Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-11-47247 vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse reoveemahutite projekteerimiseks XXX planeeringualal. 12.08.2008.a. määras Saku vallavalitsus korraldusega nr. XXXprojekteerimistingimused reoveemahutite projekteerimiseks XXX planeeringualal. 19.08.2008.a. koostas OÜ XXX(edaspidi RG) ehituse projekti nr. 210808 reoveemahutitele ja kanalisatsiooniga ühendamisele. Vastavalt projektile pidi XXXl asuvate kõigi kinnistute reovesi voolama XXX paigaldavatesse kogumismahutitesse ning nähti ette servituudi seadmine. 01.09.2008.a. esitas kostja Saku vallavalitsusele taotluse ehitise püstitamiseks koos RG poolse ehitusprojektiga. 02.09.2008.a. Saku vallavalitsuse korraldusega nr. XXX väljastati ehitusluba kostjale reoveemahutite rajamiseks XXX elamukvartali kanalisatsioonile asukohaga Harju-maa Saku vald XXXküla XXX, XXXja XXX. Ehitajaks ning omaniku-järelvalve teostajaks oli RG. 17.09.2008.a. kanti ehitusluba ehitisregistrisse. 20.10.2008.a. esitas kostja Saku vallavalitsusele ehitamise alustamise teatise, mille kohaselt alustati RG poolt ajutiste reoveemahutite ehitamist ja ühendamist kostjale kuuluva kanalisatsiooniga. RG on teostanud kõik projektijärgsed ehitustööd ning on valmis ehitanud reoveemahuti XXX kinnistule ning ühendanud selle kostjale kuuluva kanalisatsioonitrassiga. Nimetatud tööde maksumus on kokku 380 861,66 krooni ehk 24 341,49 eurot. Nimetatud tööde eest on RG esitanud kostjale kui tellijale 22.10.2008.a. arve nr. 281276, mis ei ole tasutud. Seoses ajutiste reoveemahutite paigaldamisega ja ühendamisega kostjale kuuluva kanalisatsioonitrassiga on RG töövõtjana teostanud ka XXXehituse, mille maksumus oli 21 574,80 krooni ehk 1 378,88 eurot. Nimetatud tööde eest on RG esitanud kostjale 22.10.2008.a. arve nr. 281278, mida ei ole tasutud. Lisaks on kostja tellinud OÜ-lt XXX XXX elamukvartali pumpla ühendamise veetrassiga. Nimetatud tööd on teostanud RG ning on ühendanud pumpla kostja veetrassiga, nimetatud tööde maksumus oli 22 836,00 krooni ehk 1 459,48 eurot. Nimetatud tööde eest on RG esitanud kostjale 22.10.2008.a. arve nr. 281273. Kostja ei ole arvet tasunud. Kokku võlgnes seega kostja tellijana töövõtjale RG teostatud tööde eest 27 179,85 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja ja RG vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel tellis kostja RG-lt ajutiste reoveemahutite ehitamise, reoveemahutite ühendamise kanalisatsioonitrassiga ning kostjale kuuluva veetrassi ühendamise pumbajaamaga. RG on kokkulepitud tööd valmis teinud ning esitanud teostatud tööde eest nõude tööde tellijale. Tööde tellija ei ole aga täitnud kohustust tasuda teostatud tööde eest. 31.01.2009.a. on RG võõrandanud nõudeõiguse kostja vastu OÜ-le XXX (uue nimega XXXOÜ). 29.09.2011.a. on OÜ XXXvõõrandanud kostja vastu suunatud nõudeõiguse koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on seisukohal, et juhul, kui kostja asub eitama tööde tellimist RG-lt, on kostja alternatiivselt RG arvel alusetult rikastunud 27 179,85 euro võrra, mis on kostja huvides teostatud ehitustööde maksumus ning tänu millele oli kostjal võimalik liita veetrass pumbajaamaga ja juhtida ära kanalisatsiooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 27 179,85 eurot, seisuga 30.09.2011.a.sissenõutavaks muutunud viivised summas 6 709,67 eurot ja viivised võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud suuruses põhinõudelt, kuni põhinõude täieliku täitmiseni (tl 2-6).

2-11-47247 kostja ei oleks vastavaid töid tellinud/tellida soovinud. Kostja käitumisest on ilmne, et kostja tellis RG-lt vastavad tööd ning tööd teostati ennekõike just kostja huvides. Ei ole tõendatud kostja vastuväide, et AS XXX teostas pumbajaama ühendamise veetrassiga ja elektriliitumispunktiga, kuna nimetatud tööd teostas kostja tellimusel RG. XXX planeeringualale oli rajatud kostja poolt küll vee ja kanalisatsioonitrass, kuid reovee ärajuhtimise võimalus planeeringualal olevatelt elamukruntidelt puudus. Planeeringu kohaselt oli nähtud ette kanalisatsiooni ühendamine XXX planeeringuala kõrval oleva perspektiivse elamupiirkonna kanalisatsiooniga. Kuna aga nimetatud arendus viibis ning kostja oli võõrandatud kinnisasjade omanikele lubanud veevarustuse olemasolu ja reovee ärajuhtimist, siis kohtus kostja Saku vallavalitsuse esindajatega ja jõutigi ühisele lahendusele, et kostja paigaldab ise reovee ära-juhtimiseks XXX planeeringualalt reovee mahutid. Selleks taotles kostja vallavalitsuselt projekteerimistingimused ning tellis projekteerimistingimuste alusel ehitusprojekti RG-lt, mis nägi ette reoveemahutite paigaldamist XXX, XXX ja XXXkinnistute teenindamiseks. RG poolt koostatud projekti alusel esitas kostja Saku vallavalitsusele ehitusloa taotluse ning selle väljastamisel tellis kostja RG-lt ka vastava ehitustööreoveemahutite paigalduse, mille RG ka teostas. Kostja väide, et ta on valmis ehitanud XXX planeeringualale jäävad teed s.h. XXX, on ebaõige ning kostja ei ole seda tõendanud. XXX planeeringualale jäävate teede osas on hagejale teadaolevalt koostatud ehitusprojekt ning välja tuleb ehitada kõvakattega teed. Kostjal oli küll rajatud ajutine juurdepääs, kuid see oli rajatud omavoliliselt, mitte vastavuses tee ehituse projektiga ja see läbis XXX , XXX ja XXX kinnistuid. Seega asus ka kostja poolt rajatud ajutine ligipääs kinnisasjadele vales kohas. Nimetatud asjaolu ilmnes XXXAS poolt liitumispunktide paigaldamisel. Kuna RG tegeles antud piirkonnas samal ajal juba pumba-jaama ühendamisega ja reoveemahutite paigaldamisega tellis kostja ka ajutise uue tee rajamise RG-lt, kes ka nimetatud töö teostas ja esitas sellekohase arve kostjale. Kostja lubas ka nimetatud arve tasuda (tl 140-144).

