lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-487/23

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-487/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1490
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-13-487

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2013, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

TF Bank AB hagi H. K.i vastu võlgnevuse 880, 03 euro nõudes

Hagihind

880, 03 eurot

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

TF Bank AB (endine ärinimi Time Finans AB ) (RK 556158-1041, asukoht: Postkast 947, 501 10 Boras, Rootsi Kuningriik)

Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, menetluspost: [email protected]) Kostja: H. K. (IK xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1.TF Bank AB hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt H. K.ilt hageja TF Bank AB kasuks 880 (kaheksasada kaheksakümmend) eurot 03 senti.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

HAGEJA NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt taotles kostja H. K. hagejalt laenu summas 600 eurot. Hageja rahuldas laenutaotluse ning kandis 30.01.2012 vastava summa kostja arveldusarvele. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste maksetena hageja pangakontole. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes kokkulepitud maksed tasumata. Kostja jäi võlgnevusse kolm kuud järjest, hageja saatis meeldetuletuse võla tasumiseks ja hoiatas, et tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles. Kostja võlga ei tasunud. Vastavalt laenutingimustele ütles hageja 10.11.2012 lepingu üles ning nõudis võlgnevuse kohest tasumist.

2.Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tasumata põhivõla 635, 23 eurot, viivise seisuga 04.06.2013.a. 28, 79 eurot (viivitatud päevi 206, viivise määr 0,022% päevas), intress 133, 97 eurot (30.01.2012 – 10.11.2012 hilinenud päevi 285, intressimäär 0,074% päevas), kahju 82, 04 eurot (inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulu). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista menetluskulude katteks 385 eurot, millest 45 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv, 80 eurot hagi esitamise eest tasutud riigilõiv ning 260 eurot õigusabikulud. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et vastavalt võimalustele on ta üritanud võlgnevust tasuda. Ta ei ole kolm kuud järjest võlgnevuses olnud, mis õigustaks hagejat kogu summat korraga nõuda. H. K. tunnistab põhivõlga 635 eurot. Kostja selgitab, et hinnalist vara tal ei ole ning ta ise on töövõimetu invaliidsuspensionär. Kostjalt tuleb end toita ja kommunaalmaksed tasuda 140-eurosest pensionist. Kui jääb midagi järgi, püüab ta tasuda osade kaupa võlgnevusi. Laen sai võetud ajal, mil kostjal oli olemas kindel sissetulek.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi.
5.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping (VÕS § 402). Poolte vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping, mille alusel andis hageja TF Bank AB (endise ärinimega Time Finans AB) kostjale laenu vastavalt viimase esitatud laenutaotlusele summas 600 eurot. Lepingutingimuste kohaselt tuli kostjal tasuda laen 3 (kolme) aasta jooksul igakuiste osamaksetena 24, 53 eurot iga kuu 10. kuupäevaks ning laenu kasutamise aja eest tasuma intressi 26, 65% tasumata summalt aastas. Hageja ütles lepingu üles, kuna kostja jäi osamaksete tasumisega viivitusse rohkem kui kolm kuud järjest.
6.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2, on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100) ning rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6), samuti lepingu üles öelda (§ 101 lg 1 p 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, jättes igakuised maksed tasumata. Kostja selgitus, et oma äranägemise ja võimaluste kohaselt on võlgnevust tasutud, on kohtu arvates põhjendamatu ja vastutustundetu. Kui isik on endale lepingu järgi kohustused võtnud, tuleb need täita vastavalt lepingule. Hageja ütles lepingu üldtingimustele tuginedes üles. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud nii ülesütlemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. VÕS § 416 lg 1 sätestab piirangud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks. Vastavalt viidatud sättele võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt võib krediidiandja laenulepingu üles öelda ja nõuda kogu võlasumma tasumist juhul, kui laenuvõtja on viivituses vähemalt kolmele üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks (tl 20).

Hageja on vastavasisulise meeldetuletuse (korduvalt) võlgnevuse tasumiseks kostjale saatnud, samuti andud täiendava tähtaja ning teavitanud, et tähtajaks tasumata jätmise korral ütleb lepingu üles (tl 23). Kostja sellele reageerinud ei ole. Seega ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.

7.Kostja vaidleb hagejale vastu, et ta ei ole kolme kuud järjest võlgu olnud, kuid oma sellekohast väidet ta millegagi tõendanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata.
8.H. K. ei vaidle vastu põhivõlale summas 635 eurot. Kuna kostja põhivõlale vastu ei vaidle, loeb kohus et kostja on selles osas nõude omaks võtnud.
9.Kostjal on vastuväited kõrvalnõuetele, leides et need kõrvalkulud peaks tasuma hageja ehk kohtuvaidluse algataja. Kostja on nõus võlgnevuse tasuma osade kaupa vastavalt oma võimalustele. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud intressi, viivise ja kahjunõue on põhjendatud. Asjaolu, et kostja majanduslik olukord võrreldes laenu võtmise ajaga oluliselt muutus, ei anna alust kostjal arvata, et võib võetud kohustuse täita oma äranägemise järgi. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta on teinud omapoolsete kohustuste täitmiseks (nt kokkulepe võlausaldajaga võla ajatamiseks). Kostja ei reageerinud ka hageja poolt kohtumenetluses tehtud kompromissettepanekule (tl 48-19). Samuti ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku olukorra kohta, ka tervisliku seisundi ja selle kohta, et on töövõimetuspensionär. 9.1 Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja ei ole nõus viivisenõudega, leides et see on tema suhtes põhjendamatu väljapressimine. Kohus ei nõustu kostja arvamusega. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe ega seadusest tulenev viivise nõue kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Kui laenusaaja täidaks oma lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt, siis viivis ei kohalduks. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja kostja ei ole väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta rikkumise vabandatavuse tõttu (VÕS § 103 lg 1). Üldjuhul eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Selle eest näeb VÕS § 113 lg 1 ette viivise nõude esitamise õiguse. Hagiavalduse kohaselt on kostja olnud viivituses 206 päeva (ajavahemik 11.11.2012 – 04.06.2013), viivise määr päevas 0,022% võla jäägilt 635, 23 – seega viivisevõlg seisuga 04.06.2013 28, 79 eurot. 9.2 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult tasuda intressi. Sama paragrahvi 2.- lõike järgi kui intressimääras ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul, hariliku määra puudumisel aga VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Lepingu kohaselt leppisid pooled kokku intressimääras 26, 65% aasta kohta (iga kuu 2, 22%) tasumata laenusummalt. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale intressi 133, 97 eurot arvestusega ajavahemiku eest 30.01.2012 – 10.11.2012 hilinenud päevi 285, intressi päevamäär 0,074% võla jäägilt 635, 23 eurot. 9.3 Hagiavalduses toodu kohaselt ei ole hageja tegevuse eesmärgiks ja põhitegevuseks võlgade sissenõudmine, seetõttu sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassofirmaga. Hageja kahju seisneb siinkohal sissenõudmise teenustasu tasumises 82, 04 eurot, mille hageja palub VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 tuginedes kostjalt välja mõista. Õige on hageja väide, et hagejal ei oleks lisakulutust tekkinud, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustusi täitnud. Riigikohus on märkinud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Kahjuna mõistetakse seejuures võlausaldaja tehtud kulutusi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 22). Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulu 82, 04 eurot. Menetluskulude jaotus

10.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja H. K.. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja