Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Starman esitas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 04.12.2012a maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 429,01 euro saamiseks. 19.12.2012a tehtud makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul edastati ja 14.05.2013a määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. 07.juunil 2013a on Jõgeva kohtumaja määrusega jäetud AS Starman hagiavaldus Axxxxx Kxxx vastu käiguta ja antud hagejale puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva aega. 18.06.2013a on hageja esitanud nõuetekohase hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 26.juunil 2013a. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 18.juuliks 2013a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostjale posti teel kätte toimetada. Elektroonilisel teel edastatud menetlusdokumentide kättesaamist kostja ei kinnitanud. Kohus saatis menetlusdokumendid kostjale seejärel Jõgeva Politseijaoskonna vahendusel, määrates kostjale uueks kirjalikuks vastamistähtajaks 25.09.2013a. Mustvee kj piirkonnavanema Andrus Väits poolt on menetlusdokumendid kostjale edastatud 02.09.2013a. tema registrijärgses elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja kohtule määratud tähtajaks ega hiljem vastanud ei ole. Hageja on taotlenud asja arutamist kirjalikus menetluses ja kostjapoolsel mittevastamisel asja lahendamist tagaseljaotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja taotlusel on võimalik asi lahendada tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, olles menetlusdokumendid isiklikult kätte saanud. TsMS näeb ette, et kui hageja taotleb kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul ei esine ka tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise aluseid. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. AS Starman ja kostja sõlmisid 01.12.2008a Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr L458189- ZuumTV ja 12.12.2008a seadme kasutamise lepingud L- 458189- digi TV kaart ning L-458189- DigiBox. Kostja kinnitas, et nõustub lepingute lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja

hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiselt arveid teenuse kasutamise eest. Kostja ei ole neid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata hagejapoolsetele korduvatele meeldetuletustele ei ole võlgnevust likvideeritud. Lepingu järgi oli kostja kohustunud tagastama ka kõik komplektiosad või tasuma hagejale selle maksumuse vastavuses hinnakirja või seadme üürilepinguga. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud, mistõttu hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Pooltevahelise Teenuse kasutamise üldtingimuste p 101 järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvutanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 526, 24 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viivise tasumist summas 191,99 eurot. Hageja hinnangul on kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kui kostja kohtule määratud tähtajaks ei vasta, palub hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuistungi määramisel soovib hageja sellest osa võtta. Hageja soovib kostjalt välja mõista võlgnevus 192,04 eurot+ viivised 191,99 eurot. Menetluskulud: hagilt tasutud riigilõiv 75 eur+ õigusabikulu 178,95 eur, palub hageja jätta kogu ulatuses kostja kanda. Samuti viivise väljamõistmist menetluskuludelt lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 2 ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 192,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 191,99 eurot. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on menetluses tasutud riigilõiv 75 eur ja õigusabikulu 178,95 eur. Kohus, tuginedes TsMS § 175 lg.1, mõistab menetluskuluna kostjalt välja lepingulise esindaja õigusabikulu 85 eurot, mis on 22% nõudesummast. Ehkki hageja taotletud tasu 178,95 eurot jääb Vabariigi Valitsuse määrusega nr . 137 04.09.2008.a. kehtestatud piiridesse, ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks õigusabikulu, mis ulatub 47 %-ni kogu nõudesummast (põhi+kõrvalnõue) ja on võrdne 94%-ga põhinõudest. Hagiavaldus on minimaalse keerukusastmega, s.t. selles ei ole õiguslikult ega menetluslikult keerukust lisavaid detaile, mis tingiksid õigusabikulu põhjendatuse sellises summas. Tegemist on massnõuete hulka kuuluva nõudega, milliste menetlemiseks on hagejal välja kujunenud standardid ja vajalikud menetlusdokumentide vormid. Asja kohtumenetlus oli kirjalik, mis samuti ei tinginud täiendavaid kulusid hagejale. Seetõttu leiab kohus, et hageja põhjendatud

ja vajalikud kulud võivad ulatuda umbes 22 %-ni nõudesummast ja kohus mõistab vastaspoolelt välja 85 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.