Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Iko Nõmm, Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-26717
Tsiviilasi
Svetlana Rahlina hagi Pikkjalg OÜ vastu 12.02.2010 osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2011 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
1597, 79 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Rahlina apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Svetlana Rahlina (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx, xxxxxx), esindajad adv Henrik Kirsimäe ja adv Dragan Perovic Kostja Pikkjalg OÜ (registrikood 11606266, Kuninga 4, 10112 Tallinn), seaduslik esindaja Juri Saharov, lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Kohtuistungi toimumise aeg
15. detsember 2011, avalik kohtuistung
Tühistada Harju Maakohtu 09.05.2011 otsus ning saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr 2-10-26717
Asjaolud, hageja nõue ja põhjendus 04.06.2010 esitas Svetlana Rahlina kohtule hagi Pikkjalg OÜ vastu osanike 12.02.2010 otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja O B Pikkjalg OÜ osanikud kumbki 50% ulatuses. Hagejale selgus, et 12.02.2010 toimus Pikkjalg OÜ osanike koosolek, kus otsustati tagasi kutsuda juhatuse senine liige R L ning nimetati uueks juhtus liikmeks O B. Vastav muudatus on kantud äriregistrisse. 23.02.2010 pöördus hageja selgituste saamiseks registriosakonna poole, 25.02.2010 esitas registripidaja hagejale vastuse koos selgitusega. Saadud andmetel toimus esmane osanike koosolek 26.01.2010, sama päevakorraga korduskoosolek toimus 12.02.2010. Kanne registrisse tehti 17.02.2010, selle alusdokumendiks on 12.02.2010 Pikkjalg OÜ üldkoosoleku (korduskoosoleku) protokoll. Registrile esitatud avaldusele olid lisatud: O B kui osaniku 05.12.2009 nõue juhatajale üldkoosoleku kokkukutsumiseks, O B 16.01.2010 teade üldkoosoleku kokkukutsumiseks (ÄS § 171 lg 2 p 3 ja § 1711 lg 1 alusel), koosoleku toimumise ajaks on märgitud 26.01.2010, 26.01.2010 üldkoosoleku protokoll (märkega, et Svetlana Rahlina lahkus enne koosoleku lõppu), 12.02.2010 toimunud koosoleku dokumendid (29.01.2010 on osanik O B kutsunud kokku teistkordse koosoleku, sest eelmine koosolek ei olnud Svetlana Rahlina lahkumise tõttu ÄS § 170 lg 2 kohaselt pädev otsuseid vastu võtma). Hagejat 12.02.2010 koosoleku toimumisest ei teavitatud. Kutset talle ei saadetud. O B on küll postitanud hageja aadressil kaks saadetist, vastavalt 02.02.2010 ja 19.02.2010 (esimese sisuks oli kassi pildiga postkaart, teise sisuks koera pilt). Mõlemad saadetised on hageja kätte saanud (vastavalt 04.02.2010 ja 02.03.2010). Hageja ei saanud kutset ka 26.01.2010 koosolekule, mistõttu ei ole ka 12.02.2010 koosoleku puhul tegemist korduskoosolekuga. Sellest nähtuvalt esitas O B registriosakonnale ebaõigeid andmeid osanike poolt vastuvõetud otsuste kohta. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, on koosolekul vastuvõetud otsused tühised. Registrikande tegemiseks puudus alus. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Osanik O B esitas 05.12.2009 juhatusele nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Kuna Pikkjalg OÜ juhatus ei kutsunud osaniku nõudel kokku osanike koosolekut, siis kasutas O B ÄS § 171 lg-s 3 sätestatud õigust ning kutsus 16.01.2010 osanike koosoleku ise kokku. Nimetatud koosoleku kokkukutsumise teate andis O B üle hagejale tunnistajate juuresolekul. 26.01.2010 toimus osanike koosolek, mis ei olnud ÄS § 170 lg 2 järgi otsustusvõimeline, kuna sellel ei olnud esindatud üle poole osadega esindatud häältest. Kuna osaühingu juhatus ei kutsunud osanike koosolekut kokku ja esimene osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline, siis kutsus osanik O B 29.01.2010 vastavalt ÄS § 171 lg-le 6 kokku uue osanike koosoleku sama päevakorraga. Osanike koosoleku kokkukutsumise teade saadeti 02.02.2010 hagejale posti teel, mida tõendab tähitud kirja tšekk ja hageja enda kinnitus. 