Harju Maakohtu 07.06.2013 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Juhkentali 52 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing Hausman & Toran (registrikood 10332973, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Indrek Naur, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja Korteriühistu Juhkentali 52 (registrikood 80313753, asukoht Juhkentali 52, 10132 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.06.2013 määrus jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.
12.03.2013 tehtud ja 12.04.2013 jõustunud otsusega rahuldas Harju Maakohus osaühing Hausman & Toran (hageja) hagi Korteriühistu Juhkentali 52 (kostja) vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda.
2.26.04.2013 esitas hageja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles on hageja menetluskuludena näidatud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot ja õigusabikulud summas 1575 eurot ilma käibemaksuta. Avalduses kinnitas hageja, et kõik menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud
seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-13030. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja esindaja käesolevas tsiviilasjas osutanud hagejale õigusabi kokku 15 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnitasuga 100 eurot.
3.Avalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks 29.03.2012 hagiavalduselt tasutud riigilõiv – 319,55 eurot, 28.03.2012 materjalide analüüs ja ja hagiavalduse koostamine – 650 eurot (6h ja 30 min), 23.04.2012 hagiavalduse täienduse koostamine – 225 eurot (2h ja 15 min), 01.11.2012 kostja 23.10.2012 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadega tutvumine ja analüüs – 200 eurot (2h), 21.11.2012 hageja vastuse koostamine kostja 23.10.2012 menetlusdokumendile – 200 eurot (2h), 22.01.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine – 50 eurot (30 min), 22.01.2013 kohtuistungil osalemine – 50 eurot (30 min), 12.02.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine – 50 eurot (30 min), 12.02.2013 kohtuistungil osalemine – 100 eurot (1h) ja 12.03.2013 Harju Maakohtu 12.02.2013 kohtuotsuse analüüs – 50 eurot (30 min). Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus selle jätta õigusabikulude osas rahuldamata ning kohustada hagejat lepingulise esindaja kulutuste osas esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid.
5.Kostja hinnangul ei ole kulude kandmine tõendatud. Menetluskulud esitatud mahus ei ole vajalikud ja põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei ole lisatud ühtki muud dokumenti, mis võimaldaks kohtul veenduda kulude vajalikkuses ja ühtlasi nende kantuses (nt arved) ning seega ei ole võimalik kontrollida kulude põhjendatust TsMS § 175 mõttes. Sellises olukorras leiab kostja, et avalduses näidatud kulud on ülepaisutatud. Kohtu kohustuse osas hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust viitab kostja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-112-09 p-s 15 selgitatule, mille kohaselt ei ole õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata.
6.Märkides, et hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur on ühtlasi ka hageja seaduslik esindaja, hageja ise on kostja liige ning tema registreeritud asukoht on kostjaga samas majas (samades ruumides tegutseb ka advokaadibüroo), leiab kostja, et hagejal puudus vajadus kasutada välist õigusabi. Tegemist on lihtsa ja vähemahuka vaidlusega.
7.Kostja peab hageja avaldust ka sisuliselt põhjendamatuks. Hagiavalduse koostamiseks ei saanud mingil juhul kuluda 6 tundi ja 30 minutit, arvestades, et hagi sisulist osa on vaid 1 lehekülg, mis sisaldab valdavas osas õigusaktide ning kostja põhikirja tsiteeringuid. Selle äärmiselt lihtsa ja vähekeeruka hagi koostamiseks ei saa professionaalsel esindajal kuluda enam kui üks tund.
8.23.04.2012 hagiavalduse täienduse koostamine ei saanud kostja hinnangul samuti võtta aega 2 tundi ja 15 minutit, kuna selles ei sisaldu praktiliselt midagi uut võrreldes hagiavaldusega. Lisaks märgib kostja, et tegemist oli kohtu poolt puuduste kõrvaldamise käigus tehtud toiminguga. Kostja ei saa vastutada menetluskulude eest olukorras, kus hageja esitas kohtule algselt korrektset menetlemist mittevõimaldava hagiavalduse.
9.Kostja seisukohtadega tutvumine ja analüüs ei saanud samuti võtta aega 2 tundi. Vastus oli 6-l lehel, millest sisulist teksti oli 4 lehekülge ja sellega tutvumiseks ei saa kuluda enam kui 10-15 minutit.