2-11-47247 reoveepaakide paigaldamist. Saku Vallavalitsuse ülesandeks oli tagada XXX planeeringu-alale ehitatud kanalisatsioonitorustiku ühendamine piirkonna ühiskanalisatsiooni eelvooluga Tallinna linna kanalisatsioonivõrguga ühinemiseks. Käesoleva ajani on Saku Vallavalitsusel see ülesanne täitmata ja XXX planeeringuala kanalisatsioonitorustikust ei ole seetõttu reovee äravoolu. XXX planeeringualale ehitatud kanalisatsioonitorustiku omanikuna nõustus kostja sellega, et kanalisatsioonitorustikku kasutatakse, kuid tingimusel, et kinnistuomanikud paigaldavad ise lokaalsed reoveemahutid, kui Saku Vallavalitsus selleks vastavad projekteerimistingimused väljastab. 2008. aastal valmisid RG-le kuuluvatel XXX , XXX ja XXX kinnistutel elamud. Kinnistute omanikul tekkis vajadus reovee kogumispaagi paigaldamiseks ja selle ühendamiseks XXX ühiskanalisatsiooni torustikuga. XXX planeeringuala ühiskanalisatsiooni torustiku omanikuna nõustus kostja esitama taotluse Saku Vallavalitsusele projekteerimistingimuste saamiseks ajutiste reoveemahutite projekteerimiseks XXX planeeringualal. Projekteerimistingimused väljastati Saku Vallavalitsuse 12.08.2008 korraldusega nr 857. Kogu edasist tegevust seoses reovee kogumispaagi paigaldamisega korraldas XXX , XXX ja XXXkinnistute omanik RG, mille osanik OÜ XXX koostas 19.08.2008 ajutise kanalisatsiooni projekti (töö 210808). Projekti koopia sai kostja endale Saku Vallavalitsusest. Projekti seletuskirja kohaselt pidi kõigi XXX asuvate kinnistute reovesi voolama XXX kinnistule paigaldatavasse kogumismahutisse suurusega 35 m3, mille ette tuli paigaldada torustiku rajamissügavuse tõttu ülepumpla. Projekti seletuskirjas märgitakse, et mahutile ja ühendustorustikele olemasoleva ühiskanalisatsiooniga XXX seatakse servituut 3+3 m. Saku Vallavalitsuse 2.09.2008 korraldusega nr XXX anti luba ehitustööde alustamiseks. Kostja ei ole võtnud endale ühtegi kohustust seoses reoveepaagi paigaldamisega kinnistule XXX. Kostja teada korraldas reovee kogumismahuti paigaldamist XXX kinnistule XXX , XXX ja XXX kinnistute tookordne omanik RG. Kostja neid töid ei tellinud, sellekohast lepingut ei sõlminud, paagi paigaldamise üle omaniku-järelevalvet ei korraldanud ja kostjal puudub igasugune dokumentatsioon ehitustööde kohta. Kas ja kellele on väljastatud kinnistul XXX asuva reovee kogumismahuti kasutusluba, ei ole kostja esindajale teada. Kinnistusraamatu andmetel ei ole seatud servituuti XXX asuvale reoveemahutile ja torustikule reoveemahuti ühendamiseks planeeringuala ühiskanalisatsiooniga. Kostja ei ole RG-ga sõlminud ühtegi lepingut, millest tuleneks kostja kohustus hüvitada RG kulutused mida viimane tegi seoses reoveepaagi paigaldamisega enda kinnistule. Ka ei ole kostja vaidlusaluse reoveepaagi paigaldamise arvel rikastunud – paak ei ole kostja oma ega asu kostja kinnistul. Kuigi XXX , XXXja XXX kinnistute omanikud kasutavad reovee ärajuhtimiseks XXX kinnistul asuvasse reoveepaaki XXX asuvat ühiskanalisatsiooni torustikku, ei ole keegi kinnistute omanikest tasunud kostjale liitumistasu. Hageja väide, et 20.10.2008 esitas kostja Saku Vallavalitsusele ehitamise alustamise teatise, ei ole õige. Teatise tekst ei ole kostja kirjutatud ja sellel ei ole kostja allkiri. Kostja ei ole sellist teatist vallavalitsusele esitanud. Hageja väide, et seoses reoveepaagi paigaldamisega ja ühendamisega ühiskanalisatsioonitrassiga on RG teostanud ka XXX teeehituse, ei ole samuti õige. Planeeringuala teed, sealhulgas XXX, oli välja ehitatud enne ühiskanalisatsiooni torustiku paigaldamist. XXX kinnistule paigaldatud reoveepaagi ühendamisega ühiskanalisatsiooniga tuli XXX viia samasse seisukorda, kui see oli varem ja see ei tähenda kogu XXX ehitamist. Kostjal ei tekkinud kohustust seda tööd hüvitada. Hageja väide, et kostja on tellinud OÜ-lt XXXXXX elamukvartali pumpla ühendamise ühisveetrassiga ja need tööd teostas RG, ei ole samuti õige. Kostja ei ole sellist tööd tellinud. Kostja ehitas vastavalt detailplaneeringule välja veetorustiku kuni liitumispunktini planeeringuala piiril. Pumpla (puurkaev) on veeettevõtja AS XXXoma. Nii pumpla kui ka seda planeeringuala ühisveevärgi torustikuga ühendav veetoru on paigaldatud AS XXXpoolt ning kostjal ei ole sellega mingit pistmist olnud. Arvestades eeltoodut palub kostja jätta hagi rahuldamata (tl 53-57).

