Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtutäitur teatab, et ei nõustu kaebuses toodud asjaoludega. Kohtutäitur on seisukohal, et RT TT kaudu) kaebus kohtutäituri 08.08.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata ning jääb 08.08.2012 otsuses esitatud seisukohtade juurde. Täitur leiab jätkuvalt, et täitemenetlus on alustatud ja läbi viidud kooskõlas täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu ei ole põhjendatud täitemenetluse lõpetamine või peatamine. Täitmisavaldus võlgniku suhtes laekus kohtutäiturile juba 17.02.2010 ning menetlus alustati 12.03.2010. Täitmisteade koos lisadega on võlgniku seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 12.03.2010. Hüpoteegiese on arestitud võlgniku seadusliku esindaja juuresolekul 07.07.2010. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik täitemenetlusest, selles sissenõutava nõude suurusest ja hüpoteegieseme müügist teadlik juba 2010. aastast. Kohtutäiturile 17.07.2012 esitatud kaebuses soovib võlgnik täitemenetluse lõpetamist, kuna võlgnik on seisukohal, et täitmisele esitatud nõue ei ole selge. Tulenevalt formaliseerituse printsiibist kohtutäitur ei lahenda poolte vaidlusi nõude suuruse osas, vaid võlgnik pidanuks pöörduma kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täitemenetluse alustamise ajal ja kuni 04.04.2011 kehtinud TMS redaktsiooni § 221 lg 2 kohaselt võis hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (tegu on materiaalõigusliku tähtajaga). Võlgniku seaduslik esindaja, olles teadlik täitemenetlusest, nimetatud õigust tähtaegselt ei kasutanud. Muuhulgas on võlgnik kohtule esitatud kaebuses lisanud uusi asjaolusid ja väljunud seega esialgse kaebuse piiridest. Täitur palub kohtul jätta uued asjaolud tähelepanuta. Kuna võlgnik esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluse ja esemega kaebuse kohtu asemel täiturile, tuli see jätta rahuldamata. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette, et viimane ei ole otsuse võlgniku 17.07.2012 kaebusele lahendanud võlgniku poolt tõstatatud nõude ebaselguse küsimust. Juhul, kui täitur oleks enda otsuses lahendanud nõude ebaselguse küsimuse, tulnuks kohtutäituri otsus tühistada formaliseerituse põhimõtte rikkumise tõttu. Kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse rahuldamata, kuna võlgnik ei kaevanud mitte ühegi toimingu ega tegevuse peale. Kaebeõigus täitemenetluse alustamise ja muude toimingute osas möödus 10 päeva pärast iga konkreetse toimingu tegemisest. Kohtutäitur palus jätta rahuldamata RT (TT kaudu) 21.08.2012 kaebus kohtutäituri 08.08.2012 otsusele täiteasjas nr XXX ning menetluskulud jätta RT (TT kaudu) kanda. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht Alusetu on avaldaja väide, mille kohaselt ei ole tema kinnistu müümiseks täitemenetluses nõuet tekkinud, kuna talle ei edastatud laenulepingu ülesütlemise teadet. Esiteks on avaldaja (kes on alaealine) seaduslikuks esindajaks TT, kes on laenulepingu pooleks ja kellele saadeti ka lepingu ülesütlemise teade. Seega oli ka avaldaja läbi oma seadusliku esindaja algusest peale teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Teiseks, VÕS ega AÕS ei sätesta võlausaldaja kohustust edastada lepingu ülesütlemise teadet hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikule, vaid lepingupool peab saatma selle üksnes teisele lepingupoolele. Antud juhul on AS R TT ́le lepingu ülesütlemise teate saatnud ja selles asjaolus vaidlus puudub. Samuti ei pidanud lepingu ülesütlemise teadet avaldajale saatma kohtutäitur ja sellest ei sõltu täitemenetluse läbiviimine. Kohtutäituril tekib hüpoteegiga koormatud kinnistu müümise õigus seaduses sätestatud eelduste täitmisel. Sissenõudja esitab kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi, ka põhi- ja kõrvalnõuete aluse ja detailse arvutuse. Kohtutäitur toimetab võlgnikule kätte täitmisteate koos täitedokumendi ärakirjaga, pärast mida loetakse täitemenetlus alanuks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et TT ́l tekkis AS R ees võlgnevus ja et AS R on esitanud kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks seaduses nõutud dokumendid. Samuti ei ole vaidlust selles, et täitmisteade koos lisadega toimetati kohtutäituri

