2-12-13030/12 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Hageja märgib, et peale eeltoodu on üldkoosoleku otsuse punkt 12, millega otsustati, et parkimine garaaži ukse ees ning kolme väliparkimiskoha kõrval asuval alal, mis paikneb parkimishalli peal, on keelatud, vastuolus asjaõigusseaduse §-ga 72 ja kehtetu. Kuna parkimine toimub ühise asja peal, siis saab parkimist korraldada ainult kaasomanike kokkuleppe alusel, mitte korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel. Hageja palub tunnistada kehtetuks korteriühistu XXX30.12.2011 üldkoosoleku järgnevad otsused: otsus nr 6, millega üldkoosolek otsustas koostada veearve ruutmeetrite alusel; otsus nr 9, millega valiti osaühing ST jätkama maja haldamist senise hinnaga 651.90 eurot kuus; otsus nr 10, millega otsustati väljastada liikmetele ühistu majanduse tasakaalustamiseks lisaarve nagu punktis 4 kokku lepiti; otsus nr 11, millega otsustati arvete koostamispraktikaks 2012.aastal igakuiselt vahelduv summa; otsus nr 12, millega otsustati, et parkimine garaaži ukse ees ning kolme väliparkimiskoha kõrval asuval alal, mis paikneb parkimishalli peal, on keelatud. Juhul, kui kohus leiab, et korteriühistu üldkoosolekul polnud õigust mitte ühtegi otsust vastu võtta ilma hääletamata, siis palub hageja alternatiivselt tunnistada kehtetuks korteriühistu XXX30.12.2011 üldkoosoleku järgnevad otsused: otsus nr 4, millega kinnitati 2012. aasta eelarve ühistumaksuga 1.36 eurot/m2 ning eelarve tasakaalustamiseks lisati garaažipinnad ühistumaksu alla käivaks; otsus nr 5, millega otsustati vahetada juhatuse liikmeid ja kutsuti tagasi juhatuse liikmed AS ja J.P A ning valiti juhatusse PR; otsus nr 6, millega üldkoosolek otsustas koostada veearve ruutmeetrite alusel; otsus nr 7, millega otsustati koguda rõduga korterite jaoks remondiraha reaalsetele kulutustele vastavalt; otsus nr 8, millega lepiti kokku tasumata ühistumaksude viivis 0,07% päevas; otsus nr 9, millega valiti osaühing ST jätkama maja haldamist senise hinnaga 651.90 eurot kuus; otsus nr 10, millega otsustati väljastada liikmetele ühistu majanduse tasakaalustamiseks lisaarve nagu punktis 4 kokku lepiti; otsus nr 11, millega otsustati arvete koostamispraktikaks 2012. aastal igakuiselt vahelduv summa; otsus nr 12, millega otsustati, et parkimine garaaži ukse ees ning kolme väliparkimiskoha kõrval asuval alal, mis paikneb parkimishalli peal, on keelatud; otsus nr 13, millega otsustati anda korteriühistu parkimiskohtade valve väljastpoolt valitava ettevõtte ülesandeks ja volitati korteriühistu esimeest tellima parkimiskorra vastaselt pargitud auto teisaldamiseks puksiirauto. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga justkui oleksid hageja alternatiivsed nõuded esitatud aegunult, kuivõrd algses hagiavalduses sisaldub nõue tunnistada kehtetuks kõik üldkoosoleku otsused, millega otsustati sisuliselt korteriühistu majandamisega seotud küsimusi ehk punktid 4-13. See, et hagiavalduse täienduses on hageja täpsustanud ühistu pädevuse puudumist ning selgitanud alternatiivsete nõuete sisu, ei tähenda, et kolmekuulist nõude aegumistähtaega oleks rikutud. Hageja on oma nõude esitanud juba algses hagiavalduses 29.03.2012 ning vastavalt kohtu soovile on hagiavalduse täienduses nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid ainult täpsustatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja alternatiivsed nõuded esitatud aegunult.