12.02.2010 toimus teine osanike koosolek, mis vastavalt ÄS § 171 lg 6 teisele lausele oli pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Nimetatud koosolekul otsustati vastavalt päevakorrale ühehäälselt muuta Pikkjalg OÜ juhatust, kaasata äriühingu tegevusse investor ja kinnitada tööde kord. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja tühistas hagi tagamise. Kooskõlas ÄS § 171 lg-ga 1 kutsub osanike koosoleku kokku juhatus. ÄS § 171 lg 2 p 3 kohaselt peab juhatus seda tegema juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. O B, kes omas 50% suurust osa, esitas nõude koosoleku kokkukutsumiseks. Kuna tema väitel juhatus koosolekut kokku ei kutsunud, oli ta ise õigustatud seda tegema (ÄS §
Tsiviilasi nr 2-10-26717 171 lg 3). Kohus leidis, et asjaolu, kas koosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud isikute poolt või osaniku poolt, ei riku iseenesest hageja õigusi ega mõjuta vastuvõetud otsuste õiguspärasust. Seetõttu ei analüüsinud kohus pikemalt nimetatud küsimusse puutuvaid poolte seisukohti. Kooskõlas ÄS § 1771 lg-ga 1 on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja vaidlustas otsuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil, paludes tuvastada 12.02.2010 osanike koosoleku otsuse tühisuse. Maakohus leidis, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta sai koosoleku kutse asemel kassi pildi. Ümbrikul, milles hageja väitel oli kassi pilt, on Eesti Posti 02.02.2010 kuupäeva tempel (tl 17-18). Selleks ajaks oli 26.01.2010 koosolek juba möödunud. Ümbrikul märgitud aadressi kohaselt saadeti see xxxxxxxxx xxx xx, mille hageja on hagiavalduses märkinud oma elukohana, kuid mis tunnistajana ülekuulatud R L ütluste kohaselt ei ole hageja elukoht juba kevadest või suve algusest 2009. Hageja elab koos tunnistajaga xxxxxxx xxxxxxxxxxx x-xx, tunnistaja ütluste kohaselt ei tea ta kostja osanike 12.02.2010 koosolekust midagi, see oli ammu, ta on selle unustanud. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta 12.02.2010 koosolekust teada 20.02.2010, kui hageja sai tähitud kirja, ümbrikus oli kutse, muud ümbrik ei sisaldanud, kuid oli ka teisi ümbrikke, kus olid kassi ja koera pildid. 19.02.2010 postitatud ümbrikul on tagaküljele väidetavalt postiasutuse töötaja poolt kirjutatud „oli postkaart koeraga“. Ka see kiri saadeti aadressile xxxxxxxxx xx. Maakohu tegi hagejale ettepaneku taotleda postitöötaja tunnistajana ülekuulamist, kuid hageja keeldus sellest. ÄS § 172 lg 1 järgi saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja väitel andis ta esimese (26.01.2010) koosoleku kutse hagejale tunnistajate juuresolekul ja korduskoosoleku kutse saatis postiga 02.02.2010. Selle tõendamiseks esitas kostja tähitud kirja saatmise kviitungi, millest on näha, et hagejale saadeti tähtkiri ka aadressile xxxxxxxx x-xx, xxxxxxx. Hageja väitel puudub tal puutumus selle aadressiga. Samas saadeti hagejale koosoleku kutse ka aadressile xxxxxxx xx, xxxxxxxx. Kohus pidas usutavaks kostja väidet, et hageja sai saadetised kätte hilinemisega temast endast sõltuvatel asjaoludel, sest ei käinud neil õigeaegselt järel. Tunnistaja ütlused ei tõenda, et hageja ei saanud kutset 26.01.2010 koosolekule, sest hageja väitel sai ta 02.02.2010 postitempliga ümbrikus kassi pildi, tunnistaja ütluste kohaselt sai ta aga kassipildiga ümbriku jaanuaris 2010. ÄS § 171 lg 6 kuni 01.01.2011 kehtinud redaktsioon sätestas, et kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 2. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. 29.01.2010 otsustas O B kokku kutsuda uue koosoleku sama päevakorraga, kuna enne viimaste päevakorra punktide hääletamist osa osanikest (hageja) koosolekult lahkus. 12.02.2010 koosoleku protokolli kohaselt hageja koosolekul ei osalenud. Koosoleku päevakord oli sama, mis 26.01.2010 koosolekul. Hageja esitatud ümbrike ärakirjadest nähtub, et hageja sai kostjalt tähitud saadetised (mõlemad aadressile xxxxxxxxxx xx) 04.02.2010 ja 02.03.2010. Kostja poolt esitatud tähtsaadetiste kviitungite järgi saatis kostja hagejale kutse 02.02.2010 aadressile xxxxxxxxx xx, xxxxxxx. Sama aadressi märkis hageja oma elukohana ka hagiavaldusse. Seega ei ole hageja usaldusväärselt tõendanud kutsete
