lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-32721/87

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 01.10.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-32721/87
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 116 lg 1, 2Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaVÕS § 162 lg 1, 2Leppetrahvi vähendamineTLS § 77 lg 1, 2Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumiselTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisVÕS § 189 lg 1, 2Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamineVÕS § 196 lg 1, 4Lepingu erakorraline ülesütlemineTLS § 1Töölepingu mõisteTLS § 107Töölepingu lõpetamine kohtus või töövaidluskomisjonis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kristel Vedro

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. oktoober 2013.a, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-32721

Tsiviilasi

OÜ Nordicum Fish hagi J P vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Nordicum Fish (registrikood 11360397) asukoht: Pikk 38-2, 10133, Tallinn, seaduslik esindaja Anton Stark, lepinguline esindaja Oleg Kapoustine, e-post: [email protected] Kostja: J P (isikukood xxxx), elukoht: xxxx, Esindaja riigi õigusabi korras, Sergei Polišev, Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post: [email protected] 1929,42 eurot

Hagihind Kohtuistung

12.09.2013

RESOLUTSIOON:

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J Pilt OÜ Nordicum Fish kasuks 429,42 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 01.oktoobril 2013.a kell 16.00 ja toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TLS § 74 lg 3Kahju hüvitamise erisus
TLS § 95 lg 1Ülesütlemisavaldus
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 190Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 452 lg 1Otsuse avalikult teatavakstegemine
TsMS § 453 lg 1Otsuse kantselei kaudu teatavakstegemise ja otsuse ärakirjade andmise kord
TsÜS § 138 lg 1Hea usu põhimõte
TsÜS § 68Tahteavalduse liigid
TsÜS § 69 lg 1Tahteavalduse tegemine
TsÜS § 86 lg 1Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 1Seaduse kohaldamine
VÕS § 118Taganemise lubamatus
VÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemine
VÕS § 3 lg 1Võlasuhte tekkimise alused
TsMS § 187
1.09.10.2012 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse OÜ Nordicum Fish nõudes J P vastu. Hageja OÜ Nordicum Fish esitas Viru Maakohtule hagi kostja J P vastu 1929,42 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 06.12.2012. Viru Maakohtu 18.02.2013 määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud
2.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 04/17.07.2012 kalatööstustööde teostamiseks Norras. Tööde teostamise alguskuupäevaks lepingu p. 1.1. järgi oli 19.07.2012 .a. Saabudes Norra, kostja ei ilmunud tööle, omavoliliselt sõitis tagasi koju. Kuivõrd Hageja ostis kostjale laevapiletid (144 eurot igaühe kohta) ja tasus kostja eest majutuskulud Norras summas 2100 NOK perioodi 19.07.-01.09.2012.a. eest, hagejale oli tekitatud kahju seoses sellega, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi ja lepingut ei täitnud. Kogu kahjusumma on: Laevapileti maksumus 144 eurot; majutamiskulud 285,42 eurot (kursiga 1 EUR = 7,3575 NOK), kokku: 429,42 eurot. Vastavalt lepingu p. 5.1.2. kostja kohustus kandma iseseisvalt kõik kulud, mis on seotud reisimisega töökohale ja tagasi. Reisimisega töökohale ja tagasi seotud kulude tasumisega Tellija (s.o. hageja) poolt, kohustus kostja hüvitama hagejale täielikult kantud kulutused. Lepingu p. 5.1.3. alusel, majutamiskulude tasumisega Tellija (s.o. hageja) poolt, kohustus kostja hüvitama hagejale kantud kulutused. Peale selle, lepingu p. 6.4. alusel, Tööle mitteilmumise, mitteõigeaegse töölt lahkumise, samuti tööle hilinemise või muu Tellija Esindaja graafiku mittekinnipidamise eest kohustus kostja maksma Tellijale, s.o. Hagejale, leppetrahvi summas 500 eurot iga rikkumise eest ja 1 000 eurot iga korduvrikkumise eest. Seega, kohustub Kostja maksma hagejale leppetrahvi summas 1500 eurot ja kahju hüvitis summas 429,42 eurot, kokku 1929,42 eurot. 09.08.2012.a. oli kostjale saadetud trahvinõue, millele ta ei vastanud. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja VÕS § 3 lg 1, 76 lg 1, 101 lg1 p 3, 158 lg 1. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks töövõtulepingust tulenev leppetrahv summas 1500 eurot ning kahju hüvitis summas 429,42 eurot, kokku 1929,42 eurot. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista.