poolt isiklikult kätte avaldaja seaduslikule esindajale 12.03.2010. Seega puudus nii AS-il R kui ka kohtutäituril kohustus edastada avaldajale laenulepingu ülesütlemise teadet. Siiski on kinnistu omanikul õigus täitemenetluse dokumentidega tutvuda, kuid selleks peab ta taotlema kohtutäituri vastuvõttu täitemenetluse asjaoludega tutvumiseks. Seda õigust avaldaja kasutanud ei ole. Hoolimata laenulepingu ülesütlemise kohustuse puudumisest on AS R esitanud avaldajale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, mistõttu on avaldaja väide täielikult põhjendamata. Antud juhul on võlgnik täitemenetluse alustamise asjaoludest teadlik alates 12.03.2010, mil talle toimetati kätte täitmisteade koos lisadega. Avaldaja ei esitanud täitemenetluse alustamise teatele kaebust rohkem kui kahe aasta ja kuue kuu jooksul. Kuna kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul alates otsusest teada saamisest, on avaldaja kaotanud õiguse tähtaja möödalaskmise tõttu vaidlustada täitemenetluse alustamist. Alusetu on ka avaldaja teine väide, mille kohaselt on nõue ebaselge. TT esimene võlgnevus tekkis juba 04.11.2008, kuid vastuväiteid nõude tekkimisele, kehtivusele ega ulatusele, samuti täitemenetluse algatamisele või läbiviimisele TT ei esitanud. Üksnes 19.06.2012 esitatud kostja vastuses väitis TT, et ta ei tunnista hagi, sest täitemenetluse toimumise ajal hagi kohtusse esitamine muudab selle ebaselgeks. Ka avaldaja ei ole alates täitemenetluse algusest 12.03.2010 nõuet vaidlustanud, väites alles kaebuses kohtutäituri tegevuse peale 17.07.2012, et nõue on muutunud hagi esitamisega ebaselgeks. Lisaks väitis avaldaja, et ta ei ole saanud kätte laenulepingu ülesütlemise teadet, kuid see on p-s 2.2 toodud alustel ilmselgelt põhjendamatu. Seega, enne hagi esitamist kohtusse ei olnud vaidlust nõude tekkimise, kehtivuse või ulatuse üle, kuid pärast hagi esitamist väitis avaldaja, et täitemenetluse ajal hagi esitamine muudab selle ebaselgeks, mille tagajärjel tuleks täitemenetlus lõpetada või peatada. Täitemenetluse toimumise ajal hagi esitamine ei tee nõuet automaatselt ebaselgeks, kuna kohtumenetluses ei pruugi eksisteerida tingimata vaidlus nõude tekkimise, kehtivuse või ulatuse üle. AS R esitas hagi nõude osa suhtes (88 487,29 eurot), mida täitemenetluses kinnistu müümisest saadav tulem tõenäoliselt ei kata. AS R nõuded TT vastu on 24.05.2012 seisuga kokku 187 959,20 eurot ning avaldaja kinnistu on koormatud AS R kasuks hüpoteekidega summas 216 021,30 eurot. Kinnistu viimane väljakuulutatud enampakkumise hind oli 226 000 eurot, kuid vähese likviidsuse tõttu on kinnistu lõplik müügihind tõenäoliselt madalam. Võttes arvesse tänast kinnisvaraturu olukorda, on raske prognoosida, milline võiks olla tagatise reaalne müügihind, sest tegelik hind selgub alles vara müümisel. Selle tõttu esineb arvestatav risk, et kinnistu müügihinnast ei piisa kogu võlgnevuse katmiseks. Kuna täitedokumendi alusel võlgnevuse sissenõudmine tagab AS R õigusi tunduvalt paremini (nt arvestades nõude aegumist), on AS R õigustatud täitemenetluses tõenäoliselt katmata jääva osa suhtes esitama hagi. Kuivõrd pooled ei vaidle kohtus nõude tekkimise, kehtivuse või ulatuse üle, ei ole tegemist ebaselge nõudega ja üksnes selle kohtumenetluses olemise fakt ei muuda nõuet ebaselgeks. AS R poolt riskide jagamise eesmärgil nõude osaliselt kohtusse esitamine ei ole ühegi õigusakti vastane, on majanduslikult põhjendatud ja ei muuda kehtivat nõuet ebaselgeks. Avaldaja kaebuse eesmärgiks on kaebuse kohaselt täitemenetluse lõpetamine või peatamine kuni hagimenetluses kohtulahendi tegemiseni, täpsemalt kinnistu enampakkumisel müümise peatamine. Selle saavutamiseks on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, millega taotleb selle tühistamist. Juhul, kui kohus peaks rahuldama avaldaja kaebuse ja tühistama kohtutäituri otsuse, ei mõjuta see täitemenetluse jätkumist ja Tamme kinnistu müümist enampakkumisel, kuna kohtutäituri otsus ei olnud aluseks nimetatud kinnistu enampakkumisel müümiseks. Kohtutäituri otsus adresseeris üksnes avaldaja esitatud kaebuse

