2.Mõista kostjalt XXX hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja põhivõlg summas 1235,38 eurot (tuhat kakssada kolmkümmend viis eurot ja 38 senti).
3.Mõista kostjalt XXX hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja viivised summas 617,67 eurot (kuussada seitseteist eurot ja 67 senti).
4.Menetluskulud jätta 25 % ulatuses hageja ja 75 % ulatuses kostja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna käesoleval juhul luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maksekäsu kiirmenetlus
1.OÜ AF Võlamenetlus esitas 28.05.2013. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2544,83 euro saamiseks. Kohus tegi 11.07.2013 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 26.07.2013. a e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik XXX esitas 26.07.2013. a nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti Pärnu Maakohtu 05.08.2013. a. määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Hagi asjaolud ja hageja nõue
2.Harju Maakohtule 26.08.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXAS ja kostja XXX järgmised lepingud: 05.04.2010. a liitumislepingu nr XXX; 09.04.2009. a liitumislepingu nr XXX ja 09.04.2009. a liitumislepingu nr XXX (hagiavalduse lisa nr 1 – XXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingud, koopiad). Nimetatud lepingute alusel kohustus XXXAS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ning regulaarselt tasuma. Kostja kinnitas lepinguid allkirjastades, et kohustub täitma lepingute lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi (hagiavalduse lisa nr 2 – teenuste kasutamise üldtingimused, koopia). XXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille järgi kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks (hagiavalduse lisa nr 3 – kostjale esitatud arved, koopiad). Kostja XXXAS arveid ei tasunud ning kasutas teenuseid nende eest tasumata.
3.XXXAS loovutas 25.05.2012. a kostja XXX vastase nõude põhisummas 1235,38 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (hagiavalduse lisa nr 4 – nõude loovutamise teatis, koopia). Tulenevalt XXXAS lepingule ning selle lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksemisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 1963,55 eurot. Hea usu põhimõttest lähtudes vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 1235,33 eurot.
Kostja seisukoht ja vastuväited
4.Kostja esitas 16.09.2013. a Harju Maakohtule taotluse pikendada kostja hagile vastuse
esitamise tähtaega kuni 24.09.2013. a. Kohus rahuldas 19.09.2013. a kohtumäärusega kostja taotluse. Kostja esitas 24.09.2013. a kohtule hagiavalduse vastuse. Lisaks esitas kostja 26.09.2013. a täpsustuse hagi vastusele tsiviilasjas nr 2-13-26842, milles palub lugeda õigeks viimane kohtule saadetud kostja vastus. Koos vastusega edastas kostja kohtule ka hageja poolt 24.07.2012. a kostjale saadetud võlateatise nr XXX.
5.Oma vastuses hagile selgitab kostja, et tal ei ole vastuväiteid asja menetlusse võtmise osas, kuid kostja ei tunnista hagi kogu nõude ulatuses. Kostja märgib, et ta on hageja võlanõudjale telefoni teel selgitanud, et ta ei suuda tasuda nõudelt ebareaalselt suuri viiviseid ning soovib põhivõla tasuda graafiku alusel. Kostja on hagejale teatanud, et ta saab hagejale tasuda ainult põhivõla (kostja 26.09.2013. a vastus, lk 1). Seejuures leiab kostja, et hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur ning palub kohtul vähendada viivist mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kostja kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kostja märgib, et ta on ainuke isik peres, kes saab palka summas 130 eurot ning tal on kokku 4 ülalpeetavat.
6.Lisaks on kostja oma vastuses hagile märkinud, et tema hinnangul tegeleb hageja dokumentide võltsimisega, kuivõrd seesugust teatist nõude loovutamise kohta, nagu hageja on esitanud, ei ole kostjale keegi saatnud, ühtlasi on nimetatud teade allkirjastamata. Kostja viitab ka asjaolule, et kui vaadata hageja esitatud liitumislepinguid ja selle tingimusi, siis on XXXAS-i läbivalt kõigis dokumentides kasutusel teistsugune kirjastiil. Kostja märgib, et hagi juurde on pandud loovutusteatis ja liitumislepingud XXXAS poolt, kuid teenuse kasutamise üldtingimused on XXXAS omad (hagiavalduse Lisa 2), kellega kostja ei ole liitumislepinguid sõlminud. Kostja leiab, et kuna ta ei ole XXXAS-iga lepingut sõlminud, siis ei saa hageja kostjalt nende tingimuste järgi viivist üldse nõuda.