Hageja viitab töövõtulepingu /edaspidi Leping/ sättele, mis ei ole Tellija poolt allkirjastatud. Seega ei ole selge, kas Leping oli sõlmitud või mitte. Peale selle esitatud Töövõtuleping ja Lisa nr 1 on sisuliselt erinevad töövõtulepingud, näiteks lepingute tähtaja osas. Ei ole arusaadav, millise lepingu sättest tuleb vaidluse lahendamisel juhinduda.

4.Hageja on oluliselt rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning kostja ütles Lepingu üles VÕS § 116 lg 1 ja 2 tähenduses. Vastavalt Lisa 1 punktile 5.2.2. Tellija kohustub andma Töövõtjale elukoha. Vastavalt Lisa punktile 5.2.3. Tellija kohustub andma Töövõtjale kõik andmed tööde teostamise koha kohta. Hageja on rikkunud eelnimetatud kohustusi. Vahetult enne väljasõitu Norra /kaks tundi enne praami väljumist/ oli Leping allakirjutatud. Seejuures hageja selgitas kostjale, et saabumisel Norra, Bergeni linna, temale ja teistele isikutele /kokku oli Eestist 6 inimest/ tuleb vastu Tellija esindaja ja saadab neid kuni elukohani. Sellest elukohast kuni töökohani tuleb sõita enda autoga ja see võtab aega mitte rohkem kui 15 minutit. Saabudes Bergeni linna, kostja helistas telefoni teel Tellija esindajale, kuid ta ei vastanud. Seejärel üks koos kostjaga autos sõitnud noormees helistas oma sõbrale, kes töötas samas ettevõttes kuhu nad parajasti tööle sõitsid ning palus teda neile vastu tulla. Noormees tuli neile vastu ja saatis neid majani, kus ta elas koos teiste töölistega. Noormees sõitis tööle vabrikusse ja kostja sõitis temaga kaasa, et vaadata tulevast töökohta. Vabrikust kostja helistas uuesti Tellija esindajale selleks, et talle oleks antud elamispind. Tellija esindaja ei vastanud kõnele. Kella 11.00 paiku hommikul sai esindaja telefoni teel kätte ja naisterahvas ütles, et elamiseks lubatud elumaja ei ole. Kostja ja teised koos temaga kohale sõitnud isikud pidid sõitma sinna majja, kus elab kostjale vastu tulnud noormees ning asuma sinna elama. Samal ajal majas ei olnud elamiseks vabu kohti. Esindaja tegi ettepaneku magada nende töötajate kohtadel, kes hakkavad teises vahetuses töötama. Need isikud aga ei olnud nõus enda kohti võõrastele isikutele loovutama. Kuna elamiseks kohti ei antud, kostja koos oma tuttavaga sõitis autoga tagasi Eestisse. Teepeal helistas Tellija esindaja ja teatas, et elamispind on leitud. Nagu selgus, see asus töökohast 50-70 kaugusel, see tähendab, et töökohast kuni elukohani on vaja sõita enam kui 1 tund. Sel moel, hageja ei taganud õigeaegselt kostjale eluruumi, s.h. ka poolte vahel eelnevalt kokkulepitud vahemaad, töökohast eluruumini. VÕS § 116 lg 2 p 2, 3, 4 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: -

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

Hageja poolt esitatud dokumendist numbriga 4550 on näha, et hageja ei ole õigeaegselt rentinud elamut kostjale elamiseks. Dokumendist on näha, et makse on tehtud 19.07.2012.a kell 11.35 /ajavahemik 19.07.-19.08/. Kostja saabus Bergeni linna 19.juulil 2012.a. kell 04.00. Hageja esindaja ei ole kohtunud kostjaga ega taganud eluruumi. Tuleb märkida ka seda, et enne kella 11.35 kostja juba teatas hageja esindajale, et ta sõidab tagasi Eestisse. Siis hageja ei oleks pidanud kostja jaoks rentima eluruumi ja seoses sellega kandma kulusid, kuna kostja sisuliselt teatas hagejale, et ütles Lepingu üles. Hiljem hageja pakkus eluruumi, kuid 50-70 km töökohast eemal. Kostja peaks oma isikliku sõidukiga tööle sõitma. See tingimus ilmselgelt ei olnud tema jaoks sobiv, kuna seoses sellega tema kulud oleksid kasvanud ning kostja ei saaks kätte sellist töötasu, millele ta algusest peale oli lootnud. Eelnimetatud hageja rikkumised on andnud kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi.

