Kostja: Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (registrikood 75014913, Mündi 2, Tallinn 15197).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Tallinna linnalt hageja XXX kasuks välja kahjuhüvitis summas 274,52 (kakssada seitsekümmend neli eurot ja 52 senti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Tallinna linna kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt hageja juhtis 15. märtsil 2013. a. umbes kella 15:30 ajal endale kuuluvat sõidukit Toyota Auris, registrimärgiga XXX, mööda Tammsaare teed ning sõitis maja nr 109 juures läbi augu, mis vigastas sõidukit. Teel asuvat löökauku ei olnud võimalik vältida. Löökaugust läbi sõitmine tekitas hagejale varalise kahju sõiduki parandamiseks kantud kulude näol summas 274,52 eurot. Hageja leidis, et nimetatud löökauk ei olnud hästi märgistatud ning hageja täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid.
2.Hageja märkis, et puudulikule või olematule märgistusele viitavad järgmised asjaolud: hageja ei märganud löökaugule viitavat märgistust ei õnnetuse eel ega hiljem toimumiskohta üle vaadates, auk asus ristmiku lähedal ja märgistuse peitmiseks palju ruumi ei olnud; märgistust ei märganud hageja kaassõitja XXX, märgistus oli märkamatu ka kohale kutsutud politseipatrullile (mainiti suuliselt edastatud tegutsemisjuhiste andmisel); märgistust ei olnud ilmselt märganud ka sama augu tõttu samuti esimese vasaku rehvi lõhkunud ja hagejaga samal ajal abi oodanud autode XXX ja XXX juhid.
3.Hageja leidis, et TeeS § 10 lg 1, § 25 lg 3 ja § 37 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning KOKS § 6 lg 1 kohaselt on Tallinna linn tee omanikuna kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee seisundinõuded on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45 „Teeseisundi nõuded“. Hageja märkis, et TeeS § 37 lg-st 6 tuleneb, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. Seega on üheselt määratletud subjekt, kes peab liiklejate tekkinud kahju hüvitama. Hageja on kandnud XXXAS arve alusel sõidukile tekkinud kahju summas 274,52 eurot. Hageja esitas kostjale 19. märtsil 2013.a. pretensiooni nõudega summas 274,52 eurot. Kostja ei tunnistanud nõuet ning kokkuleppele nõude tasumise kohta ei jõutud.
4.Hageja täpsustas oma 08.08.2013.a menetlusdokumendis, et teeauk ei olnud eraldi tähistatud. Ebatasase tee liiklusmärk asus ristmiku järel ja kehtis pika teelõigu kohta. Hageja märkis, et Kommunaalameti vastuses esialgsele avaldusele on kirjas: "...Tallinna Teede aktsiaseltsi andmetel oli ohtlik teelõik alates 22.02.2013.a tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 "Ebatasane tee"." Hageja märkis, et õnnetus toimus 15. märtsil, st oli piisavalt aega teed parandada, liiklust korraldada või muid abinõusid tarvitusele võtta
5.Hageja lisas, et õnnetuse ajaperioodil oli suur osa Tallinna tänavatest tähistatud liiklusmärgiga "Ebatasane tee". Samuti on sõidukijuhid täiesti teadlikud teede seisukorrast, mistõttu rakendavad tavaolukorras piisavaid ettevaatusmeetmeid - vähendavad sõidukiirust või põikavad kõrvalrajale. Väga sagedase "ebatasane tee" märgi kasutamine vähendab märgi mõju, muutudes selle osaks mürast. Sõiduki XXX juht ega kaassõitja ei mäletanud 7 nädalat peale õnnetust, kommunaalameti vastuse saabumise ajal, märgi olemasolust enam midagi. Hageja märkis, et teadmata nimetatud liiklusmärgi võimalikku juriidilist olulisust vastutusest vabanemisel ei osanud hageja õnnetuse järel ka märki otsima minna. Hageja lisas, et õnnetuse põhjustanud auk oli erakordselt sügav ja terava tagumise äärega, mistõttu lõhub sõidukeid ka väikese kiirusega läbisõitmisel.
