Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

lisajõudusid, mis tõi kaasa tööde olulise kallinemise. Ka tegelikult teostatud tööde osale pole hageja senini esitanud nõuetekohast teostusdokumentatsiooni ega garantiitagatist, milliste esitamine oli kinnituskirja nr 450-06 kohaselt hageja otsene kohustus. Hagis viidatud lepingu II osas on kostja juba 11.02.2013 kirjaga nr 13 esitanud hagejale töövõtulepingust nr 460/18 tuleneva hüvitusnõude summas 57 000 eurot, millele hageja pole reageerinud. Esitatud pretensiooni kohaselt on hageja olulisel määral rikkunud lepingu tingimusi ja tekitanud oma käitumisega kostjale nimetamisväärset kahju. Lepingus ette nähtud tööd jäid hageja poolt teostamata, täitedokumentatsioon esitamata ja elektritööd ehitusobjektil Tallinnas Siidisaba tn 7 tuli lõpule viia teise töövõtja jõududega. Hagetav summa ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja poolt teostatud tööd on tänaseni üle andmata, teostusdokumentatsiooni esitamata ja garantiiaja tagatis vormistamata. Vastavad kohustused tulenevad sõnaselgelt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 460/18. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja RIITO Ehituse OÜ-lt võlgnevuse 9672 eurot ja viivise 215,63 eurot L-Grupp OÜ kasuks. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses hageja kanda. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud kostja poolt allkirjastatud teostatud tööde akt nr 9 ja 1. Seega on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Kostja vastuväite kohaselt on hageja oma käitumisega ja tööde teostamata jätmisega tekitanud kostjale kahju 57 000 eurot. VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt teostamata tööde kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. Hageja väitel ei ole kostja tööde osas pretensioone esitanud ning lepingu ülesütlemise kiri on esitatud alles käesolevas menetluses. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös või teinud hagejale etteheiteid dokumentatsiooni esitamata jätmise osas. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Aktide alusel võttis kostja tööd vastu 31.10.2012, kostja allkirjastas töövõtulepingu nr 460/18 ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude alles 11.02.2013. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustus hagejaga

3(6)

selles, et kostja viide tööde peatamise kohta, ei anna kostjale alust hageja suhtes lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks, kuivõrd vastav võimalus on hagejale ette nähtud seadusega. VÕS § 111 lg 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Eeltoodust tuleneb, et töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 647 lg 1 järgi töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks hagejale teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Eeltoodust tulenevalt on kostjal võlaõigusseaduse ja pooltevaheliste lepingute järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 9672 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kooskõlas VÕS § 94 lg-s 1 sätestatuga tuleb mõista kostjalt välja seisuga 28.02.2013 sissenõutavaks muutunud viivis summas 215,63 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse. Teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel ekslikult tuginenud VÕS § 637 lg 4 regulatsioonile töö vastuvõtmise osas. Poolte vahel 12.09.2012 sõlmitud töövõtuleping Siidisaba tn 7 asuval ehitisel on oma olemuselt tavapärane kogusummaline ehitustööde alltöövõtuleping, mille täitmise käigus tööde perioodiline akteerimine ei ole töö vastuvõtmine tellija poolt VÕS tähenduses. Vastav regulatsioon sisaldub töövõtulepingus. Töö eest ositi tasumine ei tähenda selle vastuvõtmist osade kaupa. Käsitletava lepinguga hõlmatud töid ei saagi osade kaupa vastu võtta, sest kasvõi väikese töö osa mitteteostamine toob kaasa kogu töö kasutuskõlbmatuse. Seega on ebaõige kohtu seisukoht, et tööde aktide nr 9 ja 1 alusel on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Maakohus on vääralt rakendanud VÕS § 643 sätteid ja ebaõigesti hinnanud sellega seonduvaid tõendeid, asudes ekslikule seisukohale, et kostja pidi tulenevalt VÕS §-st 643 hageja poolt tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Õige ei ole kohtu sisukoht, et kostja ei ole järginud VÕS § 644 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, nagu oleks kostja hilinenud nõude esitamisega. Kostjal puudus võimalus esitada nõuet enne kõigi tööde kui ühtse terviku lõpetamist ning ehitusprojektiga ettenähtud katsetuste ja vastuvõtutoimingute teostamist. Ehitusprotsessis on tavapärane, et nõude esitamine toimub peale tööde lõplikku vastuvõtmist, eriti kui vastaspool on töö omal initsiatiivil pooleli jätnud. Väljakujunenud praktika kohaselt on ehitusprotsessis nõuete esitamisel mõistlikuks ajaperioodiks kuni 6 kuud peale kasutusloa vormistamist.