10.Hageja vastuse koostamine kostja vastusele ei ole antud asjas olnud vajalik. Tegemist on hageja initsiatiivil koostatud dokumendiga. Selliste kulude eest ei pea vastutama kostja. Samuti ei sisalda dokument endas menetluslikult midagi uut. Hageja kordab oma vanu seisukohti. Sellise dokumendi koostamine on võimalik maksimaalselt 30 minutiga.
11.22.01.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine 30 minutit ei ole antud juhul põhjendatud menetluskulu, sest istungil osales juhatuse liige Indrek Naur ainuisikuliselt (seaduslik esindaja). Seega ei olnud lepingulisel esindajal vajalik istungiks ette valmistuda.
12.22.01.2013 kohtuistungil osalemise kulu ei ole samuti põhjendatud menetluskulu, sest hagejat esindas istungil juhatuse liige Indrek Naur, mitte lepinguline esindaja.
13.12.02.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud 1 tund ei ole antud juhul samuti põhjendatud menetluskulu samal põhjusel. Istungil osales hageja juhatuse liige Indrek Naur ainuisikuliselt. Seega ei olnud lepingulisel esindajal vajalik istungiks ette valmistuda.
14.12.02.2013 kohtuistungil osalemise kulu ei ole samuti põhjendatud menetluskulu, sest hagejat esindas ka sel istungil juhatuse liige Indrek Naur, mitte lepinguline esindaja.
15.Harju Maakohtu 12.03.2013 otsuse analüüsiks kulunud 30 minutit ei ole vajalik ega põhjendatud kulu. Kohus rahuldas hagi ja kostja ei pidanud menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks seda vaidlustada. Olukorras, kus hagi rahuldati ja hageja mingeid edasisi toiminguid sellega seoses tegema ei pidanud, puudub ka vajadus otsust analüüsida. Pealegi ei ole ka kohtu põhjendused asjas mahukad, mistõttu nendega tutvumine on võimalik tõenäoliselt oluliselt väiksema ajakuluga, kui on näidatud menetluskulude nimekirjas. Esimese astme kohtu määrus
16.07.06.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1044,55 eurot.
17.Kohus leidis, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne ning vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 319,55 eurot, mille tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust. Kohus leidis, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja taotletud ulatuses välja mõista.
19.Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kasutas ta õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot kokku 1575 euro eest (ilma käibemaksuta). Ajaliselt kulus hagejale õigusabi osutamiseks 15 tundi ja 45 minutit. Kohus leidis, et õigusabiteenuse tunnihind on iseenesest mõistlik, kuid ei nõustunud hageja esindaja ajakuluga kõigi menetlustoimingute osas.
20.Hageja on avalduses märkinud, et tal kulus hagiavalduse ning selle täienduse koostamisele kokku 8,45 tundi (tl 2-4; 21-24). Hageja esindaja esitas hagi puudustega, mistõttu jättis kohus 09.04.2012 määrusega hageja hagi käiguta, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 23.04.2012 hagiavalduse täienduses esitas hageja korrektse hagiavalduse. Kohus asus seisukohale, et kostja ei pea maksma aja eest, mis hageja esindajal kulus vigade parandamiseks. Arvestades asja keerukust ja asjaolu, et hageja esindaja on vandeadvokaat, ei pidanud kohus hagiavalduse koostamisele kulunud tundide arvu põhjendatuks. Kohtu hinnangul on esindaja mõistlik ajakulu antud asja analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks 4 tundi. Seega vähendas kohus hageja ajakulu selles osas 4 tunni ja 45 minuti võrra.
21.Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks kostja 23.10.2012 vastuses esitatud seisukohtadega tutvumiseks ja analüüsiks kulunud aega 2 tundi (tl 42-47). Kohtu hinnangul ei tohiks vandeadvokaadil kuluda sisuliselt 4 lehekülje läbivaatamiseks rohkem kui 1 tund ning seega vähendas kohus hageja ajakulu selles osas 1 tunni võrra.