7.Ühtlasi vaidleb kostja vastu hageja väidetavatele kuludele õigusabile, kuivõrd kostja hinnangul on need ebamõistlikult suured. Kostja leiab, et hageja hagiavaldus on tüüphagiavaldus, mis on koostatud ettevõtte poolt, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on õigusabi teenuse osutamine. Kostja on arvamusel, et sellise hagi koostamisele kulus hagejal maksimaalselt 30 minutit. Kokkuvõtvalt ei tunnista kostja hagi suure viivisnõude ning esindustasude osas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et XXXAS ja kostja XXXsõlmisid järgmised liitumislepingud: leping nr XXX; leping nr XXX ja leping nr XXX, mille alusel XXXAS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja poolt tasumata võla suuruse tõendamiseks on hageja esitanud ärakirjad kostjale edastatud ning maksmata arvetest. Pooled ei vaidle selle üle, et XXXAS on endale võetud kohustuse täitnud ja esitanud kostjale regulaarselt arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja kasutas XXXAS teenuseid nende eest tasumata. Ka pole pooltel vaidlust selles, et maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas XXXAS poolt kostjale regulaarselt esitatud arvetel. Käesoleval juhul ei vaidle kostja vastu hageja poolt nõutavale põhivõlgnevuse summale 1235,38
eurot. Kohus leiab, et sisuliselt pole asjas vaidlust ka selle üle, kas nõude loovutamise teade on kostjale edastatud, kuivõrd kostja on kohtule 26.09.2013. a ise esitanud 24.07.2013. a võlateatise nr XXX, milles on selgelt märgitud, et AS XXX on oma nõude kostja XXX vastu loovutanud OÜ-le AF Võlamenetlus. Seega pidi kostja nõude loovutamisest hagejale teadlik olema. Mis puudutab aga kostja väidet, et võla loovutamine on allkirjastamata, siis selles osas on hageja esitanud kohtule 26.09.2013 digitaalselt allkirjastatud kinnituskirjaja nõude loovutamise lepingu, mis tõendavad nõude loovutamist hagejale. Kuna nõue on hagejale loovutatud ja kostja ei vaidle vastu põhinõude olemasolule ega suurusele, kuulub hageja nõue põhivõla osas summas 1235,38 eurot täies ulatuses rahuldamisele.
10.Kostja vaidleb vastu hageja viivisenõudele summas 1235,33 eurot, leides, et see on ebamõistlikult suur. Kostja on arvamusel, et teenuse kasutamise üldtingimused on XXXAS omad ning kuna ta ei ole XXXAS-iga lepingut sõlminud, siis ei saa hageja kostjalt nende tingimuste järgi viivist nõuda. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt nõutav viivisemäär on sätestatud liitumislepingutes nr XXX; nr XXX ja nr XXX. Eeltoodud lepingutest tuleneb üheselt, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Seejuures kannab arvete sissenõudmisega seotud kulutused Klient. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja väita, et hageja ei saa temalt viiviseid nõuda põhjusel, et kostja ei ole XXXAS-iga lepingut sõlminud. Kostja pidi liitumislepinguid allkirjastades olema teadlik, et arvete mittetasumisel kohaldatakse talle vastavaid viivisemäärasid.
11.Samas leiab kostja veel seda, et tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur ning palub seda kohtul vähendada mõistliku suuruseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul olid pooled lepingus kokku leppinud kõrgemas viivise määras (0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest) kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 1963,55 eurot, kuid vähendanud viivisenõuet põhivõla summani, s.o 1235,33 euroni. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt Riigikohtu 26. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07 p 17). Käesoleval juhul on kostja Harju Maakohtult taotlenud viivise vähendamist.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 04. mai 2011. a otsuses nr 3-2-1-24-11 p 17 sedastanud, et kostjal, nõudes viivise vähendamist, tuleb tuua esile asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Antud juhul leiab kohus, et kostja on viivise vähendamisel toonud esile sellised asjaolud, mis võimaldavad kohtul hageja poolt nõutavat viivist (summas 1235,33 eurot) vähendada. Kostja on kohtule selgitanud, et tema ülalpidamisel on 4 isikut, neist 3 alaealist last ning abikaasa, kes on töötu. Kohus rõhutab, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus märgib, et hageja näol on tegemist tegutseva äriühinguga, kostja on seevastu füüsiline isik, kes on vastavalt rahvastikuregistri andmetele (kohtu 01.10.2013. a päring rahvastikuregistrisse) töötu ning kelle ülalpidamisel on kolm alaealist last. Seega on kohtu hinnangul hageja majanduslik seisukord võrreldes kostjaga oluliselt parem. Samuti ei nähtu asja materjalidest seda, kas hagejale oleks tekkinud kahju põhjusel, et kostja viivitas hagejale raha
maksmisega. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta ka asjaolu, et kostja rikkus liitumislepingutega võetud kohustust ning pidi mõistlikult aru saama, et jättes talle regulaarselt saadetud arved tasumata ning kasutades XXXAS teenuseid nende eest tasumata, tekib tal kohustus tasuda lepingujärgne põhivõlg ja sellega kaasnevad kõrvalkohustused, s.o viivised. Asja materjalidest ei nähtu ka asjaolu, et kostja oleks talle esitatud arveid tasunud osaliselt. Ühtlasi viitab kostja oma vastuses asjaolule, et hagejapoolsed võlausaldajad on mitmel korral tema poole pöördunud, kuid mitte seda, et kostja oleks ise hagejat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest teavitanud. Hinnanud eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et käesoleval juhul on mõistlik vähendada hageja poolt nõutavat viivist (1235,33 eurot) poole võrra, s.o summas 617,67 (1235,33 / 2 = 617,665; ümardamise tulemusena 617,67 eurot).
13.Kostja on jätnud hagejale tasumata põhivõla summas 1235,33 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldajal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 8 ning § 162 lg 1 alusel võib kohus viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Käesoleval juhul leiab kohus, et kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1853 eurot, millest 1235,33 eurot on põhivõlgnevus ja 617,67 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud
14.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldas kohus hagi osaliselt, siis jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o hageja kanda jäävad menetluskulud 25% ulatuses ja kostja kanda 75 % ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks näha menetluskulude suurust ette juba kohtulahendis (TsMS § 405 lg 1 p 3). Kohus märgib, et hageja poolt hagi lisana esitatud menetluskulude nimekiri ja esindustasu arve esinduse eest käesolevas kohtumenetluses summas 639.12 eurot peaks olema lepingulise esindaja poolt tehtud konkreetsete menetlustoimingute osas täpsemalt kirjeldatud. Vastavalt Riigikohtu praktikale õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.