Kohtulahend

Hagi õigeksvõtmise faktiga on välistatud ka vaidluse keskmisest keerulisem iseloom. Samuti polnud kohtuvaidlus tavapärasest tsiviilvaidlusest dokumendimahukam. Vastupidist pole väitnud ka X X. AS Eesti Ajalehed on minetanud õiguse nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Tulenevalt TsMS § 1741 lõikest 1 oleks kohus pidanud õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks määrama ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Ei saa olla vaidlust selles, et maakohus pole otsuses kindlaks määranud hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Põhjendatud ei ole kulutada kokku kolme lehekülje koostamiseks 1800 eurot. Tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku kuluga TsMS § 175 lg. 1 mõttes. Arve ja spetsifikatsiooni põhjal on osutatud õigusteenuse tunnihinnaks 120 eurot tunnis. Tallinna tingimustes on tegemist keskmisest kõrgema tunnihinnaga. Tunnihinda tuleb TsMS § 175 lg. 1 alusel kindlasti vähendada põhjendatud ja vajaliku suuruseni, sest hageja ei pea kinni maksma kostja ja tema esindaja vahelisi kokkuleppeid, mis kalduvad kõrval turutingimustest. X X vastuväited TsMS § 162 lg. 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja hagi X X vastu jäeti rahuldamata, siis kannab menetluskulud hageja nagu on kohus 06.01.2012 lahendi resolutsioonis ka märkinud. X X kantud kulu on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Ta tegi tõendite kogumiseks päringud uurimisorganitele, Tallinna Tehnikaülikoolile, samuti kogus dokumente isikute vahendusel, kes omavad ligipääsu väljaandele „Põhjarannik“. On ilmne, et kohtu koormamise vältimiseks esitas ta tsiviilasja materjalide hulka üksnes vajalikud tõendid, olles kogutud dokumendid eelnevalt läbi töötanud. Kostja on teinud nii vastuses kui ka 28.12.2011 menetlusdokumendis mitmeid viiteid kohtupraktikale ning erialasele kirjandusele. On igati mõistetav, et advokaadid ei tea kõikide Riigikohtu lahendite numbreid ning sisu sellise täpsusega, et olla võimeline lahendeid ilma järgi kontrollimata täpselt tsiteerima. Sama kehtib erialases kirjanduses väljendatud seisukohtade kohta. Johtuvalt eeltoodust on ainetu hageja märkus, millise kohaselt peab advokaat kohtupraktikaga kursis olema. Kostja vastus on kaheksal leheküljel ning koos vastusega on esitatud ka 24 lisa, mistõttu on ajakulu 3, 5 tundi vastuse koostamiseks pigem vähene. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja eraisikuna ei saagi ta seda olla. Advokaadibüroo tunnihind 135 eurot/tund on kostja ja advokaadibüroo vaheline kokkulepe ning see ei kaldu kõrvale turutingimustest. Menetlusosalisel on võimalik valida endale meelepärane lepinguline esindaja ning menetlusosalisele ei saa panna kohustust valida kõige madalama tunnihinnaga esindajat, kuivõrd see piiraks menetlusosalise õigusi.

