Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostja ja OÜ Rotoflex Group vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tellis kostja OÜ-lt Rotoflex Group ajutiste reoveemahutite ehitamise, reoveemahutite ühendamise kanalisatsioonitrassiga ning kostjale kuuluva veetrassi ühendamise pumbajaamaga. OÜ Rotoflex Group on kokkulepitud tööd valmis teinud ning esitanud teostatud tööde eest nõude tööde tellijale. Tööde tellija ei ole aga täitnud kohustust tasuda teostatud tööde eest. 31.01.2009 on OÜ Rotoflex Group võõrandanud nõudeõiguse kostja vastu OÜ-le A ja O Koolitus (uue nimega Blueline Invest OÜ). 29.09.2011 on OÜ Blueline Invest võõrandanud kostja vastu suunatud nõudeõiguse koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja esitas alternatiivse nõude õigusliku aluse. Juhul, kui kostja asub eitama tööde tellimist OÜ-lt Rotoflex Group, on kostja OÜ Rotoflex Group arvel alusetult rikastunud 27 179, 85 euro võrra, mis on kostja huvides teostatud ehitustööde maksumus ning tänu millele oli kostjal võimalik liita veetrass pumbajaamaga ja juhtida ära kanalisatsiooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 27 179, 85 eurot, seisuga 30.09.2011 sissenõutavaks muutunud viivised 6709, 67 eurot ja viivised võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud suuruses põhinõudelt, kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on ta omandireformi õigustatud subjekt, kellele tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa XXX külas XXX vallas. Osal sellest maast asub XXX detailplaneeringuala, mille omanikuna kostja täitis oma kohustuse ning ehitas 2008. aasta kevadeks välja planeeringujärgse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku kuni liitumispunktideni planeeringuala piiril, millele Saku Vallavalitsuse poolt anti 16.07.2010 välja ühiskanalisatsioonitorustiku kasutusluba. Detailplaneeringus ei olnud ette nähtud lokaalsete reoveepaakide paigaldamist. Saku Vallavalitsuse ülesandeks oli tagada XXX planeeringu-alale ehitatud kanalisatsioonitorustiku ühendamine piirkonna ühiskanalisatsiooni eelvooluga XXX linna kanalisatsioonivõrguga ühinemiseks. Saku Vallavalitsusel on see ülesanne täitmata ja XXX planeeringuala kanalisatsioonitorustikust ei ole seetõttu reovee äravoolu. XXX planeeringualale ehitatud kanalisatsioonitorustiku omanikuna nõustus kostja sellega, et kanalisatsioonitorustikku kasutatakse, kuid tingimusel, et kinnistuomanikud paigaldavad ise lokaalsed reoveemahutid, kui Saku Vallavalitsus selleks vastavad projekteerimistingimused väljastab. 2008. aastal valmisid OÜ-le Rotoflex Group kuuluvatel XXX tee X, X ja X kinnistutel elamud. Kinnistute omanikul tekkis vajadus reovee kogumispaagi paigaldamiseks ja selle ühendamiseks XXX tee ühiskanalisatsiooni torustikuga. XXX planeeringuala ühiskanalisatsiooni torustiku omanikuna nõustus kostja esitama taotluse Saku Vallavalitsusele projekteerimistingimuste saamiseks ajutiste reoveemahutite projekteerimiseks XXX planeeringualal. Projekteerimistingimused väljastati Saku Vallavalitsuse 12.08.2008 korraldusega nr 857. Kogu edasist tegevust seoses reovee kogumispaagi paigaldamisega korraldas XXX tee X, X ja X kinnistute omanik OÜ Rotoflex Group, mille osanik OÜ Rotovent koostas 19.08.2008 ajutise kanalisatsiooni projekti (töö 210808). Projekti koopia sai kostja endale Saku Vallavalitsusest. Projekti seletuskirja kohaselt pidi kõigi XXX teel asuvate kinnistute reovesi voolama XXX tee X kinnistule paigaldatavasse kogumismahutisse suurusega 35 m3, mille ette tuli paigaldada torustiku rajamissügavuse tõttu ülepumpla. Projekti seletuskirjas märgitakse, et mahutile ja ühendustorustikele olemasoleva ühiskanalisatsiooniga XXX teel seatakse servituut 3+3 m. Saku Vallavalitsuse 2.09.2008 korraldusega nr 900 anti luba ehitustööde alustamiseks. Kostja ei ole võtnud endale ühtegi kohustust seoses reoveepaagi paigaldamisega kinnistule XXX tee X. Kostja teada korraldas reovee kogumismahuti paigaldamist XXX tee X kinnistule XXX tee X, X ja X kinnistute tookordne omanik OÜ Rotoflex Group. Kostja neid töid ei tellinud, sellekohast lepingut ei