6.Augu sügavust oli raske sõitvast autost hinnata, eriti kuna auk asus väga tiheda
liikluskoormusega teel (Tammsaare tee), ristmiku ja sõiduradade liitumise järel. Kõrvalepõikamist raskendas pidev liiklusvoog; augu märkamiseks, ohtlikkuse hindamiseks ja seisma jäämiseks ei jagunud piisavalt tähelepanu ja reaktsiooniaega ilma muid võimalikke liiklusohte tekitamata. Hageja lisas, et vaatamata liiklusmärgi "ebatasane tee" olemasolule oli õnnetuse päeval antud augus autode lõhkumine korduv. Selle kinnituseks esitas hageja enda tehtud amatöörfotod äravedamist ootavatest autodest. Hageja märkis, et mõlemal on nähtavaks vigastuseks tühi esimene vasak rehv; autod on peatatud esimesel liiklust oluliselt mitte takistaval võimalusel augu järel; politsei pildistas samuti mõlemat autot.
7.Hageja lisas, et kuna politsei ei avaldanud augu mõõte, siis lisas hageja enda fotode põhjal tehtud hinnangu. Hageja märkis, et mõõdupulga varju pikendus ristub mõõdupulgaga 10 cm joone juures, st augu sügavus mõõdupulga kohal on umbes 10 cm. Hageja lisas, et augu pikkuseks on üle 130cm ja laiuseks 45 cm. Seega leidis hageja, et augu suuruseks on 130 x 45 x 10 cm. Hageja täpsustas, et õnnetuse tagajärjel tühjenes esimene vasak rehv koheselt, põhjuseks siseküljel olev rebend. Rehv muutus kasutuskõlbmatuks. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja märkis, et ta ei nõustu hageja väitega, et kõnealune teelõik ei olnud märgistatud. Asjaolu, et kõnealune teelõik oli tähistatud liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ on fikseeritud hagiavalduse lisas. Tuginedes politsei poolt koostatud liiklusõnnetuse materjalidele, kus nii kirjas kui ka pildis on teelõigu tähistatus fikseeritud, leidis kostja, et hageja väide teelõigu nõuetekohase tähistamata jätmise kohta ei ole tõene. Kostja leidis, et hageja poolt välja toodud puudulikule või olematule märgistusele viitavad asjaolud ei ole tõesed.
9.Kostja tõi välja, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse „liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 5 p 17 sätestab järgmist: märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Tuginedes hagiavaldusele lisatud politsei teatisele, oli kõnealune teelõik tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Kõnealune liiklusmärk on fikseeritud politsei poolt kirjalikult ning samuti on kõnealune liiklusmärk fikseeritud politsei fotodel. Tuginedes politsei materjalidele, leidis kostja, et hagejal oli piisav informatsioon hindamaks tee seisundit.
10.Kostja viitas TeeS § 37 lg-tele 2 ja 6 ning märkis, et liiklusmärgi paigaldamisega hoiatati sõidukijuhti eelseisva teelõigu seisundist, mis ühtlasi kohustab sõidukijuhti läbima tähistatud teelõiku erilise hoolsuse ja tähelepanuga. Liiklusmärgi nr 152 „Ebatasane tee“ paigaldamisega anti liiklejatele märku teeoludest ja ohtudest, millest tulenevalt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis võimaldab peatada sõiduk teel mis tahes etteaimatava takistuse ees.
11.Kostja viitas LS § 50 lg-le 2 ja märkis, et juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Eelpool liiklusseaduse põhimõtet selgitab Riigikohtu lahend 3-1-1-80-12, mis on kostja arvates analoogia alusel kohaldatav ka käesoleval juhul. Kostja viitas, et Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib oma otsuse punktis 6.1, et etteaimatava takistuse all tuleb mõista igasugust (ka ootamatut) tõket teel, millest ei ole võimalik mööda põigata, vaid mille ees tuleb peatuda. Sellisteks tõketeks võivad olla nii teel asetsevad objektid kui ka tee enese seisund. Seetõttu ei nõua liikleja käitumises rikkumise tuvastamine selle väljaselgitamist, milline oleks konkreetses liiklussituatsioonis olnud ohutu sõidukiirus. Oluline on see, et juhi poolt valitud sõidukiirus ei võimaldanud tal eespoolse nähtavusulatuse piires peatada oma mootorsõidukit mis tahes etteaimatava takistuse ees.