AS Eesti Ajalehed vastuväited

06.01.2012 kohtuotsusega on jäetud AS Eesti Ajalehed menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.03.2012, so TsMS § 174 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, siis ei ole ta minetanud õigust nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Õigusabi eest tasutud hind 120 eurot/h on olnud juba pikemat aega Tallinna keskmiseks turuhinnaks. Seega on hageja taotlus tunnihinna vähendamiseks TsMS § 175 lg. 1 alusel põhjendamatu. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja mõistis välja hagejalt X X kasuks 1984, 50 eurot ja AS Eesti Ajalehed kasuks 1380 eurot. Kohus kohustas X Xi tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg. 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Käesoleval menetluses ei saa vaidlustada menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit ja teha etteheiteid selles osas, kas menetluskulu nõuet saab rahuldada või ei. Menetlusosalised on teadlikud, et ka lepingulise esindaja ja nõustaja kulu määratakse kindlaks kohtu määratud menetluskulude jaotuse kohaselt ning mittenõustumisel menetluskulude jaotusega tulnuks vaidlustada 06.01.2012 kohtulahend, kus menetluskulude jaotus fikseeriti. X X esindas kohtuasjas vandeadvokaat Küllike Namm. Õigusabi osutamise tunnihind on kahe poole kokkulepe ja hinna suuruse osas kohtunikuabi etteheiteid teha ei saa (ainult juhul, kui tunnihind oleks ebamõistlikult suur, võiks kaaluda tunnihinna vähendamist, käesolev juhul esindaja tunnihind on vastavuses õigusabiturul valitseva kõrgema tunnitasu hinnaga). Vabaturu tingimustes võib menetlusosaline endale vabalt valida esindaja ja esindajaga kokku leppida töötasu suuruses (tunnitasu suuruses), mis tähendab ka võimalikku erinevat tasu õigusabiteenuse osutamise eest. See aga ei tähenda, et kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaline peaks taluma mistahes suuruses esindaja tasu väljamõistmist. Seepärast on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud esindaja kulude piirmäärad ja Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ületatavat osa teiselt poolelt sisse nõuda ei saa. Kohtule esitatud kulude nimekirjas nähtub, milliseid erinevaid õigusalaseid toiminguid esindaja oli X X huvides teinud ja kui palju tööaega oli teenuste osutamisele kulunud. Kohtunikuabi määrab menetluskulude suuruse kindlaks avaldusega koosoleva nimekirja alusel, samuti on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid, jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Samuti tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada asjaolu, et Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ületatavat osa teiselt poolelt sisse nõuda ei saa. Esindaja kulude hindamisel on oluline arvestada ka asjaoluga, et X X esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, kellel on kõrge õigusalane kvalifikatsioon ja kellel

menetlustoimingute tegemisele ei saa kuluda üleliia palju aega. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega ~ 40 min kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis kulunud dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele (sõltuvalt ka esitatud dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest). Õigusabikulude koosseis on toodud advokaadibüroo arvetes ja neis sisalduvates spetsifikatsioonides, millest nähtub esindaja poolt teostatud toimingud (esindus tsiviilasjas nr. 2-10-58079 - 12, 50 tundi 135 eurot + KM): hagiavaldusega tutvumine 24.08.2011 (0, 5 h) - hagiavaldusega tutvumine ja analüüsimine on põhjendatud ja vajalik vastuse koostamiseks, esitatud hagiavaldus oli 3 lk pikk, seega 0, 5 tundi on põhjendatud ajakulu hagiavaldusega tutvumiseks; päringud kolmandatele