2-11-47247 14.07.2005 otsusega kehtestatud XXX kinnistu detailplaneeringule, mis nägi ette planee-ringuala kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise kuni planeeringuala piiril asuva kahe liitumis-punktini paikkonna ühiskanalisatsioonitorustikuga, koostas Saku valla veeettevõte AS XXX 23. jaanuariks 2007 planeeringuala ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku projekti. Detail-planeeringus ega torustike ehitusprojektis ei pandud kostjale kohustust ehitada välja ajutised reovee kogumismahutid juhuks, kui Saku vald ei tule toime paikkonna ühiskanalisatsioonitorustiku väljaehitamisega. Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustik sai valmis 8.04.2008 (ehitaja poolt ehitusdokumentatsiooni üleandmise aeg AS-le XXX). Seega oli kostja oma kohustuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamiseks täitnud. Väljapääsmatus olukorras Saku Vallavalitsus, kes ei olnud taganud paikkonna ühiskanalisatsiooni torustiku väljaehitamist, sai aru, et juba valminud elamute reovett ei ole planeeringuala torustikust kuhugi ära juhtida. Vaatamata sellele ei andnud Saku Vallavalitsus luba lokaalsete reoveepaakide paigaldamiseks igale kinnistule. Olukorra lahendamiseks leidis Saku Vallavalitsus vajaliku olevat paigaldada ajutised reovee kogumismahutid planeeringuala torustike liitumispunktidesse XXX lõpus ja XXX lõpus. Vallavalitsus ei kohustanud kostjat neid ajutisi paake paigaldama. Küll aga nõudis vallavalitsus kostjalt, kui planeeringuala torustike omanikult, avaldust ajutiste paakide paigaldamise projekteerimistingimuste saamiseks. Kostja selle avalduse ka kirjutas. Projekteerimistingimused väljastati mitte kostjale, vaid tolleaegsele XXX2, 4 ja 6 kinnistute omanikule RG-le, kes ise koostas paakide paigaldamiseks projekti, hankis ehitusloa ja paigaldas reoveepaagi(d) XXX lõppu. Hageja väite kohta, et kostja tellis RG-lt AS XXX poolt ehitatud pumpla (puurkaevu) ajutise ühendamise kostjale kuuluva veetrassiga ja kostja kinnistul asuva elektriliitumispunktiga, kostja väidab, et ei ole RG-lt eeltoodud töid tellinud ega vastavat lepingut sõlminud. Kostja eraldas oma kinnistust AS-le XXX maatüki pumpla (puurkaevu) ehitamiseks. AS XXX rajas pumpla eesmärgiga tulevikus teenindada kogu paikkonna kinnistuid. Kuni XXX planeeringuala liitumispunktini pidi torustiku ja muu vajaliku välja ehitama AS XXX, kuna detail-planeeringuga ei olnud kostjale pandud kohustust selliste rajatiste väljaehitamiseks. Kui RG tegi ASi XX Xheaks mingeid töid, siis tuleks tasunõue esitada AS-le XXX. Kostja vaidleb vastu ka hageja väitele, et RG ehitas kostja tellimusel välja XXX. Planeeringuala teed ehitati valmis veel enne vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamist ja neid töid ei teostanud RG. Kostja möönab, et teede ehitaja eksis mõõdistamisega, kuid mitte nii palju, et tee oleks XXX kinnistuid läbinud. XXX kinnistule ajutise reoveepaagi paigaldamisel tuli see paak ühendada torustiku kaudu planeeringuala kanalisatsioonitorustikuga ning seejärel XXX vastav lõik ka taastada. Reoveepaakide paigaldamisega tõsteti XXX kinnistu pinda sedavõrd, et kinnistu ees olevat teed ei ole võimalik teeprojekti kohaselt enam kasutada ja kostja peab tellima teeprojekti parandamise ning vastavalt sellele teelõigu XXX kinnistu ees üldse uuesti ehitama. Kuna kostja ei ole tellinud RG-lt teeehitust ega sõlminud vastavat lepingut, siis ei ole kostja nõus vaidlusaluse teelõigu taastamise eest tasu maksma – seda enam, et tee lõplikuks korrastamiseks peab kostja tegema lisakulutusi (tl 149-156).

2-11-47247 detailplaneeringus ei olnud. Hageja ise tellis projekti vastavalt tingimustele, seal oli ette nähtud ka teise paagi paigaldamine XXX lõppu. Kokkulepet, et XXX peaks seda finantseerima, ei olnud. Kostjal paakide paigaldamise kinnimaksmise kohustust ei ole. Kostja ei vaidle, et XXX kinnistule on XXX poolt reoveepaak paigaldatud ja see on liidetud trassiga, mille XXX välja ehitas, kuid kostja pole neid töid XXXt tellinud. Hagi ei ole esitatud õige kostja vastu – hagi peaks olema esitatud kas Saku valla või XXX vastu. Toimikus olevad kolm arvet 22.10.2008 on kostja kätte saanud ja võttis need teadmiseks. Mitte XXX ei tekkinud reoveemahutitele vajadust, vaid see oli Saku valla nõue, et tuleb panna lokaalsed reoveemahutid, kuna selgus, et ühendamist ühiskanalisatsiooniga ei toimu. XXX nõuti valla poolt, et tema kui planeeringuala omanik ise esitaks taotluse projekteerimistingimuste saamiseks selleks, et oleks tagatud ühtsus kogu planeeringualal. Kostja ei ole hagejalt selleks mingit projekti tellinud, hageja tahtis ise projekti teha, see oli tema jaoks soodsam. Kuni projekteerimistingimuste saamiseni oli kostja Saku valla nõudel kohustatud tegutsema ja avaldusi esitama. Sealt edasi, mis puudutas kolme kinnistu teenindamiseks reoveemahuti väljaehitamist, oli juba XXX tegevus, XXX ei omanud selle üle mingit kontrolli. XXX sai projekti Saku Vallavalitsusest 2011. Aastal alles siis, kui hakati teise paagi paigaldamist nõudma. Kinnistute müümisel ei võtnud XXX mingisuguseid kohustusi ajutiste paakide paigaldamiseks (tl 168-173).