sõlminud, paagi paigaldamise üle omaniku-järelevalvet ei korraldanud ja kostjal puudub igasugune dokumentatsioon ehitustööde kohta. Kas ja kellele on väljastatud kinnistul XXX tee X asuva reovee kogumismahuti kasutusluba, ei ole kostja esindajale teada. Kinnistusraamatu andmetel ei ole seatud servituuti XXX tee X asuvale reoveemahutile ja torustikule reoveemahuti ühendamiseks planeeringuala ühiskanalisatsiooniga. Kostja ei ole OÜ-ga Rotoflex Group sõlminud ühtegi lepingut, millest tuleneks kostja kohustus hüvitada OÜ Rotoflex Group kulutused mida viimane tegi seoses reoveepaagi paigaldamisega enda kinnistule. Ka ei ole kostja vaidlusaluse reoveepaagi paigaldamise arvel rikastunud – paak ei ole kostja oma ega asu kostja kinnistul. Kuigi XXX tee X, X ja X kinnistute omanikud kasutavad reovee ärajuhtimiseks XXX tee X kinnistul asuvasse reoveepaaki XXX teel asuvat ühiskanalisatsiooni torustikku, ei ole keegi kinnistute omanikest tasunud kostjale liitumistasu. Hageja väide, et 20.10.2008 esitas kostja Saku Vallavalitsusele ehitamise alustamise teatise, ei ole õige. Teatise tekst ei ole kostja kirjutatud ja sellel ei ole kostja allkiri. Kostja ei ole sellist teatist vallavalitsusele esitanud. Hageja väide, et seoses reoveepaagi paigaldamisega ja ühendamisega ühiskanalisatsioonitrassiga on OÜ Rotoflex Group teostanud ka XXX tee teeehituse, ei ole samuti õige. Planeeringuala teed, sealhulgas XXX tee, oli välja ehitatud enne ühiskanalisatsiooni torustiku paigaldamist. XXX tee X kinnistule paigaldatud reoveepaagi ühendamisega ühiskanalisatsiooniga tuli XXX tee viia samasse seisukorda, kui see oli varem ja see ei tähenda kogu XXX tee ehitamist. Kostjal ei tekkinud kohustust seda tööd hüvitada. Hageja väide, et kostja on tellinud OÜ-lt Rotovent XXX elamukvartali pumpla ühendamise ühisveetrassiga ja need tööd teostas OÜ Rotoflex Group, ei ole samuti õige. Kostja ei ole sellist tööd tellinud. Kostja ehitas vastavalt detailplaneeringule välja veetorustiku kuni liitumispunktini planeeringuala piiril. Pumpla (puurkaev) on vee-ettevõtja AS Saku Maja oma. Nii pumpla kui ka seda planeeringuala ühisveevärgi torustikuga ühendav veetoru on paigaldatud AS Saku Maja poolt ning kostjal ei ole sellega mingit pistmist olnud. 20.07.2012 täiendava vastuse kohaselt ei võtnud kostja müügilepingute sõlmimisel endale mingeid kohustusi seoses torustike väljaehitamisega seotud tähtaegadega, sest sel ajal ei olnud torustike projekteerimist veel alustatudki. Vastavalt Saku Vallavolikogu 14.07.2005 otsusega kehtestatud XXX kinnistu detailplaneeringule, mis nägi ette planeeringuala kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise kuni planeeringuala piiril asuva kahe liitumispunktini paikkonna ühiskanalisatsioonitorustikuga, koostas Saku valla vee-ettevõte AS Saku Maja 23.01.2007 planeeringuala ühisveevärgija kanalisatsioonitorustiku projekti. Detailplaneeringus ega torustike ehitusprojektis ei pandud kostjale kohustust ehitada välja ajutised reovee kogumismahutid juhuks, kui XXX vald ei tule toime paikkonna ühiskanalisatsioonitorustiku väljaehitamisega. Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustik sai valmis 8.04.2008 (ehitaja poolt ehitusdokumentatsiooni üleandmise aeg AS-le Saku Maja). Seega oli kostja oma kohustuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamiseks täitnud. Väljapääsmatus olukorras Saku Vallavalitsus, kes ei olnud taganud paikkonna ühiskanalisatsiooni torustiku väljaehitamist, sai aru, et juba valminud elamute reovett ei ole planeeringuala torustikust kuhugi ära juhtida. Vaatamata sellele ei andnud Saku Vallavalitsus luba lokaalsete reoveepaakide paigaldamiseks igale kinnistule. Olukorra lahendamiseks leidis Saku Vallavalitsus vajaliku olevat paigaldada ajutised reovee kogumismahutid planeeringuala torustike liitumispunktidesse XXX tee lõpus ja XXX tee lõpus. Vallavalitsus ei kohustanud kostjat neid ajutisi paake paigaldama. Küll aga nõudis vallavalitsus kostjalt, kui planeeringuala torustike omanikult, avaldust ajutiste paakide paigaldamise projekteerimistingimuste saamiseks. Kostja selle avalduse ka kirjutas. Projekteerimistingimused väljastati mitte kostjale, vaid tolleaegsele XXX tee X, X ja X kinnistute omanikule OÜ-le Rotoflex Group, kes ise koostas paakide paigaldamiseks projekti, hankis ehitusloa ja paigaldas reoveepaagi(d) XXX tee lõppu.