Tsiviilasi nr 2-10-26717 saamisesse puutuvat, on jätnud teatamata oma tegeliku elukoha aadressi ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus on kohtuotsuse põhjenduses märkinud, et hageja vaidlustas otsuse koosoleku kokkukutsumise motiivil. See ei vasta tõele. Hageja väitel ei olnud vaidlusaluse koosoleku puhul tegemist korduskoosolekuga ÄS § 171 lg 6 tähenduses. Seda ennekõike põhjusel, et esimesel 26.01.2010 osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus jättiski tuvastamata, kas 26.01.2010 osanike koosoleku kokkukutsumisel järgiti kokkukutsumise korda, kuigi pidanuks kontrollima, kas eeldused korduskoosoleku läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks sõltumata koosolekul esindatud häältest olid täidetud. Juhul kui ei olnud, siis tulnuks vaidlusalune 12.02.2010 osanike koosoleku otsus tühistada seetõttu, et selle osas ei olnud kohaldatav ÄS § 171 lg 6. Maakohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ebaõigesti. Kohus ei arvestanud hageja poolt oma väidete tõendamiseks esitatud tõendeid, mistõttu leidis ebaõigesti, et 12.02.2010 osanike koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud ettenähtud korda. Maakohus leidis, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et kokkukutsumise teadet pole talle kätte toimetatud või et selles oleks sisaldunud kassi pilt. Maakohus on eelnevat põhistanud ka sellega, et tunnistaja R L ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed või miks neid ei arvestatud. Kohus on tunnistaja vande all antud ütlused jätnud põhjendamatult arvestamata, samuti hinnanud teisi tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt. Samuti on kohus selektiivselt arvestanud vaid tunnistaja teatud ütlusi. Kohus ei kontrollinud, kas väidetavad kokkukutsumisteated, s.h eelnevalt mainitud saadetis, olid saadetud ÄS § 172 lg-ga 2 kooskõlas. Maakohus ei arvestanud asjaolu, et teise osaniku poolt hagejale 02.02.2010 postitatud kiri, mis toimetati hagejale kätte 04.02.2010 ning ka muud saadetised olid edastatud aadressidele, mis ei omanud puutumust hagejaga. Hageja oli enne vaidlusaluse otsuse tegemist kostja juhatusele teatanud oma aadressi. 20.11.2009 teavitas hageja kostja juhatuse liiget aadressiandmete muudatusest ja palus vastava muudatuse teostada ka osanike nimekirjas. Hageja märkis oma aadressiks nii xxxxxxxxx x-xx kui ka xxxxxxx xxx-xx. Kostja juhatuse liige teostas osanike nimekirjas ka vastavad muudatused. Hageja taotleb kaebuses kahe dokumentaalse tõendi tsiviilasja juurde võtmist: 1) 20.11.2009 S. Rahlina avaldus aadressi muudatuseks ja 2) OÜ Pikkjalg 01.12.2009 osanike nimikiri. Neid ei olnud hagejal võimalik varem esitada, kuna need olid kolmanda isiku valduses ja hageja ei olnud sellest teadlik. Hageja sai nimetatud tõendite olemasolust teada vaidlusaluse kohtuotsuse tegemise järgselt kostja endiselt juhatuse liikmelt. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning teha kohtumäärus, millega tühistada Harju Maakohtu 08.06.2010 määrus hagi tagamise osas, mille alusel kanti äriregistri Pikkjälg OÜ B-osa registrikaardile juhatuse liikme esindusõiguse piirang, mille kohaselt on Pikkjalg OÜ juhatusel keelatud teha igapäeva majandustegevuse raames väljuvaid tehinguid ilma kohtu nõusolekuta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud
Tsiviilasi nr 2-10-26717 toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1). Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud vaidluse lahendamiseks vajalikud ja olulised asjaolud tuvastamata. Antud juhul on hageja vaidlustanud Pikkjalg OÜ osanike 12.02.2010 koosoleku otsuse järgmistel põhjendusel: teine osanik - O B - ei pöördunud äriühingu juhatuse poole nõudega kutsuda kokku osanike koosolek, nagu nõuab seadus (ÄS § 171 lg 2 p 3), vaid kutsus koosoleku ise kokku, kusjuures 26.01.2010 koosolekule hagejat ei kutsutud, mistõttu 12.02.2010 osanike koosolek ei saanud juba üksnes seetõttu olla teistkordne ÄS § 171 lg 6 tähenduses ega seega pädev otsuseid vastu võtma. Ka 12.02.2010 koosolekule hagejat tema väitel ei kutsutud. Maakohus on küll märkinud, et hageja vaidlustas osanike otsuse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise motiivil, kuid ei pidanud vajalikuks tuvastada 26.01.2010 koosolekuga seotud asjaolusid. Hageja väitel teda 26.01.2010 toimunud koosolekule ei kutsutud, kostja väitel anti hagejale kutse üle isiklikult tunnistajate juuresolekul. Äriregistrile esitatud dokumentide kohaselt osales sellel koosolekul ka hageja, kuid lahkus sealt enne otsuste vastuvõtmist (protokoll tl 23-24, I köide). Viimasele asjaolule ei ole kostja aga menetluse kestel enam tuginenud, vaid väitis jätkuvalt, et kutse anti hagejale vahetult üle. Kuna antud juhul vajas eelkõige tuvastamist, kas 26.01.2010 osanike koosolek oli korraldatud seaduse nõuetele vastavalt ja kas hagejat oli sellele kutsutud, siis tuli pooltel oma sellekohaseid väiteid tõendada. Neist asjaoludest sõltus, kas 12.02.2010 toimunud koosolekut saab lugeda sama päevakorraga uueks koosolekuks ÄS § 171 lg 6 teise lause mõttes, mis oleks pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded: eelkõige selgitada välja hageja nõuded ja nende põhjendamiseks esitatud väited, samuti kostja vastuväited ning väidete tõendamiseks esitatavad tõendid. Tulenevalt TsMS §-st 392 on eelmenetluse eesmärgiks valmistada asja arutamine ette niisuguse põhjalikkusega, et asja saaks katkematult lahendada ühel kohtuistungil (lg 2), eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (lg 3). Nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine on eelduseks asjas tähtsust omavate asjaolude õigeks tuvastamiseks ning vajalike tõendite kogumiseks. Kohus võib teha menetlusosalisele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2). Vaid eelnimetatud nõuete järgimisel saab kohus täita TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ka 12.02.2010 toimunud osanike koosolekule kutsumisele antud hinnangu osas on kohtuotsus mitmeti vastuoluline. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole usutavalt tõendanud, et 04.02.2010 tähtkirjana saadud ümbrikus oli kassi pildiga postkaart, ei olnud alust teha järeldust, et hageja sai kutse kätte hilinemisega temast endast sõltunud asjaoludel. Saadetise, milles kostja väitel oli osanike koosoleku kokkukutsumise teade, sai hageja kätte kaks päeva pärast postitamist, seega kaheksa päeva enne koosolekut. Seega, kui kohus leidis, et ümbrikus oli vastav teade, mitte postkaart, tuli lugeda kutse õigeaegselt kättetoimetatuks. Samas nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et hageja oli osanikuna ise äriühingule teatanud oma elukohaks xxxxxxxxxxx xx, xxxxxxxx. Praegusel juhul on kostja tõendanud, et saatis 02.02.2010 hagejale aadressidel xxxxxxx xx, xxxxxxx ja xxxxxxx x-xx, xxxxxxxxx tähitud kirjad (tl 47, I köide), millest esimese (registreerimis-numbriga RR164752840EE) on hageja kätte saanud 04.02.2010 (tl 17-18, I köide). Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, et nende aadressidega ei ole tal mingit seost. Pealegi
Tsiviilasi nr 2-10-26717 nähtub ka asja materjalist, et hageja on esimest aadressi nimetanud oma elukohana nii äriühingu osa müügi-lepingus kui hagiavalduses. Kaebuses sisalduvat väidet, et hageja on esitanud juhatusele andmed elukoha muudatuse kohta ja osanike nimekirja on tehtud muudatus (mille kohta soovis apellant esitada ka tõendeid), ei ole võimalik arvestada, sest kostja väitel ei ole vastavat muudatust tehtud Ka hageja ise kinnitas, et viidatud dokumendid olid kolmanda isiku - juhatuse endise liikme, hageja elukaaslase R L - valduses (tl 6, II köide) ning et neid dokumente Pikkjalg OÜ-l ei ole. Asja uuel läbivaatamisel on mõlemal menetlusosalisel võimalik esitada vajadusel ka selle asjaolu kohta tõendeid. Kuna maakohus on jätnud eelmenetluse nõuetekohaselt läbi viimata, mistõttu jäid tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.
Ü. Jänes
I. Nõmm
I. Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.