Kohtulahend

otsusega X X hagi Pikkjalg OÜ vastu ning jättis menetluskulud Pikkjalg OÜ kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2013 otsusega Harju Maakohtu 10.05.2012 otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud Pikkjalg OÜ kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 13.06.2013. Pikkjalg OÜ vastuväited Kostja palus jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses rahuldamata. 08.05.2013 loobus X X oma nõudest tsiviilasjas nr 2-10-26717 ja soovis seoses sellega menetluse lõpetada. Nõudest loobumise avaldus tehti pärast käesolevas vaidluses Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemist. Seega alates 08.05.2013 ei ole ning ei saagi olla hagejal mingeid nõudeid kostja vastu, sh tsiviilasja nr 2-10-26717 menetluskulude osas. Just sellistel tingimustel oli 08.05.2013 sõlmitud Pikkjalg OÜ osa müügileping. Hageja esindaja aga esitas menetluskulude kindlakstegemise avalduse teadmata, et hageja ei oma enam mingeid nõudeid kostja vastu. Lisaks ei ole lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) põhjendatud ka TsMS § 175 lg 1 kohaselt. Õigusabikulud summas 8716,80 eurot on ebamõistlikult suur summa käesolevas menetluses. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas osaliselt X X avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis välja Pikkjalg OÜ-lt menetluskulud summas 4800,68 eurot X X kasuks. Kohus jättis rahuldamata X X avalduse summas 4584 eurot. Kohus leidis, et 08.05.2013 hageja avaldus oma nõudest loobumise kohta, ei ole käesoleval juhul kohtule siduv. Tallinna Ringkonnakohtule enne 28.03.2013 otsuse jõustumist hageja nõudest loobumise avaldust ei esitatud ja seega kohtuotsus jõustus 13.06.2013. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjaolu, et hageja ja X X sõlmisid vahepeal Pikkjalg OÜ osa notariaalse müügilepingu, mille punktis 2.2 hageja kinnitas, et peale käesoleva lepingu sõlmimist ei oma ta osaühingu ja/või osaühingu juhatuse liikmete ja/või osanike vastu mingeid hilisemaid nõudmisi ega pretensioone, ei ole antud juhul selliseks aluseks, mis annaks kohtule aluse jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on lõpplahendi saanud menetluse formaliseeritud osa, kus asja menetlev kohtunik peab lähtuma asja sisuliselt ja lõplikult lahendanud kohtu lahendi resolutsioonis sätestatud menetluskulude jaotusest. Antud juhul tähendab see seda, et kohus lähtub jõustunud ringkonnakohtu otsusest ja hageja avaldusest. Hageja palus välja mõista õigusabikulu tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) /tund 60 tunni ja 32 minuti eest. kohus pidas tunnihinda mõistlikuks, aga ei nõustunud osade spetsifikatsioonis väljatoodud ajakirjetega. Kohus ei pidanud põhjendatuks õigusabikulusid spetsifikatsioonis 08.06.2010 ja 14.06.2010 esitatud ajakirjete osas, mille kohaselt kulus esindajal toiminguteks nimega „üldtöö“ kokku 1 tund. Toimikust ei nähtu eelnimetatud kuupäevadel ühtki hageja esindaja taotlust ega muud menetlustoimingut, mille alusel kostjalt menetluskuluna õigusabikulusid välja mõista. Kohus ei nõustunud hageja esindaja õigusabikuludega spetsifikatsioonis 07.12.2010 esitatud ajakirje osas, mille kohaselt kulus esindajal toiminguks nimega „Pikkjalg OÜ, kohtu dokumentidega tutvumine“ 30 minutit. Toimikust nähtuvalt on 07.12.2010 saadetud hageja esindajale kohtukutse ning 30.11.2010 määrus, milles rahuldatakse hageja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks. Kohtukutsega

2(4)