2-12-13030 Kostja märgib, et hageja käsitlus otsuste kehtetusest põhineb vaid otsuse teksti grammatilisel ning vääral tõlgendusel, mitte tegelikel asjaoludel. Isikud on koosolekul oma tahet selgelt ning üksmeelselt väljendanud ning seda sõltumata hageja arusaamast protokolli sisu kohta. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, st hageja peab olema järginud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ette nähtud korda, kui ka materiaalsed eeldused. Hageja ei ole järginud otsuse kehtetuks tunnistamise formaalseid eeldusi ega lasknud protokollida oma vastuväiteid vastuvõetud otsustele. Vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemustega mittenõustumisest ning kavatsusest otsus hilisemalt vaidlustada. Seega materiaalses mõttes tähendab vastuväite esitamata jätmine üldkoosolekul seda, et isik (s.t hageja) on nõustunud hääletamistulemustega ning otsuse seaduslikkusega ning hilisem vaidlustamine on käsitletav vastuolulise käitumisena, mis on hea usu põhimõttest tulenevalt keelatud. Kostja leiab, et üldkooskoosolekul vastu võetud otsused ei ole ka sisulises mõttes vastuolus seadusega. Nimelt peab hageja läbivalt ainsaks vastuoluks seadusega (v.a otsuse nr 12 osas, millel kostja peatub eraldi) asjaolu, et protokollis ei olevat kajastatud hääletustulemused, mistõttu ei kajastavat otsused ühistu liikmete tegelikku tahet. Selline käsitlus on põhimõtteliselt väär. Üldkoosolekul vastuvõetud otsuste sisu ei mõjuta vähimalgi määral see, kuidas on koosoleku protokollis kajastatud hääletustulemused. Veelgi enam, praegusel juhul tuleb rõhutada, et kõik otsused on vastu võetud ühehäälselt. Vastuvõetud otsused peegeldavad selgelt ja ühemõtteliselt isikute vabalt kujunenud tahet. Isegi kui pidada vastuvõetud otsustusi formaalselt seadusega vastuolus olevaks (kuigi see nii ei ole), ei mõjuta sedavõrd ebaoluline vormistuslik viga veel otsuse kehtivust ega sisu. Sarnast seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma praktikas isiku valimiste kontekstis, milline seisukoht on printsiibi tasandil rakendatav ka praeguses tsiviilasjas. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-58-11 leidnud, et isiku valituks osutumise kehtivus ei sõltu sellest, kas hääletustulemusi on protokollis õigesti kajastatud või kas neile on antud õige hinnang. Kostja rõhutab, et ka hageja enda käitumine kinnitab eelmises punktis kirjeldatud seisukoha õigsust. Kui asuda seisukohale, et üldkoosolek ei ole vastu võtnud ühtki otsust (nagu arvab hageja), siis ei saaks neid ka kohtus vaidlustada. Kuna aga hageja on kohtule esitanud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude, siis leiab ta ka ise, et tegemist on formaalselt õiguspäraste ja hetkel kehtivate otsustega, mida saaks kehtetuks tunnistada vaid kohus vastavate formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemisel. Kostja hinnangul tuleks arvestada ka normi kaitse eesmärki ja MTÜS § 21 lg 6 sisulist mõtet. Kindlasti ei ole selle sätte mõtteks tuua kaasa otsuste kehtetus ainuüksi põhjusel, et protokoll on grammatiliselt vormistatud selliselt, et hagejale võib jääda mulje üldkoosolekul vastu võetud otsuste õigusvastasusest. Nagu juba eespool viidatud, on sätte tegelik mõte ikkagi selles, et fikseerida ühistu liikmete tegelik tahe ja vastuvõetud otsuste sisu ning tagada liikmete informeeritus vastuvõetud otsustest. Antud juhul on see eemärk täidetud. Kostja märgib, et üldkoosoleku otsuse nr 12 osas on hageja asunud seisukohale, et parkimiskorra määramine ei ole ühistu pädevuses, vaid kaasomanike pädevuses. Kostja leiab, et tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega, kuigi hagejal lasub oma väidete tõendamiskoormis. Nimetatud asjaolu üle saaks menetluses arutleda siis, kui hageja esitab kinnistu plaanid, korteriomandi seadmise aluseks oleva dokumentatsiooni jne, mis võimaldaks üheselt veenduda kaasomandi osa, suuruse ja muude oluliste asjaolude suhtes. Vastasel juhul ei saaks seda hageja väidet kontrollida ega seega ka motiveeritud vastuväiteid esitada. Seega praeguses menetluse faasis on tegemist tõendamata väitega.