Kostja ei ole tellinud OÜ-lt Rotoflex Group AS Saku Maja poolt ehitatud pumpla (puurkaevu) ajutise ühendamise kostjale kuuluva veetrassiga ja kostja kinnistul asuva elektriliitumispunktiga ega vastavat lepingut sõlminud. Kostja eraldas oma kinnistust AS-le Saku Maja maatüki pumpla (puurkaevu) ehitamiseks. AS Saku Maja rajas pumpla eesmärgiga tulevikus teenindada kogu paikkonna kinnistuid. Kuni XXX planeeringuala liitumispunktini pidi torustiku ja muu vajaliku välja ehitama AS Saku Maja, kuna detailplaneeringuga ei olnud kostjale pandud kohustust selliste rajatiste väljaehitamiseks. Kui OÜ Rotoflex Group tegi AS Saku Maja heaks mingeid töid, siis tuleks tasunõue esitada AS-le Saku Maja. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, et OÜ Rotoflex Group ehitas kostja tellimusel välja XXX tee. Planeeringuala teed ehitati valmis veel enne vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamist ja neid töid ei teostanud OÜ Rotoflex Group. Kostja möönab, et teede ehitaja eksis mõõdistamisega, kuid mitte nii palju, et tee oleks XXX tee kinnistuid läbinud. XXX tee X kinnistule ajutise reoveepaagi paigaldamisel tuli see paak ühendada torustiku kaudu planeeringuala kanalisatsioonitorustikuga ning seejärel XXX tee vastav lõik ka taastada. Reoveepaakide paigaldamisega tõsteti XXX tee X kinnistu pinda sedavõrd, et kinnistu ees olevat teed ei ole võimalik teeprojekti kohaselt enam kasutada ja kostja peab tellima teeprojekti parandamise ning vastavalt sellele teelõigu XXX tee X kinnistu ees üldse uuesti ehitama. Kuna kostja ei ole tellinud OÜ-lt Rotoflex Group teeehitust ega sõlminud vastavat lepingut, siis ei ole kostja nõus vaidlusaluse teelõigu taastamise eest tasu maksma – seda enam, et tee lõplikuks korrastamiseks peab kostja tegema lisakulutusi. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja õiguseellane OÜ Rotoflex Group on ehitanud 2008 sügisel ajutise reoveemahuti talle kuuluvale XXX 6 kinnistule ja on ühendanud selle kostjale kuuluva kanalisatsioonitrassiga XXX detailplaneeringualal, on teostanud sellega seoses planeeringualal asuva XXX tee taastamise ja on ühendanud XXX elamukvartali pumpla kostja veetrassiga. Samuti ei ole vaidlust, et OÜ Rotoflex Group on esitanud nende tööde eest kostjale arved kogusummas 27 179, 85 eurot, milliseid kostja ei ole tasunud. Vaidlus on selles, kas kostja on nimetatud töid hageja õiguseellaselt OÜ-lt Rotoflex Group tellinud ja kas ta on need tööd tellijana vastu võtnud, samuti juhul kui kohtu hinnangul poolte vahel tööettevõtulepingut ei olnud sõlmitud, kas kostja on nende tööde maksumuse osas hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja vastuväidete kohaselt ta ei ole OÜ-ga Rotoflex Group tööde kohta sellekohast lepingut sõlminud, reoveepaagi paigaldamise üle omaniku järelevalvet ei ole korraldanud ja kostjal puudub igasugune dokumentatsioon ehitustööde kohta, samuti ei ole XXX tee X kinnistul asuvale reoveemahutile ja torustikule reoveemahuti ühendamiseks XXX planeeringuala ühiskanalisatsiooniga kostja kasuks servituuti seatud ja reoveemahutiga ühendatud ühiskanalisatsiooni kasutamise eest kostja kinnistuomanikelt tasu ei ole nõudnud, seega ei ole kostja hageja arvel ka mingil moel rikastunud. Kohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: - Kinnistusraamatust nähtuvalt oli OÜ Rotoflex Group ajavahemikul 12.12.2006 kuni 01.04.2011 XXX tee X XXX küla XXX vald XXX kinnistu omanik; - Saku Vallavalitsuse 12.08.2008 korraldusega nr. 857 määrati projekteerimistingimused veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitusprojekti koostamiseks XXX vallas XXX külas asuvale XXX elamualale kehtivusega kuni 31.08.2010; - OÜ Rotoflex Group koostas 19.08.2008 ajutise kanalisatsiooni projekti töö 210808;

- 22.08.2008 esitas A. T Saku Vallavalitsusele ehitusloa taotluse ajutise reovee mahuti ehitamiseks XXX tee X XXX tee X ja XXX teele OÜ Rotoflex koostatud ehitusprojekti alusel, reoveemahutid 35 m3 1 tk, 50 m3 2 tk; - 02.09.2008 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr. 900 otsustati väljastada A. T ja OÜ-le Rotoflex Group ehitusluba ajutiste reoveemahutite rajamiseks XXX elamu-kvartali kanalisatsioonile asukohaga XXX XXX vald XXX küla XXX tee X, XXX tee X ja XXX tee kinnistud; - Saku Vallavalitsus andis 17.09.2008 ehitusloa nr 9852 ajutiste reoveemahutite ehitamiseks XXX tee X, XXX tee X ja XXX tee; - 20.10.2008 esitas OÜ Rotoflex Group A. T nimel Saku Vallavalitsusele ehitamise alustamise teatise; - 22.10.2008 esitas OÜ Rotoflex Group A. T arved nr. 281276 summas 38 0861, 66 krooni, 281278 summas 21 574, 80 krooni ja 281273 summas 22 836 krooni; - 31.01.2009 loovutas OÜ Rotoflex Group nõude A. T vastu põhisummas 418 184, 55 krooni OÜ-le A ja O Koolitus, - 29.06.2010 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr. 526 väljastati kasutusluba A. T XXX elamukvartalisse rajatud kanalisatsioonitorustike kasutamiseks, mis on rajatud aadressil XXX XXX vald XXX küla XXX tee, XXX tee, XXX tee ja XXX tee. Korralduse kohaselt XXX kanalisatsioonitrass on välja ehitatud kooskõlas kehtiva detailplaneeringu, väljastatud ehitusloa ja ehitusprojektiga. Detailplaneeringu kohaselt tuli XXX elamukvartali kanalisatsioon ühendada perspektiivse piirkonna ühiskanalisatsiooniga, mis on välja ehitamata. Reovee ärajuhtimine XXX detailplaneeringu alalt ei ole tagatud; - 16.07.2010 andis Saku Vallavalitsus kanalisatsioonitorustikule kasutusloa nr 13696; - 29.09.2011 loovutas OÜ Blueline Invest nõude A. T vastu põhisummas 425 272, 46 krooni ehk 27 179, 85 eurot koos kõrvalnõuetega OÜ-le S.F.P. Group. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja K. S ütluste kohaselt pöördus A. T OÜ Rotoflex Group poole 2008 suvel, juunis või juulis. A. T tekkis probleem, et tema poolt välja ehitatud kanalisatsioonitrassi ei olnud võimalik ühendada lokaalsesse võrku. Järgmisest kinnistust ei saanud läbi minna, kuna sellel puudus detailplaneering. Ehitusprojekt tuli päevakorda siis, kui juuli lõpus toimus XXX vallas nõupidamine, kuidas lahendada probleemi XXX planeeringualal. Võeti vastu ühine otsus A. T ja vallavalitsuse esindajate poolt, et antakse luba ehitada välja lokaalsed reoveemahutid. K. S osales ka sellel nõupidamisel. Peale seda A. T tegi OÜ-le Rotoflex Group päringu, kui palju maksaks ehitusprojekti koostamine. A. T taotles kõigepealt projekteerimistingimusi ja sai need ning OÜ Rotoflex Group koostas projekti. Projekti esitas A. T vallale ehitusloa taotlemiseks, ehitusloa ta augustis ka sai. Projekteerimismaksumus oli kokku lepitud 10 000 krooni. OÜ-lt Rotoflex Group küsis ta hinda reoveemahutite väljaehitamise kohta. Oli ühendamata ka veetrass Saku Maja poolt rajatud pumbajaamaga. Pumbajaamal puudus ka elektriühendus. Lisaks oli XXX tee looduses valesti maha märgitud ja oli ehitatud, nii et see läbis XXX tee X, X ja X krunte. Eesti Energia ei saanud ehitada välja oma liitumispunkte, seega A. T tellis OÜ-lt Rotoflex Group tööd reoveemahutite ehitamiseks XXX teel ja XXX teel, selle tee ümberehitamiseks õigesse kohta ja veetrassi ühendamiseks pumbajaamaga ning elektriühenduse loomiseks pumbajaamast tema kõige lähemal oleva kinnistu liitumispunktini. OÜ Rotoflex Group leppis A. T hinnas kokku, andsid hinna mahutite ehitamiseks XXX teele, tee ehituseks ja elektri ja veetorustiku ehitamiseks. Selle kohta väljastasid ettemaksu arved A. T. Arved anti A. T üle, kui nad käisid kohapeal üle vaatamas. A. T võttis arved vastu, oli pakkumisega nõus ja lubas arved tasuda. Kuna oldi sisuliselt kokku lepitud ehituse alustamises, siis esitas OÜ Rotoflex Group Saku vallale ehituse alustamise teate, see oli oktoobri lõpp 2008. Peale seda alustasid töödega. Tööde kestvus oli ca 3 nädalat, novembri teisel poolel said tööd valmis. Kui tööd valmis olid,

kutsusid nad A. T kohale, et ta võtaks tööd vastu. Samas küsisid ka arvete tasumise kohta, kuna arved olid tasumata. A. T kohale ei tulnud. Arvete tasumise kohta ütles, et tal on hetkel rahadega kitsas käes ja palus pikendust arvete tasumiseks. Ettemaksu arvete osas on tööd tehtud. A. T oli vastavalt projektile kokku lepitud ka XXX tee mahutite väljaehitamine, kuid selle kohta olid arved OÜ Rotoflex Group poolt esitamata ja OÜ Rotoflex Group ei jätkanud neid töid. XXX tee mahutite küsimus on oluline seetõttu, et kui need mahutid oleks olnud ka väljaehitatud, siis oleks saanud kasutusloa kogu projektile. Valla nõupidamistel oli juttu, et planeeringuala kanalisatsioon liitub üldkanalisatsiooniga, mis teenindab ka Sakut. Lokaalsete reoveepaakide paigaldamise projekti andis OÜ Rotoflex Group A. T üle, tema esitas selle alusel ehitusloa taotluse valda. Ilma projektita ei oleks vald saanud anda ehitusluba. XXX planeeringualal ei oleks olemas veevarustust, kui OÜ Rotoflex Group poleks ühendanud seda XXX valla pumbajaamaga, sest OÜ Rotoflex Group poolt ehitatud ühendus teenindab kõiki XXX planeeringualal olemasolevaid maju. OÜ-le Rotoflex Group teadaolevalt pumbajaamaalune maa kuulus A. T. Puurkaevu rajas sinna A. T palvel Saku Maja. OÜ Rotoflex Group ei saanud A. T töid üle anda, kuna ta ei tulnud kohale, kuigi korduvalt oli kokku lepitud. Teostatud tööde joonised olid kindlasti olemas. OÜ Rotoflex Group oleks kohapeal A. T koostanud töö üleandmise akti. Samas see oleks olnud osaline tööde üleandmine. Akt jäi tegemata seetõttu, et töid ei olnud lõpuni teostatud kogu projekti ulatuses. Kohus nõustus kostjaga, et hageja nõue kostjalt töö eest tasu saamiseks ei ole tõendatud. Usutav on kostja vastuväide, et kuigi taotluse Saku vallavalitsusele projekteerimistingimuste saamiseks ja ehitusloa taotluse ajutise reovee mahutite paigaldamiseks esitas kostja, tuli initsiatiiv reoveemahutite paigaldamiseks mitte kostjalt, vaid OÜ-lt Rotoflex Group, mille seaduslikuks esindajaks oli sel ajal käesolevas menetluses tunnistajana ülekuulatud K. S. Hageja on oma 11.05.2012 seisukohas märkinud, et OÜ Rotoflex Group ehitas 2008 kevadeks valmis XXX tee X, X ja X kinnistutele paariselamud, mis vajasid veevarustust ja kanalisatsiooni, mistõttu OÜ Rotoflex Group juhatuse liige K. S alustas kostjaga, kellele kuulus XXX planeeringuala sisene vee ja kanalisatsioonitrass, läbirääkimisi probleemi lahendamiseks. XXX detailplaneeringu kohaselt tuli elamukvartali kanalisatsioon, mis läbib