Kohtuotsuse põhjendused

2-11-47247 -

-

-

-

-

Saku Vallavalitsuse 12.08.2008 korraldusega nr XXX määrati projekteerimistingimused veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitusprojekti koostamiseks Saku vallas XXX külas asuvale XXX elamualale kehtivusega kuni 31.08.2010 (tl 7-9); OÜ XXX koostas 19.08.2008 ajutise kanalisatsiooni projekti töö 210808 (tl 65-67); 22.08.2008 esitas XXX Saku Vallavalitsusele ehitusloa taotluse ajutise reovee mahuti ehitamiseks XXX, XXX ja XXX OÜ XXX koostatud ehitusprojekti alusel, reoveemahutid 35 m3 1 tk, 50 m3 2 tk (tl 12); 02.09.2008 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr XXX otsustati väljastada XXX ja OÜ-le XXXehitusluba ajutiste reoveemahutite rajamiseks XXX elamu-kvartali kanalisatsioonile asukohaga Harjumaa Saku vald XXX küla XXX, XXX ja XXX kinnistud (tl 16); Saku Vallavalitsus andis 17.09.2008 ehitusloa nr 9852 ajutiste reoveemahutite ehitamiseks XXX, XXX ja XXX (tl 17-18); 20.10.2008 esitas XXXOÜ XXX nimel Saku Vallavalitsusele ehitamise alustamise teatise (tl 19); 22.10.2008 esitas XXXOÜ XXX arved nr 281276 summas 380861,66 krooni, 281278 summas 21574,80 krooni ja 281273 summas 22836 krooni (tl 20-22); 31.01.2009 loovutas OÜ XXX nõude XXX vastu põhisummas 418184,55 krooni OÜ-le XXX (tl 23), 29.06.2010 Saku Vallavalitsuse korraldusega nr 526 väljastati kasutusluba XXX XXX elamukvartalisse rajatud kanalisatsioonitorustike kasutamiseks, mis on rajatud aadressil Harjumaa Saku vald XXX küla XXX, XXX, XXX ja XXX. Korralduse kohaselt XXX kanalisatsioonitrass on välja ehitatud kooskõlas kehtiva detailplaneeringu, väljastatud ehitusloa ja ehitusprojektiga. Detailplaneeringu kohaselt tuli XXX elamukvartali kanalisatsioon ühendada perspektiivse piirkonna ühis-kanalisatsiooniga, mis on välja ehitamata. Reovee ärajuhtimine XXX detail-planeeringu alalt ei ole tagatud (tl 60); 16.07.2010 andis Saku Vallavalitsus kanalisatsioonitorustikule kasutusloa nr 13696 (tl 6163) 29.09.2011 loovutas OÜ XXXnõude XXXvastu põhisummas 425272,46 krooni ehk 27179,85 eurot koos kõrvalnõuetegea OÜ-XXX(tl 24);