22.22.01.2013 ja 12.02.2013 toimunud kohtuistungite ettevalmistamise ning istungitel osalemise ajakulu 2,5 tundi ei pidanud kohus samuti põhjendatuks. Kohtuistungite protokollidest nähtuvalt esindas hagejat istungitel hageja seaduslik esindaja Indrek Naur, kes ühtlasi on ka vandeadvokaat (tl 63-64; 75-78). Seaduslik esindaja peab oma hoolsuskohustusest tulenevalt olema kursis kõigi menetlust puudutavate asjaoludega ning oli antud juhul vandeadvokaadina kahtlemata ka võimeline äriühingut ilma kõrvalise abita
esindama, mistõttu kohtu hinnangul asja ettevalmistamise ning kohtuistungitel osalemise kulu samaaegselt lepingulise esindajana ei tekkinud. Seega ei mõistnud kohus seda kostjalt menetluskuluna ka välja.
23.Kohus vähendas ka hageja esindaja poolt Harju Maakohtu 12.02.2013 otsuse analüüsiks kulunud aega 15 minuti võrra, leides, et hagi rahuldava lahendiga tutvumiseks ei ole hageja esindajal mõistlik kulutada rohkem kui 15 minutit.
24.Muus osas pidas kohus hageja poolt näidatud ajakulu põhjendatuks. Hageja 21.11.2012 seisukoht ei olnud kohtu hinnangul mittevajalikuks dokumendiks, kuna antud vastuväidete esitamiseks andis võimaluse Harju Maakohus (tl 49) ja tegemist ei olnud seega hageja enda initsiatiivil koostatud dokumendiga.
25.Arvestades eeltoodut, vähendas kohus hageja esindamise ajakulu kokku 8 tunni ja 30 minuti võrra. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 7 tundi ja 15 minutit, mis õigusteenuse tunnihinda arvestades on 725 eurot. Kokku tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 1044,55 eurot (lepingulise esindaja kulu 725 eurot + riigilõiv 319,55 eurot).
26.Käesolevas tsiviilasjas oli hagi hind 1595 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal 29.03.2012 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 3200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1600 eurot. Hagejale väljamõistetav lepingulise esindaja tasu on seega vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega.
27.Kostja nõuet, et hagejat tuleks kohustada esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid (mh eesmärgiga veenduda kulude kantuses), ei pidanud kohus põhjendatuks. TSMS § 174 lg 3 järgi lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja esindaja on oma avalduses menetluskulude detailse nimekirja esitanud ning kohtul puudub alus selle õigsuses kahelda. Kohus viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-6513, mille p-s 18 Riigikohus rõhutab, et põhjendatud ei ole seisukoht, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks on asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Ei pea tõendama õigusteenuse eest esindajale maksmist. Seega ei ole oluline, kas esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Määruskaebus
28.Kostja esitas 25.06.2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu 07.06.2013 määruse tühistada osas, milles hageja taotlus rahuldati, jätta hageja avaldus rahuldamata ning kohustada hagejat lepingulise esindaja kulutuste osas esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid. Väljamõistetud riigilõivu osas kostja maakohtu määrust ei vaidlusta.
29.Kostja on seisukohal, et kulude kandmine tsiviilasjas ei ole tõendatud. Õigusabikulude eest hüvitise väljamõistmine ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist tõendavate dokumentideta on oluline TsMS § 174 lg 5 ja § 175 lg 1 rikkumine. Samuti ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud ühtki muud dokumenti, mis võimaldaks kohtul veenduda kulude vajalikkuses ja ühtlasi nende kantuses (nt arved). Menetluskulude nimekiri ei asenda tõendit, mis tõendaks, et hagejal on tekkinud õigusabi tasu maksmise kohustus. Seega on ebaõige kohtumäärusest nähtuv põhjendus, nagu piisaks menetluskulude väljamõistmiseks vaid menetluskulude nimekirjast. Hageja ei ole esitanud arveid õigusabi eest tasu maksmise kohustuse tekkimise kohta. Arvete mitteesitamiseks puuduvad objektiivsed põhjused, eriti pärast kostja vastuväidet menetluskulude nõudele. Arvete esitamisega saanuks hageja oluliselt vähendada käesoleva vaidluse mahtu ja kestust.
30.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-65-13 p-des 13 ja 16 rõhutanud, et õigusabikulude eest hüvitise väljamõistmiseks piisab, kui tõendatud on õigusabi eest tasu maksmise kohustuse tekkimine. Lahendis nr 3-2-1-112-01 on Riigikohus arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud
tõlgendust, asunud seisukohale, et TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Ka TsMS § 175 lg 3 viitab lepingulisele esindajale tehtud kulutustele.
31.Hageja ja tema lepinguline esindaja OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn olid tsiviilasja kohtumenetluse ajal ja on tänaseni käibemaksukohustuslased. Käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1 sätestab muu hulgas, et maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu ning esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. Samuti viitab kostja KMS § 37 lg-le 1, mille kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast ning sama paragrahvi lg 7 p-d 5-8 sätestavad nõuded arve sisule. Muu hulgas peab arvele olema kantud kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht, kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud. Samad asjaolud ja andmed on käesolevas asjas peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks.
32.Hageja pidanuks õigusabi eest tasumiseks saama arved andmetega, mis võimaldaks kontrollida menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning ka seda, kas hagejal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hüvitissumma tõendamiseks piisanuks lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-112-09 arve esitamisest. Kuivõrd hageja seda ei ole teinud, ei ole hageja tõendanud, et tal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Sel juhul tuleb avaldus jätta rahuldamata (TsMS § 174 lg 3 ja lg 5; § 175 lg 1 ja lg 3).
33.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-112-09 p-s 15 leidnud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista.
34.Kostja peab oluliseks märkida, et hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur on ühtlasi ka hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige). Hageja on ise korteriühistu liige ja tema registreeritud asukoht on samuti samas majas (samades ruumides tegutseb ka advokaadibüroo). Seega puudunuks hagejal üldse vajadus kasutada välist õigusabi. Tegemist oli lihtsa ja vähemahuka vaidlusega. Vastus määruskaebustele
35.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
36.Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 07.06.2013 määrus tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures käesoleva määruse põhjendusi.
38.Ekslik on määruskaebuse väide, et kulude kandmine asjas ei ole tõendatud ning samuti ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud ühtki dokumenti, mis võimaldaks kohtul veenduda kulude vajalikkuses ja nende kantuses. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et seaduse kohaselt puudub ilma kohtu vastavasisulise nõudmiseta kohustus esitada menetluskulusid tõendavaid dokumente. Samuti on maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65-13 leitud, et lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt
väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab esitatud avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele ning sellest nähtuvad õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja kantud kulutused on piisavad õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Nõustuda ei saa aga maakohtu järeldusega, et kostja nõue kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole põhjendatud ka õigusabi eest tasumise kohustuse tõendamiseks. Kohus on vaidlustatud määruses käsitlenud kostja eelnimetatud nõuet üksnes seonduvalt kulude kantuse vastuväitega, jättes tähelepanuta õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise vastuväite. Vaatamata asjaolule, et kohtul on puudunud kahtlus esitatud menetluskulude nimekirja õigsuses, leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kostja on määruskaebuses esitanud vastuväite hagejal õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise osas ning palunud kohustada hagejat esitama vastava kohustuse tekkimist tõendavad arved, tuleb kohtul tulenevalt TsMS § 174 lg-st 5 nõuda hagejalt tekkinud kohustust tõendavate arvete esitamist. Selles osas kuulub määruskaebus rahuldamisele.
39.Samas ei anna maakohtu ebaõige järeldus kostja nõude põhjendatuse osas alust lõppjärelduses õige maakohtu määruse muutmiseks. Eesmärgiga tõendada hageja õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimist, nõudis ringkonnakohus hagejalt lepingulise esindaja kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Kohtule esitatud 12.04.2013 arve nr 361 PF kohaselt on hagejal kohustus tasuda lepingulise esindaja õigusabi eest 1575 eurot, millele lisandub käibemaks 315 eurot, seega kokku 1890 eurot. Arvele lisatud spetsifikatsioonil kajastatud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja kulud ühtivad menetluskulude nimekirjas märgituga. Hageja esitatud arved ei anna alust otsustada väljamõistetud menetluskulude osas maakohtust erinevalt.
40.Asjaolu, et hagejat esindas vandeadvokaadist seaduslik esindaja, ei võtnud hagejalt õigust kasutada lepingulise esindajana teise vandeadvokaadi õigusalast abi. Seejuures on maakohus õigesti jätnud seadusliku esindaja poolt tehtud kulud välja mõistmata, kuivõrd need ei ole TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitatavad.
41.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Iko Nõmm
Tiit Kollom
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.