5.Hageja nõue leppetrahvi osas ei ole tõendatud ega tulene Lepingust. Lepingu punkti 6.4. kohaselt kui Töövõtja ei tule tööobjektile, lahkub varem tööobjektilt, samuti hilinemised või ei pea kinni Tellija esindajal olevast kehtivast graafikust, Töövõtja peab Tellijale maksma lepingujärgset leppetrahvi summas 500 eurot rikkumiste eest ja 1000 eurot iga järgneva rikkumise eest. Hageja viitab sellele rikkumisele, et saabudes Norra, kostja ei ilmunud tööle ning omavoliliselt sõitis tagasi koju. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis kuupäeval, mis kellaajal ja millisele tööobjektile kostja pidi ilmuma vastavalt graafikule, mis kehtib Tellija esindajal. Vastavalt Lepingu punktile 4.2. Tellija esindaja on MS. I F. I F ei ole esitanud kostjale ega tutvustanud teda graafikuga, mida ta peaks järgima. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu mõiste ei näe ette, et kokkulepitud töö võtja peab täitma seda igapäevase tööaja graafiku alusel. See on töölepingu tunnus, mitte töövõtulepingu tunnus. Töövõtulepingus pooled leppivad kokku konkreetse töö ja töö mahu ning tähtaja, mille kestel tuleb töö täita. Lepingu punktist 1.1. ja 1.2. tuleneb, et töövõtja kohustub täitma tööd alates 19.07.2012. kuni 31.12.2015.a. Arvestades töövõtulepingu tingimusi, ei saa järeldada, et kostja peaks asuma tööle just nimelt 19.07.2012.a. Lepingu punkt 6.4. iseloomustab pigem töösuhteid, mitte töövõtusuhteid. Hagiavaldusest ei ole näha, milles seisnes kostja poolt korduv rikkumine.
6.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku

suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Ilmselge, et Lepingu punktis 6.4. ettenähtud leppetrahvi suurus summas 500 euro ja 1000 euro ei ole mõistlik. Selline leppetrahvi suurus on rohkem, kui tasu, mida vastavalt Lepingu punktile 5.1. hageja tasub kostjale töö eest, mis kostja oleks teinud ühe kuu jooksul / 3000 NOK : 7, 3575 = 407, 74 euro /. Juhul, kui kohus leiab, et tuleb kostjalt välja mõista leppetrahvi summa, siis kostja taotleb vähendada seda mõistliku suuruseni.

7.TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: - punkt 1: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või - punkt 2: pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Leping on heade kommetega vastuolus ning sel alusel on tühine. Kostja väidab, et Leping oli sõlmitud vahetult enne praami väljumist Norra. Lepinguga tutvumiseks praktiliselt aega ei olnud. Kostja usaldas hagejat. Hageja selgitas suuliselt põhilised lepingutingimused, aga lepingus osutusid need teistsugusteks. Kostja sõitis tööle 3 kuuks, Lepingus on märgitud tähtajaks 31.detsember 2015.a /Lisas on märgitud kuni 31.detsember 2020.a /. Hageja selgitas kostjale, et ta saab palka mitte vähem kui 3000 eurot kuus, Lepingus on märgitud 3000 Norra krooni või 407, 47 eurot / punkt 5.1. / Punktist 5.1. tuleneb, et kostja pidi jätma hagejale poole töötasust, mida ta kuus teenis/ vähemalt 4000 NOK väljateenitud 7000 NOK asemel /. Lepingu punktis 3.5. on märgitud, et kostja peab päevas töötlema minimaalselt 2500 tonni kala ja kalasaadusi, mis kahtlematult ei ole täidetav. Analoogselt oli hageja poolt Lepingus märgitud ebamõistlik leppetrahvi suurus. Hageja pahatahtlikult kasutas seda, et kostja on noor, kogemusteta inimene ja usaldab teda. Kostja vajas tööd, kuna Eestis ei olnud võimalik seda leida. Leping oli sõlmitud olukorras, millal kostja kiirustas praamile.
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjendused

9.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping või tööleping, kas leping on lõppenud, kas kostja peab tasuma leppetrahve ja laevapileti maksumust ja majutuskulusid.
10.Kostja väitel olid pooled töösuhtes, kuna kostja pidi tegema hagejale tööd, alludes viimase juhtimisele ja kontrollile. Hageja leiab, et poolte vahel ei olnud töösuhet, kuna kostja kirjutas alla töövõtulepingule. Hageja ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping mõnede töölepingu tunnustega (tööde alguskuupäev, töögraafik, lepingutasu igakuine maksmine jne.). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011 lahendi nr 3-2-1-41-11 p 14 kohaselt on tööleping TLS § 1 kohaselt töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 3.5 kohaselt oli lepingu eesmärgiks töötlemine (lõikamine, fileerimine, pakkimine, soolamine jne) minimaalselt 2500 tonni kala/kalatooteid päevas. Hageja selgituse kohasel sattus lepingusse trükiviga, töödelda tuli 2500 kg kala/kalatooteid päevas. Kohus leiab, et kalatöötlemine eeldab töö tegemist, mitte konkreetse resultaadi saavutamist, mistõttu on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist töölepinguga. Kohus tuvastas, et kuigi kostjaga sõlmitud lepingu pealkirjaks oli töövõtuleping, siis sõlmitud lepingu puhul oli tegemist töölepinguga. Ülekuulatud tunnistajate D P, Y M, A K kinnitusel korraldas hageja kostja tööd, määras ise vabriku kus hageja pidi tööd tegema, määras vastava töögraafikuga tööajad, tasus palka, Tunnistaja A K sõnul oli ületundide tegemine kohustuslik, kui inimene keeldus ületunnitööst, siis enam tööd ei antud. Seega oli hageja ja kostja vahel alluvusvahekord, hageja korraldas kostja tööprotsessi ja kontrollis kostja tööd. Asjaolu, et hageja soovis kostja tööd kontrollida nähtub ka sõlmitud lepingu punktist 6.3, mille kohaselt hagejal on õigus kontrollida tööde tegemist, lisaks nähtub lepingu punktist 5.5, et hageja tasub iga kuu töötasu ja ning lepingu lisa punkti 6. 4 järgi oli tellijale määratud tööle mitteilmumise eest leppetrahvid.
11.Kohus analüüsib järgnevalt, kas poolte vahel sõlmitud leping on lõppenud. Kohus tuvastas, et kumbki pool ei ole töölepingut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üles öelnud, arvestades, et töölepingu ülesütlemine muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause. Kuna TLS § 95 lg 1 järgi on töölepingu lõppemise eelduseks ülesütlemisavaldus, ei saa tööleping lõppeda kaudse tahteavalduse ega vaikimise või tegevusetusega (TsÜS § 68 lg-d 3 ja 4). Hageja väidetel on ta töölepingust VÕS § 116 lg 1 ja 2 alusel taganenud, kostja väitel teatas ta hageja esindajale telefoni teel Norrast lahkumisest. Kohus leiab, et töötajale saadetud

trahvinõue või kostja telefoniteavitus töölepingu lõppemisest, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. VÕS § 195 lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. See säte kohaldub VÕS § 1 alusel ka töölepingule. Eeltoodust tuleneb, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Kummagi poole avaldus teisele poolele ei sisalda sellist tahet, mistõttu ei saa kohus lugeda töölepingut ülesöelduks. Kuna kohtule ei ole esitatud nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või lõpetamiseks, siis kohus ei saa iseseisvalt vastavalt TLS § 107 töölepingut lõpetada.

12.Kohus tuvastas, et mõlemad pooled on kohtule esitatud dokumentides sisuliselt lepingu vastava tahteavaldusega VÕS § 196 lg 1 alusel üles öelnud. Kohus tuvastas, et kostja lahkus töölt 19.07.2012, so päeval, mil ta pidi tööle asuma. Hageja on 08.08.2012 esitanud kostjale trahvinõude 1929,42 euro hüvitamiseks ning esitanud kostja suhtes hagi kohtusse 08.08.2012, so 19 päeval pärast kostja töölt lahkumist. Kohtudokumentides- vastuses hagiavaldusele ning seisukohas kostja vastusele on mõlemad pooled lepingust taganenud, mistõttu võib lugeda, et poolte vahel sõlmitud leping on ülesöeldud. VÕS § 116 lg 1 ja 2 alusel lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes.
13.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 4 kohaselt üleantu tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 sätestab juhud, mil tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse. Viidatud sätte kohaselt tuleb hüvitada üleantu väärtus juhul, kui lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud (p 2), samuti juhul, kui üleantu on hävinud (p 3).
14.Kohus analüüsib järgmisena, kas kostja rikkus lepingut ja kas tema suhtes tuleb kohaldada leppetrahve summas 1500 eurot. Hageja väitel ei asunud kostja tööle 19.07.2012 kl 16.00 ja järgmisel päeval, kuna pöördus Norrast tagasi Eestisse.