2-11-47247 nädalat, novembri teisel poolel said tööd valmis. Kui tööd valmis olid, kutsusid nad XX Xkohale, et ta võtaks tööd vastu. Samas küsisid ka arvete tasumise kohta, kuna arved olid tasumata. XXX kohale ei tulnud. Arvete tasumise kohta ütles, et tal on hetkel rahadega kitsas käes ja palus pikendust arvete tasumiseks. Ettemaksu arvete osas on tööd tehtud. XXX oli vastavalt projektile kokku lepitud ka XXX mahutite väljaehitamine, kuid selle kohta olid arved RG poolt esitamata ja RG ei jätkanud neid töid. XXX mahutite küsimus on oluline seetõttu, et kui need mahutid oleks olnud ka väljaehitatud, siis oleks saanud kasutusloa kogu projektile. Valla nõupidamistel oli juttu, et planeeringuala kanalisatsioon liitub üldkanalisatsiooniga, mis teenindab ka Sakut. Lokaalsete reoveepaakide paigaldamise projekti andis RG XXX üle, tema esitas selle alusel ehitusloa taotluse valda. Ilma projektita ei oleks vald saanud anda ehitusluba. XXX planeeringualal ei oleks olemas veevarustust, kui RG poleks ühendanud seda Saku valla pumba-jaamaga, sest RG poolt ehitatud ühendus teenindab kõiki XXX planeeringualal olemas-olevaid maju. RG-le teadaolevalt pumbajaamaalune maa kuulus XXX. Puurkaevu rajas sinna XXX palvel XXX. RG ei saanud XXX töid üle anda, kuna ta ei tulnud kohale, kuigi korduvalt oli kokku lepitud. Teostatud tööde joonised olid kindlasti olemas. RG oleks kohapeal XXX koostanud töö üleandmise akti. Samas see oleks olnud osaline tööde üleandmine. Akt jäi tegemata seetõttu, kuna töid ei olnud lõpuni teostatud kogu projekti ulatuses (tl 168-173).

2-11-47247 mis seonduvad RG-le kuulunud XXX kinnistute teenindamisega, kuigi ehitusloa alusel kuulusid väljaehitamisele ka reoveemahutid XXXle. Loogiline oleks eeldada, et kui poolte vahel oleks sõlmitud leping, et RG teostab projektijärgselt ettenähtud tööd, oleksid ettemaksuarved käsitlenud ka kõiki ettenähtud töid, mitte ainult XXX seonduvaid objekte. Eeltoodu alusel loeb kohus usutavaks kostja vastuväite, et ehitustegevust seoses reovee kogumispaagi paigaldamisega RG-le kuulunud XXX kinnistule ja XXX kaevamistööde järgse olukorra taastamisega teostas RG mitte kostjaga sõlmitud kokkulepete alusel, vaid eelkõige RG enda huvides ja lootis, et kostja nõustub vastavad kulud enda kanda võtma. Samuti puuduvad peale XXX ütluste ja arve muud tõendid, et kostja oleks tellinud RG-lt XXX elamukvartali pumpla ühendamise veetrassiga ning kohtu hinnangul ei ole see selle asjaolu tõendamiseks piisav. Hageja väite, et kostjal oleks olnud vajadus RG-lt nimetatud töid tellida, kuna ta oli võõrandanud XXX planeeringualal mitmeid kinnisasju tingimusega, et ta müüjana tagab veevarustuse ja toimiva kanalisatsiooni ning selle kohustuse täitmata jätmisel oleks teda ähvardanud märkimisväärsed leppetrahvinõuded, samuti oleksid võinud kinnistuid omandanud isikud lepingutest taganeda, loeb kohus paljasõnaliseks, kuna selle kohta pole esitatud mingeid tõendeid.

2-11-47247 et reoveemahuti teenindab ka hagejale kuulunud kinnistuid ja kostja omakorda talle kuuluva kanalisatsioonitrassi kasutamise eest tasu ei ole nõudnud. XXX taastamisega seonduva nõude puhul on asjakohane kostja vastuväide, et ka see töö teenis samaväärselt nii hageja kui kostja huve, kuna hageja kinnistule reoveemahuti paigaldamise tõttu üleskaevatud tee tuli ju taastada. Hageja väite, et senine tee ei olnud vastavuses projektiga, loeb kohus paljasõnaliseks, kuna selle kinnituseks pole esitatud mingeid tõendeid. Seonduvalt hageja nõudega pumpla ühendamise kohta veetrassiga kohus leiab, et hageja ei ole ümber lükanud kostja vastuväiteid selle kohta, et AS-le XXXkuuluva pumpla ühendamine XXX planeeringuala veetrassiga ei olnud mitte kostja, vaid AS XXXkohustuseks, samuti on ilmne, et tänu nimetatud ühendamisele oli ka hagejal endal võimalik talle kuuluvaid kinnistuid veega varustada. Seega kohus leiab, et ka muul õiguslikul alusel ei ole võimalik hageja nõuet kostja vastu rahuldada ning kokkuvõttes jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.