tutvumiseks ja hageja kasuks soodsa kohtulahendi läbilugemiseks märgitud ajakulu 30 minutit on põhjendamatu. Kohus vähendas ajakulu 25 minuti võrra summas 60 eurot (käibemaksuga). Põhjendatud ei ole hageja esindaja õigusabikulud spetsifikatsioonis 13.01.2011 ja 14.01.2011 esitatud ajakirjed, mille kohaselt kulus esindajal toiminguteks nimega „nõup, üldtöö“ kokku 1 tund ja 30 minutit. Toimikust ei nähtu eelnimetatud kuupäevadel ühtki menetlustoimingut. Kohus ei nõustunud õigusabikuludega spetsifikatsioonis 20.01.2011 ja 15.02.2011 esitatud ajakirje osas, mille kohaselt kulus esindajal toiminguks nimega „hagi täienduse koostamine, hagi täienduse lõpetamine ja edastamine“ kokku 6 tundi. Menetluskuludeks TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga. Harju Maakohtu 22.03.2011 kirjast nähtuvalt on kohus edastanud hageja avalduse kostja 05.05.2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks eraldi tsiviilasjana registreerimiseks. Seega ei ole võimalik käesoleva menetluse raames kostjalt välja mõista õigusabikuluseid esindaja toimingute eest, mida selle menetluse raames tehtud ei ole. Põhjendatud ei ole õigusabikulusid spetsifikatsioonis esitatud ajakirjed, mille kohaselt kulus esindajal 18.11.2011 toiminguteks nimega „ettevalmistus istungiks, osalemine istungil“ 6 tundi, ning esindajal X Xil 01.12.2011 „Töö seoses kohtumenetlusega, istung Ringkonnakohtus“ 6 tundi ja 15 minutit. Toimikust nähtuvalt ei ole 18.11.2011 ega ka 01.12.2011 ringkonnakohtus antud asjas istungit peetud. Kohus ei nõustunud õigusabikuludega spetsifikatsioonis 15.12.2011 esitatud ajakirje osas, mille kohaselt kulus esindajal toiminguks nimega „istungiks ettevalmistumine ja istung ringkonnakohtus“ 4 tundi. Toimikust nähtuvalt kestis 15.12.2011 peetud kohtuistung 1 tund ja 10 minutit. Spetsifikatsioonist nähtuvalt on esindaja Henrik Kirsimäe 24.05.2011 ja 06.06.2011 koostanud ja täiendanud apellatsioonkaebust 3 tunni vältel ning 18.11.2011 valmistunud istungiks ja osalenud istungil 6 tunni vältel. Kohtu hinnangul selle istungi ettevalmistamiseks koos istungil osalemisega kulunud mõistlik kokku aeg ei tohiks ületada 2 tundi. Põhjendatud ei ole õigusabikulud spetsifikatsioonis esitatud ajakirjed, mille kohaselt kulus esindajal X Xil 27.03.2012 „Töö seoses kohtuistungiga“ 4 tundi ja 30 minutit ning 26.04.2012 „Töö seoses kohtuistungiga“ 4 tundi ja 10 minutit. Kohtu hinnangul on esindaja Henrik Kirsimäe spetsifikatsiooni kohaselt panustanud kliendi esindamiseks piisavalt aega. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 kahe või enama esindaja kaasamine oleks põhjendatud, kui tegemist oleks eriliselt keeruka õigusvaidlusega või oleks asja maht keskmisest suurem. Ka sel juhul ei tohiks see teisele poolele tuua kaasa kulude mitmekordistumist. Käesoleval juhul asja materjalidest kumbki eelpoolnimetatud asjaolu ei nähtu. Seega vähendades kohus hageja esindaja ajakulu kokku 31 tunni ja 50 minuti tunni võrra, mis rahalises väljenduses vastab 4584 eurole. Kohus mõistis Pikkjalg OÜ-lt välja menetluskuluna õigusabikulud 28 tunni 42 minuti eest summas 4132,80 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu. Riigilõivu tasumine on tõendatud kokku 667,88 euro ulatuses ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja kasuks väljamõistetav lepingulise esindaja tasu on vastavuses hagi esitamise ajal 04.06.2010 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-ga 2.

3(4)

Määruskaebus Pikkjalg OÜ palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses rahuldamata. 08.05.2013 müüs hageja X X oma osa OÜ-s Pikkjalg X Xle 30 000 euro eest ja osa ostumüügilepingu p-s 2.2. kinnitas, et peale käesoleva lepingu sõlmimist ei oma ta kostja vastu mingeid hilisemaid nõudmisi (sh rahalisi) ega pretensioone. Samal päeval loobus hageja oma nõudest tsiviilasjas nr 2-10-26717 ja soovis seoses sellega menetluse lõpetada. Nii osa müügileping kui ka nõudest loobumise avaldus olid tehtud pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemist käesolevas vaidluses. Seega alates 08.05.2013 ei ole ning ei saagi olla hagejal mingeid nõudeid kostja vastu, sh menetluskulude osas. Kuna X X kinnitused on tehtud pärast Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemist, peab neid arvestama menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Maakohtu seisukoht, et sellised kinnitused ei ole kohtule siduvad, on ekslik. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega, mistõttu ei hakka neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 siinjuures kordama. Maakohus on hinnanud põhjalikult nii menetluskulude põhjendatust kui ka kostja vastuväiteid. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et 08.05.2013 sõlmitud Pikkjalg OÜ osa müügilepingus sisalduv kinnitus ei välistanud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Osa müügilepingu p-s 2.2 on hageja kinnitanud, et pärast lepingu sõlmimist ei oma ta osaühingu, selle juhatuse liikmete või osanike vastu mingeid hilisemaid nõudmisi (sh rahalisi) ega pretensioone. Menetluskulude hüvitamise nõue tulenes enne Pikkjalg OÜ osa müügilepingu sõlmimist toimunud kohtumenetlusest ja sellest nõudest ei olnud hageja loobunud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja esitanud enne kohtuotsuse jõustumist kohtule hagist loobumise avaldust, mistõttu jõustus 13.06.2013 ringkonnakohtu otsus. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei anna kohtule esitamata jäetud hagist loobumise avaldus põhjust, et jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.