isikutele (2, 5 h), kohtupraktika analüüs (2 h), vastuse koostamine hagiavaldusele (3, 5 h), - kohtule oli esitatud vastus hagiavaldusele 7 lk (õigussisulist teksti 6 lk), vastusele olid tõendusmaterjalina esitatud lisad 45 lk. Vastusest nähtub, et X X on kasutanud lisasid oma väidete tõendamiseks, samuti on vastuses antud ütlusi põhjendatud konkreetsete Riigikohtu lahendites võetud seisukohtadega, seepärast lisade hankimise kulu ja riigikohtulahendite analüüs on põhjendatud ja vajalik esindajakulu ning vastavuses esindaja tehtud tööga, seega esindaja töö antud toimingute lõikes 8 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik ajakulu; menetlusdokumentidega tutvumine (1 h), - hageja on esitanud taotluse AS Eesti Ajalehed kaasamiseks, kohus on võtnud selle menetlusse, X X esindajal tuli nendega tutvuda, et antud toiming ei kahjustaks kostja õigusi, kohus on teinud ettepanekuid menetluse jätkamise osas X X suhtes ja küsinud esindajate vastastikuseid seisukohti (meilivahetus), seega menetlusdokumentidega tutvumine 1 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik ajakulu; lõplike seisukohtade koostamine 28.12.2011 (2, 5 h), - hageja on esitanud 13.12.2011 lõplikud seisukohad 2, 5 lk, X X on nendele esitanud enda seisukohad 2, 5 lk, esindajal tuli tutvuda vastaspoole seisukohtadega ja koostada kirjalikult kostja seisukohad, seega esindaja töö antud toimingute lõikes 2, 5 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik ajakulu; kohtuotsusega tutvumine 07.01.2011 (0, 5 h) – 06.01.2012 kohtuotsusega tutvumine on vajalik ja põhjendatud edasikaebevajaduse väljaselgitamiseks, kohtuotsus oli X X jaoks positiivne lahend, seepärast piisab kohtuotsuse resolutsiooniga tutvumisest 0, 25 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik esindaja töötundide hulk kokku 12, 25 tundi. Aruannetelt nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kohtuprotsessis jooksvalt õigusabi tunnihinnaga 135 eurot +KM, seega põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks võib lugeda 1984,50 eurot. X X esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise lubatud piirmäära. AS-i Eesti Ajalehed esindasid kohtuasjas advokaat Karmen Turk ja vandeadvokaat Erki Vabamets. Õigusabi osutamise tunnihind on kahe poole kokkulepe ja hinna suuruse osas kohtunikuabi etteheiteid teha ei saa. Esindaja tunnihind on vastavuses õigusabiturul valitseva tunnitasu hinnaga. Vabaturu tingimustes võib menetlusosaline endale vabalt valida esindaja ja esindajaga kokku leppida töötasu suuruses (tunnitasu suuruses), mis tähendab ka võimalikku erinevat tasu õigusabiteenuse osutamise eest. See aga ei tähenda, et kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaline peaks taluma mistahes suuruses esindaja tasu väljamõistmist. Seepärast on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud esindaja kulude piirmäärad ja Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise piirmäära ületatavat osa teiselt poolelt sisse nõuda ei saa. AS Eesti Ajalehed kaasas menetlusse kaks lepingulist esindajat enda nimel toiminguid tegema, toimikumaterjalidest nähtub, et menetlusdokumente on koostanud mõlemad esindajad. Seega esindajad on analüüsinud menetlusmaterjale, koostanud menetlusdokumente

(mõlemad esindajad on dokumendid allkirjastanud), suhelnud menetlusosalise ja kohtuga, seega teinud mitmeid menetlustoiminguid koos meeskonnatööna. Kahe või mitme esindaja kaasamine on põhjendatud aeganõudvate menetlustoimingute tegemiseks ning eelkõige materjalimahukuse tõttu erinevate töölõikude täitmiseks. Kuid kahe esindaja kaasamine ei tohiks kaasa tuua esindajakulude mitmekordistumist teisele poolele (kulu peaks olema ja jääma toimingupõhiseks). See tähendab seda, et teise (või ka mitme) esindaja esindajakulu sama toimingu tegemise eest ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks kuluks, mida teine menetlusosaline kandma peaks (st ühe ja sama toimingu tegemine kahe või mitme esindaja poolt ei tohiks kaasa tuua kulude mitmekordistumist teisele menetluspoolele). Kahe või ka mitme esindaja osalemine kohtuvaidluses võib olla esindatava ja õigusabi osutajate vaheline kokkulepe, mille alusel makstakse välja töötasu ka teisele esindajale kokkuleppes kokku lepitud tingimustel, kuid nimetatud kulu ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikuks kuluks TsMS § 175 lg. 1 mõttes, mida hüvitatava kuluna teiselt poolelt välja mõista võiks. Kahe esindaja kaasamine kohtumenetlusse on põhjendatud eelkõige siis, kui menetlus oleks õiguslikult ülikeerukas ja nõuaks erivaldkonnas eriteadmistega esindaja olemasolu antud protsessis või kui protsessi jooksul tulnuks esindajat vahetada, sel juhul võiks esindaja kulu olla mitmekordne vastavalt TsMS § 175 lõikes 3 sätestatule. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohtuvaidlus oleks olnud sisult ülikeerukas ja kestnud ajaliselt kaua ning olnud niivõrd materjalimahukas, mis oleks põhjustanud ja õigustanud kahe esindaja vajalikkuse samaaegselt (TsMS § 175 lg. 3 mõttes). AS Eesti Ajalehed esindajate poolt tehtud toimingud: toimiku materjalidest nähtub, et menetluse käigus on kostja esitanud 2 menetlusdokumenti: vastus hageja taotlusele ja hagiavaldusele 2 lk ja seisukoht 1, 25 lk. Kohtuvaidluse jooksul ei peetud kohtuistungeid ja kohtuvaidlus lõppes I kohtuastmes. Õigusabikulude koosseis on toodud advokaadibüroo arvetes ja neis sisalduvates spetsifikatsioonides. Arvele lisatud nimekirjas nimetatud toiminguid tehti ajavahemikus 22. - 24.11.2011 seoses hageja hagiavaldusele ja taotlusele vastamiskohustusega (10 h ja 5 min.) - AS Eesti Ajalehed esindajal tuli tutvuda hagis esitatud dokumentidega – hagiavaldus 3 lk, hageja taotlus 2 lk, hagis esitatud X X vastusega (6 lk) ja lisadega (45 lk), esindajal tuli koostada vastus (2 lk), suhelda kohtuga (dokumentide edastamiseks), kliendiga (menetlusprotsessi kohta selgituste andmiseks) ja vastaspoole esindajaga (suhtlus kompromissläbirääkimiste osas vajalik kompromissi saavutamise võimalikkuse väljaselgitamiseks, see eeldab suuremat suhtlust nii kliendiga, kui ka vastaspoole esindajaga, vastastikku ettepanekute tegemisi ja nendega tutvumisi; hageja ei eitanud läbirääkimiste vajalikkust.). Arvestades vaidluse sisu, hagiavalduse ja hagiavaldusele lisatud lisadokumentide mahtu, on teostatud toimingud vajalikud ning sellele kulutatud aeg 10 tundi 5 minutit on mõistlikus suuruses ja vastab tehtud tööle; kohtukorraldustega tutvumine, analüüs, edastamine kliendile, (55 min.) - kohus on teinud ettepanekuid menetluse jätkamise osas ja küsinud esindajate seisukohti, kohtu e-kirjavahetus tuli edastada kliendile, seega kohtukorraldustega tutvumine, analüüs, edastamine kliendile on vajalik ja ajakulu 55 minutit ulatuses on põhjendatud ja mõistlikus suuruses; seisukoha koostamine menetluskulude osas (1 h 30 min.) – hageja esitas 13.12.1011 seisukoha menetluse osas, AS Eesti Ajalehed esindaja on esitanud vastuse hageja seisukohale (p. 1 nõustumine 1 lause), mis sisaldas ka selgitust menetluskulude kandmise osas (1, 25 lk) - arvestades vastuse sisu (õiguslikult mittekeeruline tekst) saab põhjendatud ajakuluks lugeda 0, 5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik esindaja töötundide hulk kokku 11, 50 tundi, mida ühel esindajal tulnuks teha, et menetlusosalise huvid saaks kaitstud. Aruannetest nähtuvalt on AS Eesti Ajalehed esindaja osutanud kohtuprotsessis jooksvalt õigusabi

tunnihinnaga 120 eurot (ilma KM-ta), seega põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks võib lugeda 1380 eurot. AS Eesti Ajalehed esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud õigusabikulude sissenõudmise lubatud piirmäära. Määruskaebused Hageja palub maakohtu määrused tühistada ja jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata või alternatiivselt mõista kostjate menetluskulud hagejalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja jääb oma vastuväites esitatud põhjenduste juurde ning leiab, et kostjad on minetanud õiguse nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. TsMS § 1741 lg. 4 välistab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise TsMS § 174 lg. 1 alusel nn tavamenetluses, kui menetlust lõpetavas kohtulahendis oli või oleks pidanud olema määratud menetluskulude rahaline suurus TsMS § 1741 lg 1 kohaselt. Seega oli maakohtu 06.01.2012 otsus menetluskulusid puudutavas osas oluliste menetluslike vigadega. Vead puudutasid eelkõige kostjate huve, sest nende menetluskulud jäeti hageja kanda. Enda õiguste kaitsmiseks oleks olnud kostjatel kohane vaidlustada kohtuotsus apellatsioonimenetluses või taotleda maakohtult TsMS § 448 lg. 1 p. 1 alusel täiendava otsuse tegemist. Kostjad on jätnud oma õigused kaitsmata ning ei ole otsust menetluskulude osas õigeaegselt vaidlustanud ega taotlenud täiendava otsuse tegemist. Tulenevalt TsMS § 1741 lõikest 4 ei saa kostjad taotleda maakohtu 06.01.2012 otsuse alusel menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lõikes 1 sätestatud korras. Kostjad on minetanud õiguse nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Alternatiivselt ei ole välja mõistetud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Hagejalt tuleb kostjate kasuks välja mõista menetluskulud väiksemas summas. Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arvelt nähtuv ajakulu 2, 5 tundi päringute tegemiseks kolmandatele isikutele ei ole põhjendatud ning see ei olnud esindaja ülesannete täitmiseks vajalik. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab hoolimata hageja vastuväidetest seda ajakulu põhjendatuks. Kui esindaja kulutab enda aega mittevajalike tõendite kogumisele, millele kohtumenetluses isegi ei viidata, siis ei pea vastaspool hüvitama sellisest tegevusest tulenevat ajakulu. Lisaks ei ole vajalikuks kuluks vastuse koostamise üldisele ajakulule (kokku 4 tundi) ajakulu kohtupraktika analüüsimisele 2 tunni ulatuses. Ainuüksi hagiavaldusega tutvumisele kulutatud 0, 5 tundi ning vastuse koostamisele kulutatud 3, 5 tundi on ebamõistlikult suur ajakulu. Hagiavalduse sisuline osa hõlmas kõigest 2 lehekülge, X X vastus sellele on samuti mõne lehekülje pikkune. Määruses on ebaõigesti leitud, et kulu praktika analüüsile on põhjendatud, sest esindaja on menetlusdokumendis viidanud Riigikohtu seisukohtadele. Ei ole mõeldav, et vandeadvokaat kulutab 2 tundi menetlusdokumendile üksikute kohtupraktika viidete lisamiseks. Samuti ei ole ajakulu 2, 5 tundi lõplike seisukohtade koostamiseks põhjendatud ja vajalik. Seisukohtade pikkuseks on 2, 5 lehekülge. Poolte lõplikud seisukohad võtavad kokku senised põhjendused, sisuliselt on tegemist seniste menetlusdokumentide ümbersõnastatud kokkuvõttega. Sellise dokumendi koostamine ajakuluga 2, 5 tundi ei saa olla põhjendatud. Silmas tuleb pidada, et menetlus lõppes hagi õigeksvõtuga. Vaidlus ei olnud keerukas ega aeganõudev. AS Eesti Ajalehed on esitanud 24.11.2011 3-leheküljelise õigeksvõttu sisaldava vastuse ja 30.12.2011 2-leheküljelise seisukoha menetluskulude osas. Asjaolusid ja materiaalõigust sisaldavat teksti on kahe eelneva dokumendi peale kokku mitte rohkem kui 3 lehekülge.

