2-13-40443/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-13-40443 Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik kanti äriregistrisse 05.12.1997. a. Äriühing alustas tegevust 1991. a aktsiaseltsina, hiljem muudeti osaühinguks. Võlgniku juhatuse liikmed on: XXX (isikukood XXX) alates 05.12.1997. a, XXX(isikukood XXX) alates 05.12.1997. a, XXX(isikukood XXX) alates 05.12.1997. a. Võlgniku suurosanikud on: XXXOsaühing (reg kood XXX), osa suurus 147 300,00 krooni (alates 18.10.2002. a), XXX (isikukood XXX), osa suurus 8 500,00 krooni (alates 05.12.1997. a), XXX(isikukood XXX), osa suurus 2 400,00 krooni (alates 05.12.1997. a). Väiksema osalusega osanikke on võlgnikul 27. Põhitegevusala on trükkplaatide tootmine. Võlgnikul oli seisuga 13.09.2013. a 16 töölepingu alusel töötavat töötajat. Vara Võlgniku esindaja esitatud vara nimekirja kohaselt on võlgniku varaks kassa jääk summas 3.71 eurot (kassa asub võlgniku aadressil) ja raha pangakontol summas 3 726,29 eurot. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt kuuluvad võlgnikule järgmised varad: 1) raha kassas 3,71 eurot; 2) raha pangakontol 3 726,29 eurot; 3) nõuded 34 010 eurot Võlgniku esindaja sõnul koosnevad nõuded võlgnikule tasumata müügiarvetest summas 34 010 eurot. Lisaks on võlgnikul ettemakse tarnijale summas 0,73 eurot. Tasumata müügiarved on võlgniku esindaja sõnul reaalselt sissenõutavad, va võlad XXXOY-lt summas ca 723 eurot ja võlg XXX. Võlgnik on inkassofirmale üle andnud nõude XXXOÜ vastu summas 985,20 eurot; 4) varud 59 084 eurot Võlgniku esindaja sõnul koosnevad varud toorainest ja materjalist (555 48,39 eurot), sh põhimaterjalist, abimaterjalist ja varuosadest; lisaks lõpetamata toodang (3 247,00 eurot) ja valmistoodang (288,00 eurot); 5) materiaalne põhivara 16 699 eurot Võlgniku esitatud andmete kohaselt koosneb võlgniku põhivara seisuga 13.09.2013. a tootmisseadmetest (nt press, eksponiir, fotoplotter, siiditrükimasin, puurpingid, laminaatorid jne). Vara asub võlgniku asukohas. Ajutine haldur on käinud varaga ka koha peal tutvumas. Võlgniku selgituste kohaselt kuuluvad võlgnikule erinevad seadmed, mis kõik ei ole bilansis põhivarana kajastatud (põhivarana ei ole kajastatud seadmeid väärtusega alla 1 000 euro või vara on võetud üle peale liisingu- või rendilepingu lõppemist, mil vara väärtus on vähem kui 1 000 eurot). Lisaks kuuluvad võlgnikule ka tootmishoone küttesüsteem koos katla ja küttemahutiga, ventilatsioonisüsteem, tõstuk, osaliselt elektripaigaldis ja viilhalli soojusisoleeritud väliskatus. Võlgniku 13.09.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 124 324 eurot. 1) raha ja pangakontod 3 730 eurot; 2) ostjate tasumata summad 34 010 eurot; 3) muud viitlaekumised 8 eurot;

Tsiviilasi nr 2-13-40443 4) maksude ettemaksed ja tagasinõuded 2 877 eurot; 5) tulevaste perioodide kulud 7 916 eurot; 6) varud 59 084 eurot; 7) põhivara 16 699 eurot. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 142 390 eurot järgmiselt: 1) raha 384 eurot; 2) pangakontol 5 597 eurot; 3) nõuded 55 348 eurot; 4) varud 69 254 eurot; 5) materiaalne põhivara 6 539 eurot. Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid kogusummas 189 495 eurot järgmiselt: 1) raha 245 eurot; 2) pangakontol 9 963 eurot; 3) nõuded 67 744 eurot; 4) varud 93 402 eurot; 5) materiaalne põhivara 11 055 eurot. Võlgnik omab AS-is SEB Pank järgmiseid arvelduskontosid: - konto nr XXXXXXXX, mille saldo seisuga 17.09.2013. a on 12,22 eurot; - konto nr XXXXXXXXXXX, mille saldo seisuga 17.09.2013. a on 5 612,59 eurot. Kontode käsutamise õigust omab alates 30.07.2007. a XXX(ik XXX). XXX(ik XXX) omab konto nr XXXXXXXXXX suhtes käsutamisõigust alates 31.10.1995. a ja käsutamisõigust konto nr XXXXXXXXX suhtes alates 16.06.2003. a. Kontod on arestitud ajutise halduri teate alusel. Kohustused panga ees puuduvad. Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, Versobank AS-is, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, AS-is Eesti Krediidipank, Swedbank AS-is, LHV Pangas, Nordea Pangas, AS Citadele Banka Eesti filiaalis ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis võlgnik kontosid ei oma. Swedbank Liising AS-iga, ALG Liisingu AS-iga, Krediidipanga Liisingu AS-iga ja Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. Maanteeameti andmetel ei ole liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu registreeritud ega neid viimase viie aasta jooksul võlgniku poolt võõrandatud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku varaks raha pangakontol summas 3 726,29 eurot ja kassa jääk summas 3,71 eurot. Võlgnikule kuulub põhivara raamatupidamisliku jääkväärtusega 16 699 eurot ja varud summas 59 084 eurot. Võlgniku varaks on ka nõuded ostjate vastu summas 34 010 eurot, milliste alusdokumentidega ajutine haldur ei ole tutvunud, kuid mille laekumist hindab võlgnik suuremas osas tõenäoliseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 124 000 eurot. Kohustused (võlad)