Kohus leiab, et kostja ei rikkunud lepingut seetõttu, et täpselt (kuupäevaliselt –kellaajaliselt) oli kindlaks määramata, millal kostja peab tööle asuma. Tunnistaja I F sõnul pidi kostja asuma tööle vabrikusse 19.07.2012 kl 16.00, so teise vahetusse. Lepingu kohaselt oli tööle asumise ajaks märgitud alates 19.07.2012, ilma kellaaega märkimata, kuid tunnistajate D P ja A K sõnul ei olnud samal päeval võimalik tööle asuda, kuna esmalt juhatati töötajaid elukohta, mis asus 50 km kaugusel esmasest peatumiskohast, ning elukohta jõuti alles kell 17.00 paiku ning kuna elukohast töökohta sõitmiseks – 50 km läbimiseks kulus umbes 1 tund, siis kella 16.00 vahetusse ei olnud võimalik tööle asuda. Samuti ei ole põhjendatud lugeda korduvaks rikkumiseks töötaja lahkumist töölt, mille eest kostjat trahvida summas 1000 eurot.

15.Kohus ei rahulda hageja taotlust leppetrahvide väljamõistmiseks summas 1500 eurot, lisaks järgmistel põhjendustel. Kohus loeb töövõtulepingu lisa punktid 6.4, mis sätestas leppetrahvid tööobjektile mitteilmumise eest, tööobjektilt ennetähtaegse lahkumise ning hilinemise eest mistahes muu Tellija esindaja juures kehtiva graafiku mittejärgimise eest summas 500 eurot iga rikkumise eest ja 1000 eurot iga korduva rikkumise eest, vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, kuna leppetrahvid on vastuolus töövõtulepingu mõtte ja olemusega ning ka töölepingu seadus ei näe ette mitmekordselt arvestamisele kuuluvat leppetrahvi tööle mitteilmumise eest. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole lubatud õiguse teostamine seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Leppetrahvinõude vastuolu hea usu põhimõttega ei too kaasa selle tühisust. Põhimõtteliselt võib leppetrahvinõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Kohus tuvastas, et leppetrahvide kohaldamine ei vasta töövõtulepingu mõistele ja olemusele, kuna töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Mistõttu tuleks leppetrahvi kohaldada töölepingu seaduse järgi. Töölepingu seadus § 77 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. TLS § 77 lg 2 kohaselt TLS § 77 lg 1 sätestatu ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata. TLS § 74 lg 3 kohaselt kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule. Kui käesolevas lõikes sätestatud nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
16.Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu ei kuulu nimetatud nõue rahuldamisele. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, mida võiks samuti pidada õigustatuks arvestades asjaolu, et kostja töötasu oli lepingus kokkulepitud summas 300 norra krooni (407 eurot), mis on vähem kui ühekordne leppetrahv lepingu rikkumise eest. Kuna aga kohus ei rahuldanud hageja nõuet leppetrahvi väljamõistmiseks summas 1500 eurot, siis kohus ei analüüsi põhjalikumalt kostja taotlus leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 järgi.
17.Kohus analüüsib järgnevalt hageja taotlust välja mõista laevapileti maksumus ja majutuskulud. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja nõue hüvitada laevapileti maksumuse 144 eurot ja majutamiskulud 285,42 eurot (kursiga 1 EUR = 7,3575 NOK, Norras summas 2100 NOK) perioodi 19.07.-01.09.2012.a. eest, kokku: 429,42 eurot. Vastavalt VÕS § 189 lg 2 peab kostja hüvitama hagejale laevapileti maksumuse 144 eurot ja majutamiskulud 285,42 eurot (kursiga 1 EUR = 7,3575 NOK), kokku: 429,42 eurot. VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 sätestab juhud, mil tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse. Eeltoodu alusel peab kostja, kes sõlmis hagejaga lepingu tema tööle asumiseks Norra, hüvitama lepingu sõlmimisega kaasnenud kulud, so sõidukulud ja majutuskulud. Kostja peab hüvitama laevapileti maksumuse summas 144 eurot, kuna ta kasutas laevateenuseid. Samuti on kostja kohustatud tasuma majutuskulude eest, kuna tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 19.07.2012 päeval neid majutati elamiskohta Nautnes ning kohtule esitatud tõendite kohaselt oli hageja tasunud majutusteenuste eest summas 1600 eurot kl 11.35. Kostja väited, et ta helistas juba enne seda kellaaega hageja esindajale, et ta eluruumi ei soovi, on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kostjalt J Pilt kuulub OÜ Nordicum Fish kasuks väljamõistmisele 429,42 eurot.

Kohtukulude jaotusest

18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Viru Maakohtu 18.02.2013 määrusega rahuldati

kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kummaltki poolelt menetluskulusid vastavalt TsMS § 190 välja mõista. Kohtuotsuse kuulutamine

19.TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 01. oktoobril 2013.a kell 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 452,453, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval