NR’i hagi TT’e ja AS-i EAvastu avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
1 597.79 eurot (25 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja NR (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Hageja
lepingulised
Kergandberg
ja
esindajad
vandeadvokaat
vandeadvokaat
Elmer
Erki Muna
(Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, Roosikrantsi 2, 10119
Tallinn,
elektronpost
[email protected], [email protected]) Kostja I TT (isikukood XXX, registreeritud elukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm (Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, 44310 Rakvere, elektronpost [email protected]) Kostja II AS EA(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja advokaat Karmen Turk (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn,
1.Jätta NR’i hagi TT’e vastu avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata.
2.Rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega NR’i hagis esitatud alternatiivne nõue AS-i EA vastu avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
3.Kohustada AS-i EA ümber lükkama omal kulul ajalehes EE04.11.2010 avaldatud artikliga „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ samal viisil ja kohas (sama numbriga leheküljel, pealkiri ja tekst sama kirja suurusega) ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade: 04.11.2010 ajalehe EEartiklis „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ ilmunud väide „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud“ on ebaõige.
4.Resolutsiooni punkt 3 tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Jätta kostjate TT’e ja AS-i EA menetluskulud hageja NR’i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.01.2012). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.NR (hageja) esitas 19.11.2010 maakohtule hagi TT’e (kostja I) vastu avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ilmus 04.11.2010 ajalehes EESV’i artikkel „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ (artikkel), milles on esitatud kostjaga I läbi viidud intervjuu. Intervjuu käigus on kostja I väidetavalt selgitanud tema ja hageja vahelise ärikonflikti tagamaid. Kogu artikli foon on hageja suhtes negatiivne ning kostja on esitanud intervjuu käigus ajakirjanikule mitmeid hageja suhtes negatiivse sisuga hinnanguid ja väiteid, mis kajastuvad vahetult ka artiklis.
Artiklist nähtub, et kostja I on ajakirjaniku järgmisele väitele/küsimusele „Räägitakse, et teie poeg olla ühel sünnipäeval öelnud, et poliitikud läksid teile väga kalliks maksma“ vastanud järgnevalt „ Ja ärimees pole minu kohta õige öelda. Ma pole kunagi äriga tegelenud. Ma olen ainult ettevõtlusega tegelenud. K – NR – on küll kõva ärimees. Ostab õli ja müüb ja paneb sinna sisse igasugu sodi. Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud.“ Hageja tugineb oma nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 sättele. Hageja leiab, et kostja I poolt esitatud väide, mille kohaselt on nendes katlamajades, kuhu hageja õli müüs, ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud, ilmselget ebaõige ja alusetu. Hageja kinnitab, et katlamajades, kuhu hageja õli on tarninud, ei ole toimunud kostja väidetud arvul plahvatusi, samuti pole seal surma saanud kostja I väidetud arvul inimesi. Seega on kostja I avaldanud artikli avaldajale AS-ile EA hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis artikli vahendusel on teatavaks saanud ka avalikkusele. Riigikohtu praktikast tulenevalt on ajakirjanduses ebaõigete andmete avaldamise korral käsitletav VÕS § 1047 lg 4 mõttes ebaõigete andmete avaldajana ka isik, kes esitas vastavad andmed meediaväljaandele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Hageja märgib, et käesolevas asjas lasub väidete õigsuse tõendamiskohustus kostjal I. Tegelikkus, mille kohaselt ei ole toimunud katlamajades ligi 15 plahvatust ega surma saanuid, on tõendamise seisukohalt negatiivne asjaolu, mille tõendamist ei saa kohtupraktika kohaselt hagejalt eeldada. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks. Samas leiab hageja, et kostja I poolt ebaõigete faktiväidete avaldamine on lisaks käsitletav ka hageja au teotamisena, mis on VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1, 2 koosmõjus õigusvastane. Avaldatud faktiväidete hindamise korral tuleb tuvastada, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Seejuures ei ole oluline, mida avaldaja ise silmas pidas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05). Kostja I on hageja suhtes esitanud olulise negatiivse varjundiga väärtushinnangu, märkides, et hageja näol on tegemist „kõva ärimehega“ (vastandina kostjale I, kes „äri“ asemele tegeleb ettevõtlusega), kes ostab ja müüb õli, pannes õli sisse igasugu sodi. Seega on mõistliku isiku arusaama järgi kostja I avaldanud artikli vahendusel üldsusele, et hageja müüb teadlikult ebakvaliteetset õli ja katlamajades, kuhu hageja vastavat õli müüb, on toimunud ligi 15 plahvatust, mis on omakorda põhjustanud nelja inimese surma. Kostja I väite kohaselt on hageja otseselt vastutav väidetavate plahvatuste ja inimeste surma eest. Kostja I poolt avaldatud andmed koos negatiivse väärtushinnanguga kahjustab oluliselt avalikkuse silmis hageja mainet ja head nime. Vedelkütuse ja määrdeainete vahendamine ja müük on hageja majandustegevuseks. Seega on avaldatud ebaõiged faktiväited samuti käsitletavad hageja majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisena, sest need kahjustavad hageja usaldusväärsust olemasolevate ja tuleviku äripartnerite ning klientide silmis. Tuleb arvestada, et hageja au teotav faktiväide on avaldatud üleriigilise levikuga nädalalehes, mille keskmine tiraaž 2010.a oktoobris oli 31 800. Artikkel on kättesaadav ka veebilehel XXX. Lähtudes eeltoodust lasub kostjal I kohustus tõendada avaldatud andmete õigsust VÕS § 1047 lg 2 ja lg 4 koosmõjus. Seega nõuab hageja, et kohustada kostjat I esitama ajalehe EEväljaandjale AS-ile EA kirjalik avaldus, milles kostja I teatab, et 04.11.2010 EE numbris avaldatud artikli „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ tarbeks kostja poolt antud intervjuu käigus on kostja I avaldanud AS-i EA ajakirjanik SV’ile ebaõigeid andmeid ja ebaõige on kostja poolt intervjuu käigus esitatud väide, mille kohaselt „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud“.
31.10.2011 esitas hageja taotluse kostja AS-i EA(kostja II) kaasamiseks ja alternatiivse nõude kostja II vastu, mille hageja palub rahuldada üksnes juhul, kui kohus jätab rahuldamata hageja esmase nõude kostja I vastu. Hageja palub alternatiivse nõudega kohustada AS-i EA ümber lükkama ja parandama omal kulul ajalehes EE04.11.2010 avaldatud ebaõiged andmed, avaldades ajalehes EE uue teate, mille kohaselt 04.11.2010 ajalehes EE ilmunud väide „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surnud“ on ebaõige. Alternatiivse nõude on hageja esitanud seetõttu, et juhul kui kohus ei rahulda hagi kostja I vastu, siis alternatiivselt rahuldada hagiavaldus kostja II vastu. Kostja I vastus
2.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostjale I jääb ebaselgeks, milline on hageja poolt soovitud tagajärg vastava avalduse esitamise järgselt ning millisel viisil on vastav nõue täidetav. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui ebaõigete andmete ümberlükkamist nõutakse isikult, kes edastas andmed meediaväljaandele, ei pea avaldaja lükkama andmeid ümber mitte meediaväljaandes, vaid meediaväljaande ees (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-95-05 ja 3-2-1-161-05). Seega saab hageja nõuda kostjalt I üksnes ajalehes EE ilmunud artikli aluseks olnud intervjuu käigus kostja I poolt SV’ile suuliselt avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja ei ole andmete meediaväljaandes avaldamise eest vastutav isik. Kostjalt I saab nõuda, et ta esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 14). 04.11.2010 ajalehes EE ilmunud artikli aluseks oli intervjuu, mille käigus väidetavalt ebaõigeid andmeid avaldati. Kuna intervjuu toimus kostja I ja SV`i vahel suuliselt, ei saa hageja nõuda kostjalt I kirjaliku avalduse koostamist ajalehe EE väljaandjale. Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 29). Eeltoodust tulenevalt saaks hageja nõue selle põhjendatuse korral olla suunatud üksnes kostja I kohustamisele avaldada suuliselt SV’ile, et kostja poolt 04.11.2010 intervjuu käigus avaldatud väide oli ebaõige. Kostja I on seisukohal, et asjaolu tõendamise koormus, et kostja I poolt SV’ile avaldatud andmed on ebaõiged, on hagejal. Kostja I ei ole hageja majandustegevuse kohta ebaõigeid andmeid avaldanud sellisel viisil ja mõttega, nagu seda väidab hageja. Pärast intervjuud oli kirjavahetus ajakirjaniku ja kostja I lepingulise esindaja vandeadvokaat AL ’i vahel. AL saatis omapoolsed parandused ja täpsustused kõnealuse artikli mustandi osas, mh hagiavalduses käsitletud andmete osas. AL kirjutas ajakirjanikule 02.11.2010 elektronkirjas, et artikli mustandis nimetatud R i poolt väidetavalt toime pandud tegusid (s.o 15 katlamaja plahvatust ja 4 inimese tapmine) tema, s.o TT mingil juhul ei kinnita ega saagi seda teha, sest selline teave temal puudub ning et kostja I avaldatu kohaselt soovis ta juhtida tähelepanu asjaolule, et ei ole uuritud, millistel põhjustel vastavad plahvatused toimunud on. Asjaolu eest, et SV on artiklis kajastanud kostja I märkusi ning artikli avaldamise eelseid täpsustusi valikuliselt ning sellega oluliselt moonutanud kostja I poolt avaldatut, ei saa mingil viisil olla vastutav kostja I. Seega sai kostja I eeldada, et artikkel ilmub väljaandes EEAL ’i 02.11.2010 elektronkirjas märgitud kujul. Ajakirjanik on jätnud välja intervjueeritava selgitused tema isiklike arvamuste tagamaade kohta, samuti selle kohta, et kostja I andmeid mingil juhul ei kinnita. Kostja I avaldas andmeid üksnes ajakirjanikule ning kas ja millisel kujul ajakirjanik andmed massiteabevahendis avaldas, ei puuduta kostjat I. Kui artikkel oleks
ilmunud kostja I täpsustatud kujul, ei tekiks ühelgi mõistlikul inimesel muljet, et hageja müüb teadlikult ebakvaliteetset õli, millise tagajärjel on toimunud 15 plahvatust ning hukkunud 4 inimest. Kostja I avaldus ajakirjanikule põhines informatsioonil, et mitmed põlevkiviõli vahendamisega tegelevad ettevõtted Eestis segavad omahinna alandamise ning põlemisomaduste parandamise eesmärgil põlevkiviõliga mitmesuguseid naftajääke ning nn kergeid produkte. Meediaväljaannetes on kajastatud juhtumeid, kus katlamajades on puhkenud tulekahjud, toimunud plahvatused, samuti on esinenud inimohvreid (10.11.2005 ajalehes EE, 23.11.2000 väljaandes Ä , 26.11.2001 ajalehes EP, 25.02.2000 väljaandes Ärileht, 14.01.2000 ajalehes Õ , 30.11.2009 ajalehes P , 08.04.2009 ajaleht VT, 14.10.2011 erinevad meediaväljaanded). Seega on kostjani I jõudnud erinevate meediaväljaannete vahendusel teave, millise tõele vastavust kostja I ei saanud kinnitada ega ka ümber lükata, kuid milliste kohaselt on mitmes katlamajas, kuhu kostjale I teadaolevalt on hagejaga seotud äriühingud õli tarninud, toimunud plahvatused ja tulekahjud. Kostja I leiab, et on andmed meediaväljaande ees juba ümber lükanud. Kostja I lepinguline esindaja saatis ajakirjanikule 02.11.2010 elektronkirja, kus olid märgitud kostja I märkused ja parandused artikli mustandile. Seega on kostja I juba 02.11.2010 elektronkirjas tema poolt intervjuu toimumise käigus avaldatud andmed ümber lükanud. Seega on koheselt väidetud kahjulik tagajärg kostja I poolt kõrvaldatud. Kostja II vastus
3.Kostja II võtab kohtule 24.11.2011 esitatud vastuses hagi õigeks ning on nõus täitma hageja poolt tema vastu esitatud nõude. Hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, kuna tema suhtes on avaldatud ebaõigeid faktiväiteid (VÕS § 1047 lg 2). Kostja II ei soovi tõendada kas väited: katlamajades, kuhu R õli müüb, on toimunud ligi 15 plahvatust; katlamajades, kuhu R õli müüb, on neli inimest surma saanud, vastavad tegelikkusele. Seega nõustub kostja II esimesel võimalusel lükkama ümber vaidlusalused faktiväited hageja nõutud viisil. Samas leiab kostja II, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub esmase nõude osas rahuldamata jätmisele. Alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega.