Võlgniku esindaja esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 13.09.2013. a seisuga järgmised kohustused: 1) lühiajaline laen summas 12 782,32 eurot, mille on andnud võlausaldaja XXXOÜ (reg. kood XXX, võlgniku osanik) 15.11.2002. a sõlmitud laenulepingu alusel; 2) ostjate ettemaksed summas 100,86 eurot XXX OÜ-lt (reg. kood XXX), tegemist on eksliku topeltmaksega; 3) võlad tarnijatele summas 109 193,95 eurot; 4) maksuvõlad summas 9971,24 eurot Võlgniku esindaja sõnul koosnevad maksuvõlad summadest, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud; 5) viitvõlad, mis koosnevad järgmistest summadest - võlad töövõtjatele summas 5 244,46 eurot, so on puhkusereservi inventuur seisuga 31.12.2012. a (summa sisaldab sotsiaal- ja kindlustusmakseid ning muutub, kui võtta arvesse 2013. a kasutatud puhkused); - intressivõlad summas 2 173,00 eurot, mis on arvestatud osaniku XXXOÜ poolt võlgnikule antud laenult; - muud viitvõlad summas 942,51 eurot, milleks on aruandvate isikute all kajastatud XXXle välja maksmata summa ostetud tarvikute jms eest. Võlgnik on ajutisele haldurile esitanud kehtivad lepingud, mis on sõlmitud võlgniku ja järgmiste äriühingute vahel: XXX OÜ, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XXX AS, XX OÜ, XXX AS, XXX OÜ, XX AS, XXX OÜ, XX OÜ, XXX OÜ ja XXXOÜ. Võlgniku 13.09.2013. a bilansi kohaselt on võlgnikul lühiajalisi kohustusi kogusummas 140 408 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenud ja võlakirjad 12 782 eurot; 2) ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 101 eurot; 3) võlad tarnijatele 109 194 eurot; 4) maksuvõlad 9 971 eurot; 5) viitvõlad 8 360 eurot. Võlgniku 31.12.2012. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 144 832 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenukohustused 144 832 eurot; 2) võlad ja ettemaksed 132 050 eurot. Võlgniku 31.12.2011. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 122 033 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenukohustused 12 782 eurot; 2) võlad ja ettemaksed 109 251 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 13.09.2013. a esitatud kõik maksudeklaratsioonid ning võlgniku suhtes ei ole läbi viidud maksurevisjone. Seisuga 16.09.2013. a on võlgnikul ettemaksukonto saldo 2 876,86 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel võlgnikul seisuga 16.09.2013 a täitemenetlused puuduvad. Võlgnikul suhtes on lõpetatud täitemenetlus nr 008/2002/1088 summas 38,35 (sissenõudja Tallinna Liikluskorralduskeskus, täitur Mati Kadak).

Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad / lühiajalised kohustused Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja rahuldav 2011. a ning nõrgenenud järsult 2012. a, olles 13.09.2013. a seisuga väga nõrk. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud alla soovitusliku piiri kogu vaadeldaval perioodil, halvenedes 2012. a märgatavalt. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja pöördunud negatiivseks 2012. a ning olles 13.09.2013. a – 32 783, mis tähendab, et võlgnikul on olnud alates 2012. a kuni käesoleva ajani suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused / koguvarad Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjude eest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0,7 – 0,8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on