XXX, XXX, XXX ja XXX teid, ühendada perspektiivse piirkonna ühiskanalisatsiooniga, mis on aga välja ehitamata ning reovete ärajuhtimine XXX detailplaneeringu alalt ei ole tagatud. Asjakohane on siinkohal kostja osundus, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Eeltoodust tulenevalt on usutav kostja vastuväide, ja see nähtub ka K. S ütlustest, et otsusele lahendada probleem ajutiste reoveemahutite paigaldamisega jõuti kokkuleppel Saku Vallavalitsuse, OÜ Rotoflex Group ja kostjaga. Seetõttu on usutav kostja vastuväide, et tema esitas vallale taotluse projekteerimistingimuste saamiseks eeskätt põhjusel, et planeeringuala sisene kanalisatsioonitrass, millega reoveemahutid tuli ühendada, kuulub kostjale. Kuivõrd reoveemahutite paigaldamine ja nende ühendamine kostjale kuuluva kanalisatsioonitorustikuga võis olla samaväärselt kasulik nii kostjale kui ka väidetavale tööettevõtjale OÜ-le Rotoflex Group, tuleb suhtuda kriitiliselt hageja ja tunnistaja S. (kes oli hageja õiguseellase OÜ Rotoflex Group juhatuse liige) väidetesse, et kanalisatsioonitrassi ühendamise probleem puudutas ainult kostjat ja viimane oli huvitatud vastavate tööde tellimisest OÜ-lt Rotoflex Group, sõlmides viimasega suuliselt vastavad kokkulepped, mille kohta esitati kostjale arved. Kuigi ehitusloa taotluse ajutiste reovee mahutite ehitamiseks esitas vallale kostja ja viimasele ning OÜ-le Rotoflex Group väljastati ka ehitusluba, esitas ehitamise alustamise teatise kostja nimelt vallale OÜ Rotoflex Group, mitte kostja. Asjaolust, et hageja esitas kostjale reoveepaagi paigaldamise ja muude tööde osas ettemaksuarved, ei pea järelduma veel

vastavate kokkulepete saavutamist poolte vahel. Vastava asjaolu tõendamiseks ei piisa tunnistaja Soovälja ütlustest, et kostja oli arvetega nõus ja kohustus need tasuma. Ettemaksuarved teostatavate tööde kohta esitas OÜ Rotoflex Group kostjale ainult tööde osas, mis seonduvad OÜ-le Rotoflex Group kuulunud XXX tee kinnistute teenindamisega, kuigi ehitusloa alusel kuulusid väljaehitamisele ka reoveemahutid XXX teele. Loogiline oleks eeldada, et kui poolte vahel oleks sõlmitud leping, et OÜ Rotoflex Group teostab projektijärgselt ettenähtud tööd, oleksid ettemaksuarved käsitlenud ka kõiki ettenähtud töid, mitte ainult XXX teega seonduvaid objekte. Eeltoodu alusel on usutav kostja vastuväite, et ehitustegevust seoses reovee kogumispaagi paigaldamisega OÜ-le Rotoflex Group kuulunud XXX tee X kinnistule ja XXX tee kaevamistööde järgse olukorra taastamisega teostas OÜ Rotoflex Group mitte kostjaga sõlmitud kokkulepete alusel, vaid eelkõige enda huvides ja lootis, et kostja nõustub vastavad kulud enda kanda võtma. Samuti puuduvad peale K. S ütluste ja arve muud tõendid, et kostja oleks tellinud OÜ-lt Rotoflex Group XXX elamukvartali pumpla ühendamise veetrassiga ning kohtu hinnangul ei ole see selle asjaolu tõendamiseks piisav. Hageja väide, et kostjal oleks olnud vajadus OÜ-lt Rotoflex Group nimetatud töid tellida, kuna ta oli võõrandanud XXX planeeringualal mitmeid kinnisasju tingimusega, et ta müüjana tagab veevarustuse ja toimiva kanalisatsiooni ning selle kohustuse täitmata jätmisel oleks teda ähvardanud märkimisväärsed leppetrahvinõuded, samuti oleksid võinud kinnistuid omandanud isikud lepingutest taganeda, on paljasõnaline, kuna selle kohta pole esitatud mingeid tõendeid. Põhjendatud on kostja vastuväite, et isegi kui eeldada, et hageja õiguseellase OÜ Rotoflex Group ja kostja vahel oli sõlmitud tööettevõtuleping, ei ole OÜ Rotoflex Group kostjale tellitud töid nõuetekohaselt üle andnud, mistõttu ei ole tööettevõtja tasunõue sissenõutavaks muutunud. VÕS § 637 lg 1-4 kohaselt on tööettevõtulepingu järgse tasu sissenõutavaks muutmise tingimuseks töö valmimine ja vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine; lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalusi. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ehitustööde puhul loetakse tavaliseks tellija poolt töö vastuvõtmist. Tunnistaja S. ütluste kohaselt ei õnnestunud OÜ-l Rotoflex Group kostjale tööd üle anda, kuna kostja ei tulnud tööde vastuvõtmiseks kohale ning tööde üleandmise akt oleks koostatud kostjaga kohapeal, juhul kui kostja oleks vastuvõtmisele ilmunud. Töö vastuvõtmise korral lasub töö üleandmise tõendamiskoormus eelkõige töövõtjal. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 märkinud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tunnistaja S. ütlustest seevastu nähtub, et tööettevõtja tellijale tööd sisuliselt üle ei andnud. VÕS § 638 teise lause kohaselt töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks antud mõistlik tähtaeg töö vastuvõtmiseks. Tunnistaja S. vastavad väited, et A. T ei saadud töid üle anda, kuna ta ei tulnud kohale, kuigi korduvalt oli kokku lepitud, on ebakonkreetsed ja paljasõnalised. Eeltoodust tulenevalt on lepingulisest alusest lähtudes (VÕS § 635 jt) hagi tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu. See aga ei välista, et hagejal ei võiks olla kostja vastu nõuet muul õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine VÕS § 1018, alusetu rikastumine 1027 jt,1042).