väiteid ning selle tühistamine ei saa peatada täitemenetluse toimumist. Kuna kohtutäituri otsuse tühistamine ei peata ega lõpeta täitemenetlust, ei täida avaldaja kaebus avaldaja taotlustest lähtudes kaebuse eesmärki ja koormab menetlusosalisi ja kohtuid asjatult menetlusega. Seega on kaebus perspektiivitu ja kohus peaks jätma kaebuse läbi vaatamata. Avaldaja esitas kohtutäituri otsusele kaebuse, tuues põhjenduseks, et AS R ei ole teda teavitanud laenulepingu ülesütlemisest ja et nõue on ebaselge. Avaldaja väited on materiaalõigusliku sisuga, milles vaidlustatakse nii nõude tekkimine kui tuuakse põhjuseks hilisem nõude ära langemine. Seega on TMS § 217 eesmärk kohtutäituri tegevuse või täitetoimingu tegemisest keeldumise otsuste vaidlustamine, so täitemenetluse korraldamise vaidlustamine. Juhul, kui tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega, nt kui sissenõudjal puudub nõue või see nõue on mingil põhjusel lõppenud, tulnuks avaldajal esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Antud juhul on tegemist materiaalõigusliku vaidlusega, milles avaldaja väidab, et nõuet ei ole tekkinud või et see on ära langenud muutudes ebaselgeks. Kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Võlgnik soovib täitemenetluse lõpetamist või alternatiivselt täitemenetluse peatamist kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. TMS ei anna alust avaldaja väidete põhjal täitemenetlust lõpetada ega peatada ning seetõttu ei olnud kohtutäitur õigustatud kaebust rahuldada. AS R palub jätta kaebus läbi vaatamata. Juhul kui kohus vaatab kaebuse läbi, jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 08.08.2012 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 08.08.2012 otsus, millega kohtutäitur on jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäiturile 16.07.2012 kaebuse esitamise hetkeks puudusid võlaõigusliku nõude täitmise eeldused, kuna Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-12-20480 on sissenõudja esitanud nõude TT vastu. Tegemist on sama nõudega, mille suhtes viiakse läbi täitemenetlust. Sissenõudmisele kuuluvast summast on kohtus vaidlustatud 51 129,31 eurot, millele lisandub intress 4 493,84 eurot ja viivis seisuga 24.05.2012 summas 32 864,14 eurot. Sissenõudja on esitanud täitmiseks nõude summas 174 233,10 eurot, millest kohtus on vaidlustatud 88 487,29 eurot ehk üle 50%. Kuna sundtäitmise läbiviimise eelduseks on nõude

olemasolu, siis avaldaja leiab, et olukorras, kus osa täitemenetluses sissenõudmisele kuuluvast summas on kohtus vaidlustatud, on ka välistatud täitemenetluse läbiviimine. Võlgnikule, kes ei ole isiklik võlgnik sissenõudja nõude ees, peab olema üheselt selge, millist nõuet ja millises ulatuses soovitakse tema kinnisasja arvel rahuldada. Avaldaja on seiskohal, et kuna käimas on kohtuvaidlus sundtäitmisel oleva nõude osas, siis paralleelselt nõuda sama nõude täitmist võlgniku suhtes ei ole lubatud. Kohtutäitur leidis, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist kohtutäitur ei lahenda poolte vaidlusi nõude suuruse osas, vaid võlgnik pidanuks pöörduma kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sissenõudja oli samuti seisukohal, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Võlgnik soovib täitemenetluse lõpetamist või alternatiivselt täitemenetluse peatamist kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni. TMS ei anna alust avaldaja väidete põhjal täitemenetlust lõpetada ega peatada ning seetõttu ei olnud kohtutäitur õigustatud kaebust rahuldada. TMS § 2 lg 1 punkti 19 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest, mh notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Täitemenetluse läbiviimiseks peab nõue olema selge ja üheselt mõistetav- täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda nii menetluse pooled kui ka täitmise sisu ja ulatuse. Seega algatatakse täitemenetlus eranditult kindlaksmääratud (TMS § 2) dokumentide alusel. Täitedokumentideks on käesolevas asjas notari 20.04.2007 hüpoteegi-, hüpoteegi seadmise- ja asjaõigusleping (TMS § 2 lg 1 p 19). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-07 jõudnud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kuid formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtutäitur lähtuda ainult täitedokumendis kirjapandust. Kohus on seisukohal, et kaebaja põhiväide selle kohta, et kuna käimas on kohtuvaidlus sundtäitmisel oleva nõude osas, siis paralleelselt nõuda sama nõude täitmist võlgniku suhtes ei ole lubatud, on materiaalõiguslik. Seega ei ole kohtutäitur täitedokumendi pinnalt tekkivaid materiaalõiguslikke vaidlusi täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev lahendama. TMS § 3 lg 1 alusel korraldab kohtutäitur TMS §-is 2 nimetatud täitedokumentide täitmist, kui seadus ei näe teisiti ette. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-119-02, kus kolleegium on jõudnud seisukohale, et kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja õigusselge, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.