12.Kostja leidis, et käesoleval juhul on teeomaniku poolt liiklejat liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu on kostja seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult
liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Käesoleval märkis, et kuulub rakendamisele TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku vastutuse tekkinud kahju eest. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
14.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) 15.03.2013 juhtis hageja endale kuuluvat sõidukit Toyota Auris registrimärgiga XXXmööda Tammsaare teed ning sõitis maja nr 109 juures läbi löökaugu, mis vigastas sõidukit; 2) õnnetuse toimumise fikseeris politsei, kelle tehtud fotodest nähtub, et õnnetuskohal oli löökauk; 3) õnnetuse põhjustanud löökauk oli 130 cm pikk, 45 cm lai ja 10 cm sügav; 4) löökauku sõitmise tagajärjel sai kahjustada hageja sõiduki esirehv, mis muutus kasutuskõlbmatuks; 5) õnnetus leidis aset kostja hallataval teelõigul; 6) hagejale tekkis rehvikahjustuse tagajärjel kahju summas 274,52 eurot; 7) enne õnnetuse toimumise kohta oli samal sõidusuunal õnnetuse kohale eelneva ristmiku juurde paigaldatud märk nr 152 „Ebatasane tee“; 8) vahetult enne löökauku ühtegi liiklusmärki paigaldatud ei olnud.
15.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas märgi „Ebatasane tee“ olemasolu tõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on leidnud, et hagejat on teeomaniku poolt liikluskorraldusest ja ohtudest teavitatud, mistõttu toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kostja leidis, et rakendamisele kuulub TeeS § 37 lg 2, mis välistab teeomaniku vastutusest tekkinud kahju eest.
16.VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Samuti on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). KOKS § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
17.Kohus leiab, et kostja kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks oli korraldada Tallinna linnas tänavate korrashoidu ning sellise kohustuse täitmata jätmisest tuleneva kahju eest on vastutav kohalik omavalitsusüksus. Täpsemalt reguleerivad tänavate ja teede korrashoiust tulenevaid kohustusi teeseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. TeeS § 51 järgi loetakse kohalikuks teeks muuhulgas tänavat. Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama TeeS § 10 lg 1 kohaselt tee seisundinõuetele ning avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud hoidma tee teeseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele vastavas seisundis (TeeS § 10 lg 4). Tee seisundinõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister oma määrusega (TeeS § 10 lg 2).
18.Tee hooldamise eesmärgiks on TeeS § 17 lg 31 järgi tagada tee seisundi vastavus teeseaduses
ja TeeS § 10 lõikes 2 toodud nõuetele. Teehoidu korraldab valla- või linnavalitsus ning ta on kohustatud looma tingimused teedel ohutuks liiklemiseks (TeeS § 25 lg 3). Avalikult kasutatava tee omanik on muuhulgas kohustatud teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis TeeS § 37 lg 1 p 2 alusel. Tee omanik on vastavalt TeeS § 37 lõikele 6 kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul. TeeS § 37 lg 2 näeb ette, et kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et liiklus õnnetuse toimumise kohas Tammsaare teel ei olnud piiratud ega suletud. Seega tuleneb eeltoodud õigusaktidest, et Tallinna linnal oli kohustus tagada linna tänavate vastavus teeseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning teostama selleks regulaarset teede ülevaatust. Tee korrashoiu tagamiseks ette nähtud kohustuste rikkumise korral tuleb kohalikul omavalitsusüksusel hüvitada oma kohustuste rikkumisest tulenev kahju.
19.Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002.a määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 kohaselt on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning sama määruse § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas nr 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
20.Liikluskorraldusvahendite paigaldamist ja nende tähendust reguleeris õnnetuse toimumise ajal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 22.02.2011.a määrusega nr 12 kehtestatud „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“. Määruse § 4 lg 2 nägi ette, et hoiatusmärgid pannakse sõltuvalt suurimast lubatud sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Määruse § 4 lg 3 järgi võivad hoiatusmärgid puududa ohtlikul teelõigul või ohtlikul alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h või alla selle. Vastavalt määruse § 5 punktile 17 hoiatavad märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee” ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Märk 153 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast madalamast kohast. Märk 154 hoiatab üksikust, sõiduteekatte pinnast kõrgemast kohast, mis ei ole künnis. Sama määruse § 21 reguleerib lisatahvlite tähendusi ning see näeb ette, et tahvel 821 „Mõjupiirkond” näitab hoiatusmärgiga tähistatud ohtliku teelõigu pikkust.