4(6)

Õige ei ole kohtu seisukoht, et kostjal puudub õigus tugineda antud asjas töö lepingutingimustele mittevastavusele ja asjas puuduvad sellekohased tõendid. Hageja töö lepingutingimustele mittevastavus seisneb iseenesest juba selles, et võttes täitmiseks lepingus fikseeritud tervikliku alltöö, jättis hageja selle pooleli ilma mõjuva põhjuseta. Kaabeldus- ja nõrkvoolutööd on oma iseloomult kasutuskõlbulikud ning seega ka lepingutingimustele vastavad üksnes lõpuleviiduna, koos kõigi vajalike katsetuste läbiviimise ning teostusdokumentatsiooni vormistamisega. 11.02.2013 hagejale summas 57 000 eurot esitatud nõue, lepingu ülesütlemise avaldus ja tasaarveldusteade on jõus, esitatud mõistliku aja jooksul peale töö kasutusvalmiduse saavutamist ning katab kõik võimalikud hageja nõuded kostja vastu. Maakohus on ekslikult jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja nõue, sõltumata selle põhjendatusest, on täies ulatuses seaduslikul alusel kostja poolt tasaarveldatud. Seega puudub hagejal reaalne sissenõutavaks muutunud rahaline nõue kostja vastu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Hageja nõue kostja vastu tulenes kahest pooltevahelisest kokkuleppest, millest 06.05.2012 sõlmiti leping Raua tn 10 elamus tehtavate tööde ja 12.09.2012 Siidisaba tn 7 tehtavate tööde kohta. Hageja väidete kohaselt jättis 06.05.2012 sõlmitud lepingu alusel tehtud tööde eest kostja tasumata 2 472 eurot ja maakohus leidis, et nõue on põhjendatud. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja nõue selles osas ei olnud muutunud sissenõutavaks. 06.05.2012 lepingu (lk 9) p 1 järgi tuli akt tööde üleandmiseks ja arve vormistada igal 15. ja 30. kuupäeval. Arve ja akt on esitatud kostjale 31.10.2012 (lk 11A ja 12). Kostja töötaja on tööde üleandmise aktile alla kirjutanud. Apellandi väited, et tehtud tööde osas muutub nõue sissenõutavaks alles pärast kõigi lepingujärgsete tööde vastuvõtmist, ei ole kooskõlas pooltevahelise 06.05.2012 lepinguga. Tööde üleandmine ja tasumine ositi ei ole vastuolus VÕS § 637 lg-s 4 sätestatuga. 12.09.2012 lepingu alusel tehtavate tööde osas oli poolte vahel vaidlus 7 200 euro tasumise osas. Lepingu p 4.2 järgi toimus tööde eest tasumine kord kuus ja p 4.3 järgi tulid aruandekuu tööd aktiga tellijale üle anda hiljemalt järgmise kuu esimeseks päevaks ja pärast aktiga üleantud tööde aktsepteerimist võis töövõtja esitada arve, mis tuli tellijal tasuda 15 päeva jooksul arvates arve saamisest. Seega oli ka 12.09.2012 lepingu järgi kostja kohustatud tasuma ositi aktiga vastuvõetud tööde eest. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Lõpparvelduses oli kokku lepitud lepingu p-s

5(6)

4.5, kuid kuna hageja katkestas 12.09.2012 lepingujärgsed tööd, sest kostja ei tasunud eelnevalt tehtud tööde eest, siis lõpparvelduste teostamiseni pooled ei jõudnudki. Õige ei ole apellandi käsitlus, et tööde eest tasumise nõue muutus sissenõutavaks alles pärast kõigi kokkulepitud tööde lõpetamist. Lepingu p-st 4.5 tuleneb, et lõpparvestuse suurus on vähemalt 10% lepingu mahust, millest järeldub, et enamuse tööde eest tuli kostjal tasuda enne tööde lõpetamist ja sellekohase akti vormistamist. Apellant leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud hageja nõude tasaarvestamata kostja poolt esitatud leppetrahvi, kulutuste ja kahju hüvitise nõudega. Kostja esitas hagejale tasaarvestuse avalduse 12.02.2013 kuupäeva kandvas kirjas (lk 59). Maakohus on analüüsinud kostja poolt esitatud vastunõuet ja leidnud, et see ei ole põhjendatud. VÕS § 197 lg 1 järgi peab tasaarvestatav nõue olema sissenõutav. Seega peab olema vaidluse korral võimalik tuvastada, millised asjaolud on tasaarvestatava nõude aluseks, milline on nõude täpne suurus ja kuidas on see kujunenud. Kostja selliseid asjaolusid esile toonud ei ole. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on tasaarvestavale nõudele vastuväite esitanud ja kolleegiumi arvates välistasid hageja poolt kostja nõudele esitatud vastuväited tasaarvestuse. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda. Maakohtus kantud menetluskulud on maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud kostja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.