Nimetatud alustel võlasuhte tekkimise eelduseks on ühe isiku poolt teise isiku ilma lepingust või seadusest tuleneva aluseta soodustamine. Hageja ei ole tõendanud, et arvetes näidatud tööde ja materjalide maksumuse ulatuses oleks hageja kostjat soodustanud, st tema vara väärtust suurendanud või tema kulutusi vähendanud. Asjas ei ole vaidlust, et XXX tee 6 kinnistule paigaldatud reoveemahuti ei ole olnud kostja omandis ja sellele ei ole määratud ka servituuti kostja kasuks. Hageja väite puhul, et kuna reoveemahuti on ühendatud kostjale kuuluva kanalisatsioonitrassiga ja selle läbi saavad seda kasutada ka kostjale kuuluvad kinnistud, ei saa tähelepanuta jätta, et reoveemahuti teenindab ka hagejale kuulunud kinnistuid ja kostja omakorda talle kuuluva kanalisatsioonitrassi kasutamise eest tasu ei ole nõudnud. XXX teega taastamisega seonduva nõude puhul on asjakohane kostja vastuväide, et ka see töö teenis samaväärselt nii hageja kui kostja huve, kuna hageja kinnistule reoveemahuti paigaldamise tõttu üleskaevatud tee tuli ju taastada. Hageja väide, et senine tee ei olnud vastavuses projektiga, on paljasõnaline, kuna selle kinnituseks pole esitatud mingeid tõendeid. Hageja ei ole ümber lükanud kostja vastuväiteid selle kohta, et AS-le Saku Maja kuuluva pumpla ühendamine XXX planeeringuala veetrassiga ei olnud mitte kostja, vaid AS Saku Maja kohustuseks, samuti on ilmne, et tänu nimetatud ühendamisele oli ka hagejal endal võimalik talle kuuluvaid kinnistuid veega varustada. Seega ka muul õiguslikul alusel ei ole võimalik hageja nõuet kostja vastu rahuldada. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on vastuolus kogutud tõenditega teinud meelevaldse järelduse, et kostja ja töövõtja vahel ei ole töövõtulepingut sõlmitud, töid ei ole üle antud ja kostjal ei lasu kohustust tasuda kokkulepitud tasu. Kohus heidab hagejale ette väite tõendamata jätmist olukorras, kus maakohus ise jättis sama väite tõendamiseks hageja esitatud taotluse tõendite väljanõudmiseks rahuldamata. 11.05.2012 esitas hageja maakohtule koos seisukohtadega taotluse välja nõuda kostjalt XXX planeeringualal võõrandatud kinnisasjade võõrandamise lepingud. Sellega soovis hageja tõendada just asjaolu, et XXX planeeringuala arendajana oli kostja sattunud olukorda, kus tal oli möödapääsmatu tagada kinnistud omandanud isikutele kanalisatsiooni ja veevarustus, vastasel juhul oleks isikutel olnud õigus nõuda kostjalt leppetrahve või lepingutest taganeda. Maakohus jättis nimetatud hageja taotluse 22.08.2012 elektronkirjas rahuldamata põhjusel, et nõutud tõendid ei ole vaidluse seisukohalt asjakohased. Hagejal puuduvad muud võimalused tõendada asjaolu, et kostjal oli vajalik trahvide ja sanktsioonide vältimiseks ajutiste reoveemahutite projekteerimine, paigaldamine ja ühendamine ning veetrassi ühendamine pumbajaamaga, kui puuduvad XXX planeeringuala kõikide kinnistute võõrandmise lepingud. Maakohus jättis nimetatud taotluse rahuldamata. Kohus on täiesti põhjendamatult ja ilma õigusliku aluseta jätnud tunnistaja K. S ütlustega arvestamata ning ei ole põhjendanud, miks tunnistaja ütlustega ei arvestata. Tunnistaja tunnistuse kohaselt oli kostja ja töövõtja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt esmalt tellis kostja töövõtjalt XXX planeeringualale ajutiste reoveemahutite paigaldamise projekti ning hiljem alustas töövõtja vastustaja tellimusel ja eelnevalt kooskõlastatud tasuga nimetatud ajutiste reoveemahutite paigaldamist ja ühendamist kostja kanalisatsioonitrassiga. Samuti on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et kostja ja töövõtja kooskõlastasid enne tööde tegemist