Tsiviilasi nr 2-13-40443 näitaja alates 2012. a olnud üle soovitusliku näitaja, olles 13.09.2013. a seisuga 1,129. Seega on võlgniku sõltuvus võõrkapitalist liiga suur. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital Võõr- ja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõr- ja omakapitali suhe 2012. a pöördunud negatiivseks seoses negatiivse omakapitaliga. Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgniku majandustegevus on käesolevaks hetkeks peatatud. Võlgniku juhatus on huvitatud võlgniku majandustegevuse jätkamisest. Võlgniku juhatuse liikme XXX arvates suudaks võlgnik konkureerida turul ja töötada kasumiga peale investeeringut suurusjärgus 100 000 eurot (lisaks üürivõlale). Juhatuse liikme selgituse kohaselt on tellijad väga huvitatud võlgniku tegevuse jätkamisest, võlgniku poole on pöördunud ka paar ettevõtet, kellel on huvi võlgniku tegevusse investeerida. Ajutine haldur on seisukohal, et väljavaated võlgniku tegevuse jätkamisele ja tervendamisele on perspektiivikad ning majandustegevuse jätkamine oleks tõenäoliselt võimalik täiendava kapitali kaasamisel. Ajutise halduriga on kontakteerunud potentsiaalne investor, kes on samuti huvitatud võlgniku majandustegevuse jätkamisest. Maksejõuetuse tekkimine ja pankroti väljakuulutamine Võlgniku esindaja XXX(juhatuse liige ja raamatupidaja) seletuse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks trükkplaatide tootmine ja projekteerimine ning nende müümine Eestis ja välismaal (peamiselt Soomes ja Rootsis). Kokku on võlgnikul kliente mitusada. Võlgnikul on seisuga 13.19.2013. a 16 töötajat, mida on juhatuse liikme sõnul rohkem kui sarnase tegevusalaga ettevõtetel. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt mõjutas üldine majanduslangus peale 2008. a. suve võlgniku majanduskäivet tugevasti negatiivses suunas. Võlgnik otsustas majandustegevust siiski jätkata, vähendades personali ja muid kulusid ning aktiveerides turundustegevust. Tulenevalt võlgniku tegevusala eripärast on võlgniku käive olnud pidevalt ebaühtlane, eriti suveperioodidel. Käive on ebaühtlane eelkõige seetõttu, et tellimused vormistatakse ühekordsete arvete, mitte pikemaajaliste lepingute alusel. Võlgniku suuremad kliendid tellivad võlgnikult kaupa mitu korda nädalas, väiksemad kord aastas. Arvestades oma majanduslikku seisu on võlgnik eelisjärjekorras tasunud makseid tooraine ja materjali soetamiseks ning seejärel tootmisruumide rendileandjale, olles seega rendileandjale pidevalt võlgu. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt sai võlgniku maksejõuetus otseselt alguse 2013. a augustis, kui tootmisruumide rendileandja XXXOÜ (reg. kood XXX) nõudis võlgnikult poole üüri ehk ca 27 000 euro tasumist ette. Nimetatud summat võlgnikul rendileandjale tasuda ei olnud.

Tsiviilasi nr 2-13-40443 Samuti olid materjalivarud selleks ajaks minimaalseks kahanenud ja uue materjali soetamiseks oleks pidanud maksma tarnijatele ettemaksu, mida võlgniku majanduslik olukord ei võimaldanud. Nimetatud asjaolude tõttu esitas võlgnik pankrotiavalduse. Avalduse sisseandmise hetkel lõpetas võlgnik pooleliolevaid tellimusi. Võlgniku 13.09.2013. a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -83 546 eurot, varasid summas 124 324 eurot, kohustusi summas 140 408 eurot ja omakapital -16 084 eurot. Võlgniku poolt esitatud 2012. a. majandusaruande kohaselt oli 31.12.2012. a seisuga võlgniku kahjum -69 904 eurot, omakapital -2 442 eurot, vara summas 142 390 eurot ja kohustusi summas 144 832 eurot. Ajutise halduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2012. a suvel, kui võlgniku majandusnäitajad muutusid negatiivseks (aruandeaasta kasum oli -22 327 eurot). Võlgniku bilanssidest nähtub, et võlgniku majandustulemused on olnud viimase kolme aasta jooksul kõikuvad ning ebastabiilsed. Riigikohus viitab oma 28.11.2011. a otsuses nr 3-1-1-49-11 asjaolule, et äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlaks tegemisel vajadusele hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Seega lisaks netovara analüüsimisele tuleb analüüsida ka teisi raamatupidamisandmeid ning võlgniku äriplaani perspektiivikust, kuna Riigikohus on seisukohal, et üldjuhul ei saa maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja - nagu netovara seis või kahjumi suurus - alusel. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgniku juhatus pidanud ette nägema, et võlgniku majandustegevus ja omakapital muutuvad pöördumatult negatiivseteks, kui äriplaani ja rahavoogu ei suudeta stabiliseerida. Ehk siis ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku suutmatus stabiliseerida majandustegevuse rahavoogu. Võlgnik on tegutsenud üle 20 aasta, seega oleks võlgniku äriplaan pidanud arvestama asjaoluga, et ettevõtete tellimused on teatud perioodide kaupa muutuvad. Võlgnikul oleks pidanud olema piisav reserv ootamatute väljaminekute jaoks, nagu seda käesoleval juhul oli renditasu ettenõudmine suuremas ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku kohustuste maht (ca 140 400 eurot) ületab võlgniku vara (ca 124 300 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur palub välja kuulutada osaühingu XXX pankrot. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri Martin Krupi kasuks ajutise halduri tasuna 20 töötunni eest 1 600 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 528

5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. Osaühing XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Ajutise haldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste maht on ca 140 400 eurot, mis ületab võlgniku vara (ca 124 300 eurot). Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutine haldur on seisukohal, et väljavaated võlgniku tegevuse jätkamisele ja tervendamisele on perspektiivikad ning majandustegevuse jätkamine oleks tõenäoliselt võimalik täiendava kapitali kaasamisel. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad selged vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab ka, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaateid oleksid mõeldavad üksnes täiendava kapitali kaasamisel ning