XXX kaebus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik ́u 08.08.2012 otsusele täiteasjas nr 007/2010/75432
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (täitemenetluses võlgnik): XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); lepinguline esindaja Reet V (isikukood XXX, e-post: XXX); Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasik (Kentmanni 22-12, Tallinn 10116, e-post: [email protected]); Puudutatud isik 2 (sissenõudja): AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal (Advokaadibüroo Red, Liivalaia 13, Tallinn 10118, epost: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja AS XXX kasuks menetluskulud summas 103,85 eurot.
3.Jätta rahuldamata AS XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 336,30 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 01.02.2013.a määrusega jättis rahuldamata XXX kaebuse Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku 08.08.2012.a otsusele täiteasjas nr 007/2010/75432 ning menetluskulud täies ulatuses XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 01.02.2013.a määruse muutmata, XXX määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega kantud menetluskulud kaebuse esitaja kanada. Riigikohus 29.05.2013.a määrusega jättis määruskaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXX kanda.
2.Harju Maakohtu otsus jõustus 29.05.2013.a. AS XXX esindaja esitas 17.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku 2 (edaspidi sissenõudja) menetluskuludeks õigusabikulud 415,15 eurot ja riigilõiv 25 eurot. Õigusabi on osutatud 21,85h eest ning sissenõudja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist lähtuvalt kümnekordsest tunnistajatasu alamäärast, s.t tunnitasumääraks on 19 eurot. Kokku on sissenõudja menetluskulud 440,15 eurot. Avaldaja vastuväited
3.Avaldaja märgib, et ei vaidle vastu riigilõivule. Küll aga ei nõustu kohtuväliste kuludega summas 415,15 eurot. Esiteks märgib avaldaja, et sissenõudja kulud, mida ta kandis Harju Maakohtu määruse, millega kohus kohaldas esialgse õiguskaitsena täitemenetluse peatamist, vaidlustamisel, ei ole põhjendatud. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid sissenõudja kaebuse rahuldamata. Seega on sissenõudja ise põhjustanud kulud, millede hüvitamise kohustust ei saa pidada avaldaja suhtes põhjendatuks ning sissenõudjal tuli nende kandmisel arvestada asjaoluga, et tema kaebus jäetakse rahuldamata. Seega tuleb jätta üksnes eeltoodud põhjusel avaldaja taotlus vastavalt esitatud spetsifikatsioonile 03.09.2012 kuni 06.02.2013 (18,2h) rahuldamata. Sissenõudja ei ole ka tõendanud eeltoodud kulude põhjendatust. Sissenõudja on kunstlikult suurendanud töötundide arvu määruskaebuse koostamisel, mis arvestades ka esitatud kaebust ei saa olla põhjendatud. Nimelt märgib sissenõudja, et määruskaebuse koostamisele kulus tal 15h + 2h ja 15min ajutiste meetmete kohaldamise suhtes. Ebamõistlik on ka kohtuotsustega tutvumisele kulunud aeg. Samuti ei saa avaldaja nõustuda sellega, et temal tuleks hüvitada kulud Chirag Mody poolt tehtud töötundide ulatuses, kuna menetlusdokumentidest nähtub, et esindajaks oli Anton Sigal, mitte Chirag Mody.
4.Avaldaja peab põhjendatuks sissenõudja kulusid esitatud spetsifikatsiooni kohaselt esialgsele ülevaatele määruskaebusest, e-kiri XXX 0,25h ja töö vastusega määruskaebusele 0,20h. Kuna sissenõudja siiski määruskaebuse koostas, siis ei vaidlusta avaldaja ka määruskaebusele koostatud vastusele kulutatud aega, mis on 2h. Lähtudes ülaltoodust ei kuulu rahuldamisele sissenõudja taotlus töötundide 18,2 osas. XXX leiab, et põhjendatud kuluks on 25 eurot riigilõivu ning 2,45 töötundi, mis kulus määruskaebusele vastuse koostamiseks. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 29.05.2013.a. AS XXX esindaja esitas 17.06.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja
nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus märgib, et sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastav kinnitus puudub. Samas on sissenõudja menetluskulude nimekirja päises viide käesolevale tsiviilasjale. Ka ei ole kohtule esitatud tõendeid, mille põhjal saaks väita, et menetluskulud ei ole osaliselt käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega seotud. Seega puudub kohtul alus kahelda asjaolus, et kõik sissenõudja avalduses märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
9.Esmalt annab kohus hinnangu sissenõudja poolt menetluse käigus kantud kohtukuludele. Avalduse kohaselt oli sissenõudja menetluskuluks riigilõiv summas 25 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on tasunud 12.09.2012.a määruskaebuselt riigilõivu 25 eurot (I kd, tlk 154, maksekorraldus). Avaldaja riigilõivu hüvitamise nõudele vastu ei vaidle. Seega on riigilõivu tasumine sissenõudja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista.
10.Järgnevalt kontrollib kohus sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avalduse kohaselt on sissenõudja lepinguliste esindajate kulud kokku 415,15 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et sissenõudja esindajal on kulunud 16,75h 12.09.2012 määruskaebuse koostamisele ja 0,95h määruskaebuse osas tehtud 20.12.2012 määrusega tutvumiseks. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid sissenõudja määruskaebuse rahuldamata. Seega on sissenõudja ise põhjustanud kulud, millede hüvitamise kohustust ei saa pidada avaldaja suhtes põhjendatuks ning puudutatud isikul 2 tuli nende kandmisel arvestada asjaoluga, et tema kaebus jäetakse rahuldamata.
11.TsMS § 169 lg 3 kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus nõustub avaldaja vastuväitega ning leiab, sissenõudja kulusid, mida viimane kandis Harju Maakohtu 28.08.2012 määruse vaidlustamisel, ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ning ei ole õiglane, et avaldaja peab kandma sissenõudja ebaõnnestunud määruskaebemenetluse tulemusel tekkinud lepingulise esindaja kulud. Arvestades eeltoodud kaalutlusi, loeb kohus antud õigusabikulud 17,7 h ulatuses mittevajalikeks.
Avaldaja ei nõustu sellega, et tema peaks hüvitama kulud Chirag Mody poolt tehtud
töötundide ulatuses, kuna menetlusdokumentidest nähtub, et esindajaks oli Anton Sigal, mitte Chirag Mody. Kohtutoimikust ja Advokaadibüroo Red kodulehelt nähtub, et Chirag Mody on Advokaadibüroo Red jurist. Kohus märgib, et advokaadibüroode puhul on üsna tavaline, et jurist aitab advokaadil õigusdokumente koostada ning edastada. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et mitmeid toiminguid on teostanud jurist Chirag Mody, kuid kõik kohtule esitatud dokumendid on sissenõudja lepingulise esindaja, Anton Sigal’i, poolt digitaalselt allkirjastatud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et antud juhul on siiski põhjendatud ka jurist Chirag Mody poolt teostatud toimingute tulemusena tekkinud õigusabikulude hüvitamine avaldaja poolt.
13.Kokku loeb kohus sissenõudja õigusabikulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 4,15h (21,85h – 17,7h), mis arvestades sissenõudja poolt taotletud tunnihinda (kümnekordne tunnistajatasu tunnimäär 10 x 1,9 = 19 eurot) vastab 78,85 eurole. Sissenõudja menetluskulud kokku on 103,85 eurot (lepingulise esindaja kulu 78,85 eurot + riigilõiv 25 eurot), milline summa tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista. Sissenõudja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 336,30 eurot (taotletud summa 440,15 eurot – taotluse rahuldatud osa 103,85 eurot).
14.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.