21.Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab muuhulgas arvestama sõidukiiruse valikul teeolusid, tee seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
22.Eeltoodud normidest tuleneb, et ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja – teedel olla ei tohtinud ning sellise augu ilmnemisel tuli see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahenditega. Kui aga oli tegemist aukudega alaga, siis tee seisundinõuetest tulenes selgelt, et aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust näitava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. Kuigi juht peab oma sõidukiiruse kohandama teeoludele vastavaks, saab juht arvestada siiski etteaimatavate takistustega. Kohus leiab, et ainuüksi märk „Ebatasane tee“ ei hoiatanud juhte sellest, et Tammsaare teel on ülisuur löökauk. Asjas ei ole ka tõendatud, et märk „Ebatasane tee“ oleks asunud vahetult enne löökauku.
23.Kohus selgitas hagejale oma 28.06.2013.a pöördumises (toimiku lk 35), et hagejal tuleb põhjendada, miks on kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest ning miks ei olnud hagejal võimalik kohaldada sõiduki liikumiskiirust teeoludele vastavaks. Hageja pidi välja tooma, milline oli teel asunud ja õnnetuse põhjustanud löökaugu sügavus. Ühtlasi pidi hageja kirjeldama, millised vigastused sõidukile õnnetuse tagajärjel tekkisid. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb tõendada, millal antud liiklusmärk paigaldati. Kostja pidi välja tooma, kas koos hoiatava liiklusmärgi paigaldamisega piirati sõidukiirust. Kostja pidi välja tooma ja tõendama, millisele seisunditasemele pidi vastama Tammsaare tee kohas, kus õnnetus toimus. Kohus lisas, et kostjal tuleb välja tuua, millises ulatuses tekkis kahju hagejast tulenevatel asjaoludel ning kostjal tuleb oma väiteid ka tõendada.
24.Kohtule esitatud fotost (toimiku lk 18) nähtub hageja sõiduki rehvi kahjustus. Fotolt on näha, et sõiduki rehv on tühjenenud. Politsei teatises (toimiku lk 16) on märgitud, et sõiduk Toyota sõitis 15.03.2013.a kell 16:43 löökauku A. H. Tammsaare 107 juures. Teatisele on lisatud politsei poolt tehtud fotod löökaugu mõõdistamise kohta (toimiku lk-d 19-21 ja 23), samuti fotod kahjustatud sõidukist (toimiku lk 17-18). Ühelt fotolt (toimiku lk 22) nähtub märk „ebatasane tee“, kuid fotolt ei nähtu, et see märk oleks asunud vahetult löökaugu ees.
25.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et õnnetuse põhjustanud löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud. Vahetult enne löökauku ei olnud paigaldatud ühtegi aukude eest hoiatavat liiklusmärki. Samuti juhib kohus tähelepanu, et ei olnud piiratud asulasisese tee suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h (LS § 15 lg 1 p 2) ning kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kiirust ületanud. Hageja tõi välja kahju põhistanud löökaugu suuruse ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud.
26.Kohus leiab, et löökauk oleks tulnud tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk oleks pidanud asuma vahetult enne löökauku. Kuivõrd löökauk oli tähistamata, ei saa kostja vastutusest vabanemiseks väita, et hageja ei valinud õiget kiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida.
27.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja sõiduki kiirus enne õnnetuse toimumist oli ebasobiv. Kuivõrd kostja soovis vastutusest vabanemiseks tugineda ebasobivale kiirusele, oleks kostjal tulnud oma väiteid tõendada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et löökauk oleks olnud nõuetekohaselt tähistatud. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud, miks ta võib vastutusest vabaneda TeeS § 37 lg 2 alusel, sest õnnetuse toimumise kohas ei olnud liiklust suletud ega ümber suunatud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest TeeS § 37 lg 6 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel.
28.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 1 järgi tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Samuti sätestab VÕS § 132 lg 3, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahjuna 274,52 eurot. XXXAS remondiarve (toimiku lk 4) järgi oli hageja sõiduki rehvivahetuse maksumus 274,52 eurot. Kostja ei ole
hageja kahju nõude suurusele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 274,52 eurot.
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.