Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtule 01.03.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt allkirjastasid 06.05.2012 XXXOÜ ja XXXOÜ kinnituskirja nr 450-17 (edaspidi: Leping I). Lepingus I lepiti kokku Hageja poolt erinevate elektritööde teostamine Tallinnas aadressil XXXkortermaja objektil. Lepingu I punkti 1 kohaselt võttis Kostja endale kohustuse tasuda tehtud tööde eest hiljemalt 15 päeva jooksul peale vastava arvele ja töö vastuvõtmise akti saamist. Tööde maksumusele lisandub käibemaks 20%. Tööde kogusummana leppisid pooled kokku 12 910 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. 31.10.2012 esitas Hageja Kostjale akti nr 9 teostatud ehitustööde kohta ning arve-saatelehe nr 181, millest mõlemad nii Hageja kui Kostja ka allkirjastasid. Arve-saatelehe nr 181 kohaselt kohustus Kostja hiljemalt 15.11.2012 tasuma Hagejale teostatud elektritööde eest 2472,00 eurot koos käibemaksuga. Kostja arvet ei ole tasunud. 12.09.2012 sõlmisid Kostja tellijana ja Hageja töövõtjana töövõtulepingu nr 460/18 (edaspidi: Leping II). Lepingu II punkti 2 kohaselt oli lepingu objektiks Tallinnas aadressil XXX asuval ehitisel ventilatsioonisüsteemidele tugevvoolukaabelduse tegemine ja automaatika paigaldus. Lepingu II punktis 4.1 lepiti kokku, et tööde lepingukohase teostamise eest tasub Kostja Hagejale viisteist tuhat (15 000) eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu II punkti 4.2 järgi pidi tööde teostamise eest tasumine toimuma üks kord kalendrikuus. Lepingu II punkti 4.3 kohaselt kohustus Hageja lepingu tingimustele vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitama Kostjale hiljemalt aruandekuule järgneva kuu esimesel tööpäeval. Kui Kostja on teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kas täielikult või osaliselt aktsepteerinud, võis Hageja esitada arve. Kostja kohus tema poolt aktsepteeritud summale ja käibemaksuseadusele vastava arve tasuma viieteist (15) kalendripäeva jooksul arvates arve saamisest. 31.10.2012 on Hageja esitanud Kostjale akti nr 1 teostatud tööde kohta ning arve-saatelehe nr 182, millest mõlemad on nii Hageja kui Kostja ka allkirjastanud. Arve-saatelehe nr 182 kohaselt kohustus Kostja hiljemalt 15.11.2012 tasuma Hagejale teostatud elektritööde eest 7200,00 eurot koos käibemaksuga. Kostja arvet ei tasunud. Hageja ja Kostja koostöös on Kostja maksekäitumine olnud problemaatiline. Näiteks on Hageja 21.09.2012 edastanud Kostjale arved ning palunud tasuda eelmised arved (arve nr 158 maksetähtajaga 15.08.2012 ning arved nr 162 ja 163 maksetähtajaga 30.08.2012) ja likvideerida võlgnevus, milleks seisuga 21.09.2012 oli 8608,00 eurot. Ühtlasi teatas Hageja, et peatab tööd objektil Raua 10, Raua 16 kuni Kostja poolt on arved makstud. 15.11.2012 edastas Hageja Kostjale pretensiooni, milles andis Kostjale viie erineva arve ning lisatööde maksmiseks tähtaja kuni 16.11.2012. Hageja teavitas Kostjat, et kui raha nimetatud ajaks ei ole laekunud, siis ta katkestab kõik tööd. Kostja Hagejale arveid tänaseni tasunud ei ole. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb Kostja Hagejale tasumata arvete eest kokku 9672,00 eurot. Kostja viivisevõlgnevus Hageja ees on seisuga 28.02.2013 kokku 215,63 eurot. Kostja vastus Kohtule 09.04.2013. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagis viidatud Lepingu 1 osas on Hageja nõudmine ainetu ja ei põhine faktilistel asjaoludel. Kostja on Hagejalt kinnituskirja nr 45006 (06.05.2012) alusel vastu võtnud Tallinnas XXXkorterelamus teostatud elektritöid summas 8050 eurot + käibemaks. Hageja poolt 31.01.2012 esitatud akti nr 9 summas 2060 eur + käibemaks alusel on tööd vastu võtmata ja vastav arve- saateleht nr 181 Kostja poolt allkirjastamata. Seega pole Hageja poolt nõutav summa 2472 eurot muutunud sissenõutavaks. Aktis loetletud tööd on Hageja poolt jäetud olulises osas teostamata, neid pole Hageja esitanud vastuvõtmiseks ja Kostjal ei ole olnud võimalik neid üle vaadata ja vastu võtta. Osundame siinkohal, et Hageja jättis kogu töö mõjuva põhjuseta pooleli. Kinnituskirja nr 450-06 alusel (hagis kui Leping I) teostamisele kuulunud töödest on Hageja poolt teostatud vaid 38%. Sellest tulenevalt pidi Kostja kaasama tööde

lõpetamiseks lisajõudusid, mis tõi kaasa tööde olulise kallinemise. Ka tegelikult teostatud tööde osale pole Hageja senini esitanud nõuetekohast teostusdokumentatsiooni ega garantiitagatist, milliste esitamine oli kinnituskirja nr 450-06 kohaselt Hageja otsene kohustus. Kostja pole seni pidanud vajalikuks Lepingu 1 osas esitada Hagejale rahalist nõuet seose tööde kallinemisega, eeldades probleemi rahumeelse lahendamise võimalikkust ja lootes jätkuvale koostööle Hagejaga teistel objektidel. Hagis viidatud Lepingu 2 osas on Kostja juba 11.02.2013.a. kirjaga nr 13 esitanud Kostjale töövõtulepingust nr 460/18 tuleneva hüvitusnõude summas 57 000 eurot, millele Hageja pole reageerinud. Esitatud pretensiooni kohaselt on Hageja olulisel määral rikkunud Lepingu