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele Olga Aasav’i poolt ajutisele haldurile ja tema büroole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.