tööde maksumuse, töövõtja väljastas kostjale ettemaksuarved ning alustas töödega. Tunnistaja on kirjeldanud, et soovis töid kostjale üle anda, kuid kostja hakkas peale maksetähtaja saabumist vältima kontakte töövõtjaga ja hoidis kõrvale tööde vastuvõtmisest. Tunnistaja on ka avaldanud, et ka pumbajaama ühendamise XXX planeeringuala veetorustikuga tellis kostja ning et XXX tee ehituse teostas kostjale samuti töövõtja. Nimetatud tunnistaja ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega, mille kohaselt esitas just kostja vallale taotluse projekteerimistingimuste saamiseks, just kostjale väljastati projekteerimistingimused ning kostja esitas ka ehitusloataotluse vallale, märkides ise ehitajaks OÜ Rotoflex Group. Kõik kirjalikud dokumendid puudutavad kogu XXX planeeringuala, mitte ainult töövõtjale kuuluvat kinnisasja. Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-99-10 tulenevalt on selliseks asjaoluks, mis annab võimaluse asuda seisukohale, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed, näiteks asjaolu, et tunnistaja ütlused on vastuolus asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Antud juhul on vastupidiselt Karl Sooväli ütlused kooskõlas tsiviilasja raames kogutud muude dokumentaalsete tõenditega, mistõttu ei ole põhjendatud tunnistaja ütlustega mitte arvestamine. Kohus ei ole märkinud, et esineks mõni TsMS 238 lg-tes 1-3 sätestatud asjaolu, mis võimaldaks mainitud vastuvõetud ja uuritud tõendi ( tunnistaja ütlus ) hindamata jätta. Samuti ei ole kohus märkinud, et tunnistaja ütlused oleksid ebausaldusväärsed või oleksid mõne dokumentaalse tõendiga vastuolus. Kohus on vastuolus TsMS sätestatuga pidanud tõendiks kostja paljasõnalisi seletusi ja jätnud arvestamata esitatud tõendiga. Maakohus on oma lahendis tuginenud töövõtulepingut puudutavas osas kostja seletustele ja leidnud, et need prevaleerivad tunnistaja ütluste ja dokumentaalsete tõendite üle. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks poole vande all antud seletus. Poole seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole tõendiks ja sellist seletust tulebki tõendada TsMS ettenähtud tõenditega. Kostja ei ole seda teinud ja ei ole oma seletuste tõendamiseks taotlenud enda vande all ülekuulamist. Maakohus on lisaks hageja esitatud dokumentaalsetele tõenditele ja tunnistaja ütlustele jätnud hindamata kostja esitatud tõendi (väljavõte kanalisatsioonitrassi teostusjoonisest), millest ilmneb, et lisaks sellele, et XXX tee X ja X kuulusid tõepoolest tööde teostamise ajal töövõtjale, kuulusid XXX tänava ülejäänud kinnistud ( XXX tee X, X, X ja X ) kostjale, kelle kinnistuid samuti XXX tee X ehitatud ajutine reoveemahuti projektijärgselt teenindab. Maakohus ei ole nimetatud asjaoluga arvestanud ja on ekslikult leidnud, et paigaldatud reoveemahutid teenindavad ainult töövõtjale kunagi kuulunud kinnisasja. Saku Vallavalitsuse poolt kostjale väljastatud projekteerimistingimused tõendavad, et kostja avaldas soovi ja omas initsiatiivi vee- ja kanalisatsiooni rajamiseks kogu XXX planeeringualal. Saku Vallavalitsusele on esitanud taotluse projekteerimistingimuste saamiseks just kostja, mitte töövõtja. Seega on dokumentaalse tõendiga tõendatud, et 2008 suvel esitas taotluse kogu XXX planeeringuala teenindavate ajutiste reoveemahutite ehitamiseks projekteerimistingimuste saamiseks just kostja, mitte töövõtja. Tunnistaja K. S on avaldanud, et kostja tegi seda seetõttu, et ta oli omakorda XXX planeeringualal kinnisasju võõrandades võtnud endale kohustuse tagada kanalisatsiooni ja veevarustus. Juhul, kui töid oleks soovinud teostada töövõtja enda huvides ja enda kinnistule, ei oleks olnud takistusi töövõtjal taotleda projekteerimistingimusi enda nimele. Töövõtja oleks saanud vabalt taotleda projekteerimistingimused oma kinnistule ja oleks saanud paigaldanud oma kinnistule ajutise, ainult enda kinnistut teenindava reoveemahuti, ilma kostja kanalisatsioonitrassiga liitumata. Ometigi on hoopis kostja taotlenud nii projekteerimistingimusi kui ka ehitusluba just kogu planeeringuala teenindava reoveemahutite tarvis.