5.Kohtul tuleb esmalt anda hinnang kostja I vastu esitatud nõudele.
6.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: 1) 04.11.2010 ilmus ajalehes EESV’i artikkel „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“, mis kajastab kostjaga I läbi viidud intervjuud (t lk 89-92, artikli mustand t lk 132-139); 2) Artiklis on avaldatud: „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud“.
7.Hageja nõuab esimese nõudena kostjalt I tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamist.
Esmalt tuleb tuvastada, kas isik, kes avaldab teise isiku kohta kolmandale isikule ebaõigeid andmeid, saab vastutada VÕS § 1047 lg 4 järgi. Riigikohus on oma 21.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 punktis 25 leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seega saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-99-07). Seega saab kostjat I käsitleda avaldajana.
8.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05).
9.Kohtul tuleb esmalt tuvastada, kas avaldatud andmed on faktiväited. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 10). Hageja on oma hagiavalduses käsitlenud mitmeid artiklis avaldatud väiteid, mis hageja hinnangul rikuvad tema isiklikke õigusi. Kohus hindab sisuliselt üksnes nõudes esitatud väidet.
10.Kohtu hinnangul on vaidluse all olev väide „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud“ hinnatav faktiväitena. Sellisena on avaldatud väidet käsitlenud ka menetlusosalised. Tõendamise koormuse jagamisel tuleb lähtuda sellest, kas väited on isiku mainet kahjustavad või mitte. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et kui tõendada tuleb negatiivset asjaolu, siis ei saa kohtupraktika kohaselt hagejalt tõendamist eeldada. VÕS § 1047 lg 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtte kohaselt kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma omal kulul ümber lükata või parandada. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus
(vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 13). Kohus leiab, et artiklis väidetud hageja tegevus on ühiskonna poolt hukka mõistetav ja tavapärase arusaama järgi hageja mainet kahjustav. Kohus nõustub siinjuures hageja seisukohaga, et esitatud ebaõiged faktiväited on isiku mainet rikkuvad, mistõttu tuleb avaldajal tõendada, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
11.Käesolevas asjas ei ole kostja I artikli avaldaja ja kostja I ei omanud kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja I ei ole selles osas ka andmete meediaväljaandes avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 mõttes ning teda ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama andmeid, mis on avaldatud vaidlusaluses artiklis. Hageja nõuab kostja I kohustamist esitama ajalehe EE väljaandjale kirjalik teade, et 04.11.2010 ajalehes avaldatud artikli tarbeks kostja I poolt antud intervjuu käigus on kostja I avaldanud ajakirjanikule ebaõigeid andmeid. Kui kostja I poolt ebaõigete andmete esitamine ajalehele EE on tõendatud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt I ebaõigete andmete ümberlükkamist ajalehe EE ees. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 29). Erandjuhtudel aga võib nõuda andmete ümberlükkamist ka teisel viisil või teises kohas.
12.Kohus on leidnud, et kostja I saab VÕS § 1047 lg 4 mõttes olla andmete avaldamise eest vastutav isik. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja I on hageja õigusi rikkunud. Hageja õiguste rikkumine seisneb selles, et ajalehes avaldati, et „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud.“ Seega on kostja I vastutuse eelduseks see, et kostja I on just sellesisulise väite ajalehele avaldanud.
13.Kohus leiab, et andmete esitamine kostja I poolt vaidlusalusel kujul ajalehe EE ajakirjanikule ei ole tõendamist leidnud, mistõttu ei saa hageja nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt I ebaõigete andmete ümberlükkamist ajalehe EE ees. Käesolevas asjas andis kostja I ajakirjanikule suuliselt intervjuu. Kostja II ajakirjanik saatis kostjale I ajalehes EE ilmuva artikli mustandi. Kostja I, tutvudes artikli mustandiga, saatis ajakirjanikule oma esindaja kaudu järgmise sisuga märkused/täpsustused: “TT avaldas peale artikli mustandiga tutvumist, et intervjuu ajal oli ta kohati liialt emotsionaalne ning kasutas seetõttu ka nö kujundlikke väljendeid. Artikli mustandis nimetatud R poolt väidetavalt toime pandud tegusid (s.o 15 katlamaja plahvatust ja 4 inimese tapmine) tema, s.o TT mingil juhul ei kinnita ega saagi seda teha, sest selline teave temal puudub. TT soovis sisuliselt antud mõttega avaldada seda, et nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ca 15 katlamaja plahvatusse sattunud ja nendes plahvatustes on surma saanud 4 inimest. Samuti soovis TT öelda, et tänaseni ei ole tema teada uuritud, kas need plahvatused katlamajades põhjustas R i poolt müüdud õli või mitte“ (t lk 79). Ajakirjanik on kostja I esindajale vastanud, et artiklit kohendatakse „nii nagu siin kirjas“ (t lk 79). Seega ei ole kostja I hageja isiklikke õigusi rikkunud, kuna ebaõiged andmed, mis said avalikkusele ajalehe kaudu teatavaks tehtud, avaldas kostja II. Kostja II avaldas need andmed vaatamata sellele, et kostja I teda eelnevalt teavitas, et andmete õigsuse eest, mis on artikli mustandis kirjas, kostja I ei vastuta ja nende tegelikkusele vastavust kostja I ei kinnita. Kohus nõustub kostja I esindaja väitega, et kui artikkel oleks ilmunud kostja I täpsustatud kujul, ei tekiks ühelgi mõistlikul inimesel muljet, et hageja müüb teadlikult ebakvaliteetset õli, mille tagajärjel on toimunud 15 plahvatust ning hukkunud 4 inimest. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kostja I selles osas olla ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks VÕS § 1047 lg 4 mõttes.
Seega tuleb hageja nõue kostja I vastu jätta rahuldamata.
14.Arvestades hageja poolt esitatud nõuet tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas artiklis avaldatud andmete eest („Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli nimest on seal surma saanud“) vastutab kostja I või mitte. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja I poolt esitatud meediaväljaannete artiklid, mis kajastavad erinevaid katlamajades toimunud plahvatusi (t lk 99-124, 128-130), mistõttu kohus jätab need tõendid arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja on seotud äriühingutega, kelle tegevusaladeks on vedelkütuse ja määrdeainete vahendamine ja müük (t lk 5, 9-12, 126-127).
15.Kostja II on tema vastu suunatud alternatiivse nõude omaks võtnud. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub kostja II vastu esitatud nõue rahuldamisele VÕS § 1047 lg 1 ja lg 4 alusel.
16.Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb kohustada kostjat avaldama ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-5-07 punktis 29 märkinud, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostjal avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustuse täidetuks. Seega täpsustab kohus otsuses nõude täitmise viisi. Lähtudes eeltoodust tuleb kohustada kostjat II ümber lükkama omal kulul ajalehes EE04.11.2010 avaldatud ebaõiged andmed, avaldades artikliga „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ samal viisil ja kohas (sama numbriga leheküljel, pealkiri ja tekst sama kirja suurusega) ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade: 04.11.2010 ajalehe EEartiklis „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ ilmunud väide, et „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli nimest on seal surma saanud“, on ebaõige. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagi kostja I vastu jääb rahuldamata, jäävad kostja I menetluskulud hageja kanda.
18.Menetluskulude jaotuse osas on vaidlus selles, kas käesoleval juhul on alust jätta kostja II kantud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja II leiab, et käesoleval juhul peab hageja kandma menetluskulud, s.o kõigi asjassepuutuvate osaliste kõik menetluskulud, s.h kohtuvälised kulud. Kostja II ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, sest hageja ei ole pöördunud kostja II poole ega andnud viimasele võimalust nõue vabatahtlikult täita. Kostja II isegi ei teadnud, et ta on avaldanud hageja huve kahjustavaid väiteid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja on pöördunud kohtuväliselt nõudega kostja II poole. Seega ei olnud kostja II teadlik, et on hageja õigusi rikkunud. Kostjale II ei olnud antud võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtuväliselt õiguste rikkumisest teada andmisel ei oleks hagejal olnud põhjust kostja II vastu hagi esitada.
19.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.