Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-8173

selgitustega: „maksekäsk Maaja Reier vastu“ ja „2-13-8173, Maaja Reier, 2013-0618“ .

2-13-8173

07.06.2013 kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Swedbank AS nõue Maaja Reier vastu 2615,03 euro saamiseks menetluse jätkamiseks hagimenetluses üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. 10.06.2013 kohtumäärusega kohustati Swedbank AS-i esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 19.06.2013 esitas Swedbank AS nõuetekohase hagiavalduse ja 20.06.2013 tasuti täiendav riigilõiv. 21.08.2013 edastas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi Haapsalu kohtumajale. 30.08.2013 kohtumäärusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kostjat kohustati esitama kirjalik vastus hagiavaldusele. 18.09.2013 esitas kostja kohtule e-kirja ning 19.09.2013 omakäeliselt kirjutatud avalduse, milles võtab hagi õigeks ja loobub edasikaebamise õigusest. 02.10.2013 esitas hageja kohtule avalduse, milles teatab, et hageja ei vaidle kostja õigeksvõtmise avaldusele vastu. Hageja loobub edasikaebeõigusest ning palub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastada 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust. Hageja palub tagastada riigilõivu summas 125,00 eurot kontole nr * Swedbank’is, selgitusega „Maaja Reier“.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja vastuskirjaga, milles kostja võttis hagi õigeks, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks 2545,02 euro väljamõistmist, millest põhiosa on 2 124.34 eurot, intress 248.40 eurot ja põhiosa viivis 172.28 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis protsendina põhinõudelt (2 124.34 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (0,064% päevas). Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 13.12.2011. a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 27-28/; laenu tagastamise graafiku /tlk 29-30/; väikelaenu tüüptingimused /tlk 31-34/; lepingu alusel sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestuse /tlk 35/; lepingu üleütlemise kirja ja koopiad saadetud ümbrikutest /tlk 36-39/; panga hinnakirja väljavõtte /tlk 41/. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagejaga sõlmitud lepingust tuleneva võlgnevuse nõude õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

2-13-8173

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Maaja Reier’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2545,02 eurot, millest põhivõlgnevus on 2 124.34 eurot, intress 248.40 eurot ja põhiosa viivis 172.28 eurot. Samuti kuulub kostjalt Maaja Reier’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2124,34 eurolt) alates hagi esitamisest (20.02.2013) kuni põhinõude täitmiseni panga hinnakirjas sätestatud määras (0,064% päevas). TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kostja loobus 18.09.2013 ja 19.09.2013 kohtule esitatud kirjas edasikaebeõigusest ning hageja loobus 02.10.2013 kohtule esitatud avalduses edasikaebeõigusest, seega ei või menetlusosalised kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada.

2-13-8173

Menetluskulud Hageja on 19.06.2013 hagiavalduses palunud kõik menetluskulud jätta kostja kanda /tlk 2326/. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohtule esitatud avaldustega loobusid pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kogusummas 250,00 eurot /tlk 40 ja tlk 59/. Kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivu kogusummast, s.o 125,00 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 125,00 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud määras /tlk 23-26/. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt summas 125,00 eurot menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kogusummas 250,00 eurot /tlk 40 ja tlk 59/.

2-13-8173

TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Swedbank AS-le tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivus kogusummast, s.o 125,00 eurot. Swedbank AS tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 86,38 eurot 15.08.2012. a ja hagiavalduse esitamisel tasus riigilõivu summas 163,62 eurot 20.06.2013. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr * viitenumbrile *, vastavate selgitustega: „maksekäsk Maaja Reier vastu“ ja „2-13-8173, Maaja Reier, 2013-06-18“ .

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.