2-12-13030 Kostja märgib, et hageja on esitanud alternatiivse nõude, milles hageja palub juhul, kui kohus leiab, et üldkoosolekul polnud õigust mitte ühtegi otsust vastu võtta ilma hääletamata, tunnistada alternatiivselt kehtetuks kõik üldkoosoleku otsused, millega otsustati sisuliselt korteriühistu majandamisega seotud küsimusi ehk punktid 4-13. Kuivõrd hagiavalduse põhjendavas osas ei ole esitatud muid argumente, kui vaid hääletuse väidetav mittetoimumine ja sellest tulenev otsuste väidetav kehtetus, siis ei ole hagiavalduse pinnalt võimalik veenduda, milline on hageja alternatiivse nõude aluseks olev alternatiivne käsitlus, s.t hageja põhjendas mõlemat nõuet samade faktiliste asjaoludega. Hagiavalduse 23.04.2012 dateeritud täienduses on hageja lisanud uue argumendina ühe viite ühistu pädevuse puudumisele ning kirjutanud detailselt lahti alternatiivsete nõuete sisu. Kuivõrd algses hagiavalduses hagiavalduse täienduses formuleeritud kujul nõudeid ei sisaldunud, on kostja seisukohal, et alternatiivsed nõuded on esitatud MTÜS § 24 lg 1 ja KÜS § 13 lg 3 sätestatud kolmekuulist nõude aegumistähtaega rikkudes. Iseenesest võib nimetatud kolmekuuline tähtaeg olla imperatiivne õigust lõpetav tähtaeg, millest kinnipidamist saaks kohus kontrollida omal initsiatiivil. Seega poleks kostjal iseenesest vajadust taotleda aegumise kohaldamist, kuivõrd hagi aegumistähtaeg kui imperatiivne õigust lõpetav tähtaeg kohaldub nö automaatselt. Sellises olukorras ei ole vaja eraldi aegumisele tugineda ning selle tähtaja järgimist kontrollib kohus ise. Kostja siiski märgib, et juhul, kui kohus ei nõustu eelneva käsitlusega, soovib kostja igal juhul tugineda aegumisele ja taotleb aegumise kohaldamist. Nii nagu iga nõue, allub ka alternatiivnõue aegumise regulatsioonile. Antud juhul tuli hagejal arvestada seaduses sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega. Selle eiramisel tuleb hagejal arvestada riskiga, et alternatiivne nõue võib olla aegunud. Analoogselt on aegumise küsimust käsitletud ka Riigikohtu praktikas (lahend 3-2-1-52-10), kus kohus leidis, et TSÜS § 160 lg 1 mõte on peatada aegumine ainult selle nõude osas, mis on kohtule hagiga esitatud. Samuti on kohus selgitanud, et kuigi kohtumenetlusnormid võimaldajad menetluse ajal algelt esitatud nõuet muuta, tuleb hagejal arvestada riskiga, et algselt esitamata jäetud nõude osa võib olla aegunud. Printsiibi tasandil on seisukoht rakendatav ka praeguses tsiviilasjas. Seega eelnevat kokkuvõttes on hageja alternatiivsed nõuded esitatud aegunult ning tuleks ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata. Kostja palub kohaldada alternatiivsete nõuete osas aegumist ning hagiavalduse menetlemise korral jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja on palunud 29.03.2012 esitatud hagis tunnistada kehtetuks korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud üldkoosoleku otsused nr 6, 9, 10, 11 ja 12. Alternatiivselt on hageja palunud juhul, kui kohus leiab, et üldkoosolekul ei olnud õigust mitte ühtegi otsust vastu võtta ilma hääletamata, tunnistada kehtetuks kõik üldkoosoleku otsused, millega otsustati sisuliselt korteriühistu majandamisega seonduvaid küsimusi ehk otsuse 4-13. 23.04.2012 hagiavalduse täienduses on hageja täiendavalt välja toonud 30.12.2011 üldkoosoleku otsused, mille kehtetuks tunnistamist ta soovib. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et hageja õigusi ei ole rikutud ja hagi on perspektiivitu. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub kaebeõigus. Kostja vastuväite kohaselt on hageja 23.04.2012 dateeritud täienduses on hageja lisanud uue argumendina ühe viite ühistu pädevuse puudumisele ning kirjutanud detailselt lahti alternatiivsete nõuete sisu, millest tulenevalt kostja leiab, et kuna algses hagiavalduses ei sisaldunud hagiavalduse täienduses formuleeritud kujul nõudeid, siis on alternatiivsed nõuded esitatud MTÜS § 24 lg 1 ja KÜS § 13 lg 3 sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega rikkudes. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal kaebeõigus. Kostja leiab, et tulenevalt TsÜS § 38 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 3 saab koosolekul osalenud isik taotleda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes siis, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja leiab, et ta esitas koosolekul vastuväited, kuid need jäeti koosoleku protokollija Tony Keele poolt pahatahtlikult kirja panemata. Tunnistaja TK on andnud ütlusi (tl 76) selle kohta, et ta mäletab, et kõik ei olnud kõikide otsustega nõus. Näiteks härra N ütles, et ta ei ole kindlasti mõnegi punktiga nõus. Tunnistaja ütluste kohaselt ta ei mäleta täpselt, milliste punktidega ta ei olnud nõus. Samuti ei olnud tunnistaja ise kõikide punktidega nõus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud, et korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud koosoleku protokoll ei kajasta koosolekul viibinute vastuväiteid, mida koosolekul avaldati ja kuna tunnistaja ütluste kohaselt hageja avaldas koosolekul vastuväiteid, siis leiab