Dokumentaalse tõendiga on ka tõendatud, et projekteerimistingimused väljastati kogu XXX planeeringualale. Projekteerimistingimuste p. 2.1. kohaselt nähti ette kaks mahutit, millest üks hakkaks teenindama XXX teel asuvaid kinnistuid (mitte ainult töövõtja kinnistuid vaid kõiki kinnistuid, mis asuvad XXX teel) ning teine ülejäänud piirkonna teenindamiseks. Seega on ebaõige kohtu meelevaldne järeldus, et projekteerimistingimused väljastati töövõtja huvides. Dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistaja ütlustest nähtub, et projekteerimistingimused väljastati vastustaja huvides kogu planeeringualale. Saku Vallavalitsuse poolt 02.09.2008 väljastatud ehitusluba tõendab, et ehitusloa ajutiste reoveemahutite paigaldamiseks taotles just kostja. Ehitusloast ilmneb uuesti, et Saku Vallavalitsus on lubanud rajada kokku kolm reoveemahutit vastavalt töövõtja projektile kogu planeeringuala teenindamiseks. Samuti on ehitusloataotlusest ja ehitusloast näha, et töövõtjaks seega tööde teostajaks on vastustaja poolt märgitud OÜ Rotoflex Group. Tunnistaja K. S ütlustega on tõendatud, et just kostja tellis ja soovis kogu planeeringuala teenindamiseks ajutiste reoveemahutite projekti koostamist, ehitamist ja ühendamist. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud asjaolu, et töövõtja kooskõlastas tööde maksumuse ja väljastas enne tööde algust kostjale ettemaksuarved, mistõttu oli kostjale teada tööde maksumus. Tunnistaja on avaldanud vande all, et kostja maksumusele vastu ei vaielnud ja soovis sellise maksumusega reoveemahutite paigaldamist. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tööde maksumus kostjale sobilik ja ta lasi tööd töövõtjal osaliselt valmis teha. Töövõtja keeldus tööde edasi tegemisest, kui ilmnes, et kostja ei tasu temale esitatud ettemaksuarveid ja hoiab kõrvale tööde vastuvõtmisest. Kuna kostja on arvetel märgitud tööd valmis teinud, siis tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et töövõtja on püüdnud korduvalt anda kostjale üle tehtud tööd, kuid kostja ei ole ilmunud töid vastu võtma. Seega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks VÕS § 638 ja Riigikohtu juhistest tulenevalt. Tunnistaja ütlustega on tõendatud asjaolu, et pooled olid suuliselt enne tööde alustamist leppinud kokku tööde maksumuses ning enne faktilist tööde algust esitas OÜ Rotoflex Group ka tasumiseks arved teostavate tööde eest. Nimetatud asjaolu on kostja kohtuistungil omaks võtnud, märkides, et talle esitati arved ja ta võttis need teadmiseks. Seega oli olemas kokkulepe töövõtja tasu ja selle sissenõutavuse osas, kostjale oli teada tööde täpne maksumus ning kostja on sellise tasuga ja tasumise tähtaegadega nõustunud. Samas tulenevalt VÕS 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja poolt nõutav tasu oleks ebamõistlik või ei oleks tavapärane. Seega isegi juhul, kui kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudus selge kokkulepe tasu osas, kuulub töövõtja tasunõue vastavalt VÕS § 637 lg-le 1 ikkagi hüvitamisele. Töövõtja tasunõue 27 179, 85 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning, kuna arvetel märgitud tööd on valmis, siis kuulub see ka töövõtjale (antud juhul nõude omandanud võlausaldajale) tasumisele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on poolte väiteid ja esitatud tõendid kogumis hinnates põhjendatult jõudnud järeldusele, et tööettevõtu lepingu sõlmimine OÜ Rotaflex Grupi ja kostja vahel ei ole tõendatud, ja sellest lähtuvalt jätnud õigesti töövõtja tasunõude rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Maakohus on hinnanud hageja esitatud tõendeid, ja põhjendanud, miks ta neid ei arvesta. Tunnistaja K. S ütluste osas on kohus märkinud, et ta oli ise väidetava töövõtja seaduslik esindaja ja tema kinnitused väidetava lepingu sõlmimise kohta on ebakonkreetsed (nii ei nähtu tema ütlustest aega, millel väidetava lepingu pooled olid saavutanud kokkuleppe lepingu olulistes tingimustes). Maakohus on osundanud ka asjaolule, et kostja poolt ehitusloa taotlemise aluseks olnud OÜ Rotaflex Group poolt koostatud ehitusprojekt nägi ette kolme reoveemahuti paigaldamise, kuid arve esitati vaid ühe kohta, s.o. selle kohta, millise OÜ Rotaflex Group paigaldas oma kinnistule. Seega ei saa arvete vastuvõtmist kostja poolt hinnata vaikimisi antud tahteavalduseks (siduvaks lubaduseks) arved tasuda ja tõendina tööettevõtulepingu tingimustes kokkuleppimise kohta. Kohus on osundanud, miks ta peab usutavaks kostja põhjendust ehitusloa taotluse esitamiseks. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et hageja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendid selle kohta, et kostja tellis temalt pumpla ehitustöid ja XXX tee ehitustöid. Põhjendamatu on apellandi seisukoht, mille kohaselt maakohtul puudus alus ja õigus tunnistaja ütlusi mitte arvestada. TsMS § 232 lg. 1 ja 2 kohaselt hindab kohus kõiki tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus on hageja taotluse nõuda kostjalt välja XXX planeeringualal võõrandatud kinnistute võõrandamislepingud põhjendatult jätnud rahuldamata taotluse ebakonkreetsuse ja ebakohasuse tõttu (otsese seose puudumisega töövõtulepingu sõlmimisega), samuti võimalusega hagejal endal esitada võõrandamislepingud, millega OÜ Rotaflex Group omandas kolm kinnistut XXX teel. Ringkonnakohus märgib, et hageja esindaja sai kohtu keeldumise kätte 22.08.2012 (toimiku I kd. lk. 159), kuid järgnevalt ei esitanud TsMS § 333 kohast vastuväidet kohtu tegevusele. Seetõttu on asjakohatu apellatsioonkaebuse väide maakohtu poolt menetlusõigusnormi rikkumise kohta ja põhjendamatu tema apellatsioonkaebuses esitatud taotlus nõuda võõrandamislepingud välja apellatsioonikohtul. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata kohtu põhjendusi, mille kohaselt hagi ei kuulu rahuldamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohus peab aga vajalikuks märkida, et hageja on küll alternatiivsena viidanud oma nõude õigusliku alusena alusetule rikastumisele, kuid ta ei ole viidanud konkreetsele õigusnormile ega ka esile toonud asjaolusid, mis tuleks tuvastada ja tõendada nõude esitamisel näiteks VÕS 52. ptk. 4. jao (teise isiku kasuks tehtud kulutuste hüvitamine) sätete alusel.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

Tiit Kollom

Mare Merimaa

jätab

ringkonnakohus

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.