hagi XXXja XXXvastu väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
võlgnevuse
nende Hageja: XXXOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja Marko Jaani (Bene Est Law Office OÜ, asukoht: Narva mnt 13A, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja I: XXX(isikukood: XXX elukoht: XXX), lepinguline esindaja XXX (e-post: XXX) Kostja II: XXX(isikukood: XXX, registreeritud elukoht: XXX, tegelik elukoht. XXX)
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX ja XXX solidaarselt välja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 2 104,31 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX ja XXX solidaarselt tasuda XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 104,31 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.
Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 203,85 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju
Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 29.04.2013.a. otsusega XXXOÜ hagi XXXja XXXvastu ja jättis menetluskulud solidaarselt XXXja XXXkanda.
2.Harju Maakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 03.06.2013.a. XXXOÜ esindaja esitas 05.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 57,52 eurot (käibemaksuta) 22h 1min ulatuses, kokku 1 266,05 euro eest. Lisaks on tekkinud hagejal järgmised menetluskulud: riigilõiv hagiavalduselt 479,33 eurot, riigilõiv nõude suurendamisel 550 eurot ja riigilõiv 12,78 eurot hagimaterjalide avaliku kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja menetluskulud kokku on 2 308,16 eurot. Hageja palub määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni põhinõude kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate vastuväited
3.Kostjad vaidlevad esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ning mainivad, et ei ole nõus avalduses märgitud summasid maksma, kuna vahendid selleks puuduvad. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 03.06.2013.a. XXXOÜ esindaja esitas 05.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Avaldus ei vasta TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud nõuetele.
5.TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus märgib, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastav kinnitus puudub. Siiski nähtub avaldusele lisatud arvetelt viide käesolevale tsiviilasjale kohtuasja numbri 2-11-25329 ja menetlusosaliste nimede näol. Seega puudub kohtul alus kahelda asjaolus, et kõik avalduses märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu
esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduselt 479,33 eurot, riigilõiv nõude suurendamisel 550 eurot ja riigilõiv 12,78 eurot hagimaterjalide avaliku kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, kokku 1 042,11 eurot. Vastavate summade tasumine nähtub kohtutoimikust (tlk 14, 95 ja 181, maksekorraldused), seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista.
9.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1 266,05 eurot (käibemaksuta), mis on tekkinud õigusteenuse osutamise eest 22h 1min ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 29.10.2012.a kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 2h 39min. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 45min. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahust ja sisust tulenevalt mõistlikku vajadust istungiks ette valmistuda, hindab kohus antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1h 30min, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1h 9min võrra.
10.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on istungiprotokolliga tutvumiseks ning vastuväidete koostamiseks kohtu tegevuse peale kulunud 43 min. Hageja vastuväide oli sisuliselt 0,5 lehekülge pikk. Kohus peab antud toimingu ajakulu ülemääraseks. Arvestades antud dokumendi sisu ja mahtu, hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 30min, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 13min võrra.
11.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on viivisearvestuse tabeli koostamiseks ning 23.01.2013.a kohtuistungiks valmistumiseks ning sellel osalemiseks kulunud 2h 35min. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 30min. Kohus peab sellist ajakulu ülemääraseks. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahust ja sisust tulenevalt mõistlikku vajadust istungiks ette valmistuda, hindab kohus istungiks valmistumise ning seal osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 1h. Lisades juurde ka viivisearvestuse tabeli koostamise põhjendatud ajakulu 45min, on antud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1h 45min. Kohus vähendab märgitud toimingutele kulunud aega 50min võrra.
12.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks kulunud 1h 21min. Kohus peab antud toimingut menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kontekstis mittehüvitatavaks. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd see taotlus esitatakse
alles pärast lahendi jõustumist. Seepärast nimetatud toiminguga seotud esindaja kulu kohtu hinnangul hüvitamisele ei kuulu. Arvestades eeltoodut loeb kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise 1h 21min ulatuses põhjendamatuks menetluskuluks. Ülejäänud osas on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud.
13.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 18h 28min (22h 1min – 3h 33min), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (57,52 eurot käibemaksuta) arvestades 1 062,20 eurole. Hageja menetluskulud kokku on 2 104,31 eurot (riigilõiv 1 042,11 eurot + lepingulise esindaja kulu 1 062,20 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 203,85 eurot (taotletud summa 2 308,16 eurot – taotluse rahuldatud osa 2 104,31 eurot).
14.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 16 012,86 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 19 200 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 6 400 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
15.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 104,31 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.