2-12-13030 kohus, et protokoll ei kajasta adekvaatselt koosolekul toimunut ja seetõttu leiab kohus, et hagejal on kaebeõigus. Kostja vastuväite kohaselt on hageja 23.04.2012 dateeritud täienduses on hageja lisanud uue argumendina ühe viite ühistu pädevuse puudumisele ning kirjutanud detailselt lahti alternatiivsete nõuete sisu, millest tulenevalt kostja leiab, et kuna algses hagiavalduses ei sisaldunud hagiavalduse täienduses formuleeritud kujul nõudeid, siis on alternatiivsed nõuded esitatud MTÜS § 24 lg 1 ja KÜS § 13 lg 3 sätestatud kolmekuulist aegumistähtaega rikkudes. Hageja on möönnud, et alternatiivsed nõuded võivad olla esitatud aegunult. Kohus leiab, et kuna hageja on esitanud juba 29.03.2012 esitatud hagis alternatiivse nõude, milles palub juhul, kui kohus leiab, et üldkoosolekul ei olnud õigust mitte ühtegi otsust vastu võtta ilma hääletamata, tunnistada kehtetuks kõik üldkoosoleku otsused, millega otsustati sisuliselt korteriühistu majandamisega seonduvaid küsimusi ehk otsuse 4-13, siis ei ole hageja alternatiivselt esitatud nõue esitatud aegumisega. Kohtu hinnangul ei muuda nõude detailselt lahtikirjutamine nõude esitamise tähtaega, samuti ei muuda nõude esitamise tähtaega uued argumendid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväide hageja alternatiivsete nõuete aegumise kohta, on põhjendamata. Hagi kohaselt on kostja 30.12.2011 toimunud koosolekul vastuvõetud otsused kehtetud, kuna üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei kajasta korteriühistu liikmete tahet, sest otsuse vastuvõtmiseks hääletust ei toimunud. Hageja leiab, et kuna otsuste vastuvõtmisel ei toimunud hääletust, siis on üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetud. Kostja leiab, et hageja lähtub vaid otsuse teksti grammatilisest tõlgendamisest, mis pealegi on väär. Kostja leiab, et isikud on koosolekul oma tahet selgelt ja üksmeelselt väljendanud. MTÜS § 21 lg 6 sätestab, et üldkoosolek protokollitakse ja muu hulgas kantakse protokolli üldkoosoleku hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Korteriühistu XXX põhikirja punkti 5.7. (tl 11) kohaselt kantakse üldkoosoleku protokolli muu hulgas ka hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Korteriühist XXX30.12.2011 üldkoosoleku protokollist (tl 8-9) nähtub, et otsuste nr 5-13 kohta on märgitud, et otsustati, kuid kuna keegi vastu ei olnud, siis ei hääletatud. Tunnistaja T. K ütluste (tl 76-77) kohaselt viidi korteriühistu XXX üldkoosolek läbi mitmes keeles: peamiselt inglise keeles, kuid räägiti ka eesti ja soome keeles. Samuti ei toimunud tunnistaja ütluste kohaselt koosolekul hääletust ja näiteks ei arutatud üldkoosolekul punkti 14, mille kohta ta hiljem luges protokollist, et tema on valitud korteriühistu revidendiks. Tunnistaja ütluste kohaselt (tl 77) toimus üldkoosolekul arutelu ja diskussioon, kuid sisuliste otsusteni ei jõutud. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta aru eesti ja inglise keeles räägitust, kuid soome keeles räägitust ei saanud ta aru. Tunnistaja ütluste kohaselt ei toimunud ühegi päevakorra punkti puhul hääletust, kus kõik koosolekul osalenud hääleõiguslikud isikud oleksid saanud kätt tõsta ja väljendada, kas nad on nõus või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud koosolekul rikuti otsuste vastuvõtmisel MTÜS § 21 lg 6 ja korteriühistu põhikirja punktis 5.7. sätestatud korda. Samuti nähtub üldkoosoleku protokollist, et otsuste nr 5-13 vastuvõtmisel ei toimunud hääletamist. Kohtu hinnangul on kostja väited selle kohta, et kõik otsused on vastu võetud ühehäälselt, paljasõnaline, kuna tunnistaja ütlustega on tõendatud, et päevakorra punktide üle toimus arutelu, kuid kuna hääletust ei toimunud, siis ei saanud koosolekul osalenud oma tahet väljendada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et korteriühistu XXX30.12.2011 toimunud üldkoosolekul vastu võetud otsused 413 on tulenevalt MTÜS § 24 lg 1 kehtetud, kuna need on vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.