tingimusi ja tekitanud oma käitumisega Kostjale nimetamisväärset kahju. Lepingus ette nähtud tööd jäid Hageja poolt teostamata, täitedokumentatsioon esitamata ja elektritööd ehitusobjektil Tallinnas XXX tuli lõpule viia teise töövõtja jõududega. Kostja leiab, et Hageja viited arvete tasumisega viivitamise osas on ainetud ega anna alust rahalise nõude esitamiseks Kostja vastu. Meie hinnangul pole hagetav summa muutunud sissenõutavaks, kuna Hageja poolt teostatud tööd on tänaseni üle andmata, teostusdokumentatsiooni esitamata ja garantiiaja tagatis vormistamata. Vastavad kohustused Hagejale tulenevad sõnaselgelt Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 460/18, 12.09.2012. Töövõtuleping ei näe Hagejale ette võimalust sanktsioonina Kostja suhtes rakendada töö teostamisest loobumist või tööde peatamist seoses maksetähtajast kõrvalekaldumisega. Hageja oli teadlik, et maksete kinnipidamise tingis põhilises osas Hageja poolt töögraafiku eiramine ja teostatud tööde kvaliteediprobleemid, mis omakorda tõi kaasa tööde akteerimata jätmise tegeliku kasusaaja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning võimatuse lõplikult vastuvõtmata tööde eest Hagejale tasu maksta. Kostja on ka antud juhul pidanud mõistlikuks mitte asuda juba esitatud hüvitusnõuet Hagejalt sisse nõudma vaid lootnud Hageja mõistlikkusele vastastikuste kohustuste reguleerimisel ning võimalikule jätkuvale koostööle. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid kokkuleppe erinevate elektritööde teostamiseks Tallinnas aadressil XXX(leping I) (tl 9-11) ja töövõtulepingu nr 460/18 (leping II) (tl 14-19), mille alusel hageja teostas töövõtjana aadressil XXX, Tallinn, asuval ehitisel ventilatsioonisüsteemide tugevvoolu kaabelduse ja automaatika paigalduse. Vastavalt arve-saatelehele nr 181(tl 12) ja nr 182 (tl 25), töövõtulepingule ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 9 (tl 13) ja 1 (tl 26) alusel, esitas hageja kostjale arved kokku summas 9 672 eurot. Lepingu I punkt 1 kohaselt tellija XXXOÜ tasub hiljemalt 15 päeva jooksul peale vastavalt arvele ja töö vastuvõtmise aktile, millele lisandub käibemaks 20% (tl 9). Lepingu II punkti 4.1. kohaselt tööde lepingukohase teostamise eest tasub tellija töövõtjale 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ja lepingu punkt 4.3. kohaselt Tellija kohustub tema poolt aktsepteeritud summale ja käibemaksuseadusele vastava arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul arvates arve saamisest (tl 14). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 635 lgle 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise

aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab maksmata jätmist asjaoluga, et hageja on jätnud ettenähtud tööd teostamata, teostusdokumentatsiooni esitamata ning garantiiaja tagatise vormistamata. Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, tööd on tänaseni üle andmata (tl 4445). Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud teostatud tööde akt nr 9 (tl 13) ja akt nr 1 (tl 26). Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Kokkulepitud tööd on kostjale üle antud ning lepingus ettenähtud arve-saatelehed esitatud. Kostja vastuväite kohaselt on hageja oma käitumisega ja tööde teostamata jätmisega tekitanud kostjale kahju 57 000 eurot (tl 59,60). VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt teostamata tööde kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja väitel ei ole kostja tööde osas pretensioone esitanud ning lepingu ülesütlemise kiri on esitatud alles käesolevas menetluses (tl 93). TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös või teinud hagejale etteheiteid dokumentatsiooni esitamata jätmise osas. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Aktide alusel võttis kostja tööd vastu 31.10.2012. a, kostja allkirjastas töövõtulepingu nr 460/18 ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude alles 11.02.2013. a. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja viide tööde peatamise kohta, ei anna kostjale alust hageja suhtes lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks, kuivõrd vastav võimalus on hagejale ette nähtud seadusega. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastatikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Kostja väitel on ta 11.02.2013. a lepingu punkt 7.4. alusel töövõtulepingu nr 460/18 üles öelnud (tl 59). VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millelt nähtuks, et kostja oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Eeltoodust tulenevalt on kostjal võlaõigusseaduse ja pooltevaheliste lepingute järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9 672 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks lepingud ja arved. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas VÕS § 94 lg 1 sätestatuga mõista kostjalt välja ka seisuga 28.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 215,63 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.