Kokku 3 lehekülje sisulise argumentatsiooni kirjutamisele ning analüüsimisele ei saa kahel vandeadvokaadist esindajal kuluda 9 tundi. Põhjendamatuks kuluks on „Kostja vastuse edastamine kohtule“ (20 minutit) ja „Kohtukorraldusega tutvumine, analüüs, edastamine kliendile“ (55 minutit). Kõik dokumendid on esitatud elektrooniliselt, ühe dokumendi edastamisele ei saa kuluda 20 minutit. Samuti ei saa kuluda 55 minutit kohtu e-kirjade kliendile edastamiseks ning nende kohta seisukoha küsimiseks. Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ tunnihind 135 eurot tunnis on selgelt ebamõistlik ja ei vasta vaidluse olemusele, keerukusele ega turutingimustele. Oluline on tähele panna, et õigusabiteenust on osutatud Rakveres. Nimetatud tunnihind oleks turu keskmisest kõrgem isegi Tallinnas, kus hinnad on muudest Eesti piirkondadest kõrgemad. Ka advokaadibüroo X Otsmann Ruus Vabamets OÜ tunnihind 120 eurot tunnis on Tallinna tingimustes keskmisest kõrgem. TsMS § 175 lg. 1 alusel tuleb tunnihinda vähendada mõistliku suuruseni. Menetluskulude hüvitamisel on oluline nende ettenähtavus teistele menetlusosalistele. Õigusabiteenuse tunnihind on tõepoolest esindatava ja tema esindaja kokkuleppe küsimus, kuid hageja ei saanud hagiavalduse esitamisel ette näha, et temale langeb risk hüvitada vastaspoole selgelt turuhinda ületavad õigusabikulud. Kostjad vaidlevad määruskaebustele vastu. Edasine menetluse käik Kohtunikuabi jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg. 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited ei anna maakohtu määruste muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärused jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Harju Maakohtu 06.01.2012 otsusest nähtub, et tegemist on osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Seega on seal õigesti märgitud resolutsioonis vaid menetluskulude jaotus ning põhjendustes viidatud menetluskulude kindlaksmääramisele TsMS § 174 alusel eraldi menetluses. Seega on kohtunikuabi õigesti viidanud, et kui hageja ei olnud nõus maakohtu 06.01.2012 otsuses toodud menetluskulude jaotusega, oleks tulnud tal esitada tähtaegselt apellatsioonkaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik vaidlustada kohtu määratud menetluskulude jaotust. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lõikega 1 seega hinnata, kas õigusabi osutamiseks tehtud töö maht ja kulud on mõistlikud ja põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on käsitlenud kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes loetletud tööde sisu ja nimetatud töödele väidetavalt kulunud aega ning avaldustes esitatud tööde sisu ja ajakulu analüüsides jõudnud järeldusele, et X X esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda 1984, 50 eurot ja AS Eesti Ajalehed esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab lugeda 1380 eurot. Vastavale järeldusele on kohus jõudnud iga avaldustes nimetatud töö sisu ja sellele väidetavalt kulunud aega hinnates, seega on põhjendamatu määruskaebustes toodud väited, et kohus ei ole oma seisukohta põhjendanud. Määrustest nähtub, et kohtu hinnangud põhjendatud ja vajaliku ajakulu osas põhinevad kostjate esindajate tööde kirjeldusel ja toimiku materjalidel. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu põhjendustega mitte nõustuda ja menetluskulusid välja mõista hageja taotletud ulatuses. Hageja taotlus tunnihinna vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel on ainetu. Keskmised tunnihinnad moodustasid paar aastat tagasi Riigikohtu lahendites märgitut arvestades ca 110 – 120 eurot (käibemaksu arvestamata), nüüdseks on hinnad eelduslikult mõnevõrra tõusnud. Seega ei saa ülemäära kõrgest tasumäärast rääkida.

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.