Kohtulahend

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlemine lõpetada. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning peale jõustumist saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Menetluse käik Pärnu Maakohtu 21.06.2011 otsusega rahuldati osaliselt X X hagi X X vastu ning jäeti menetluskulud 10,71% ulatuses hageja ja 89,29% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2011 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.03.2012. Pooled taotlesid kohtult menetluskulude kindlaksmääramist. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 31.01.2013 määrusega rahuldati hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja kostja avaldus täielikult. Kohus määras hageja menetluskuludeks 2640, 52 eurot, millest kostja kanda jättis 441, 13 eurot, ning kostja menetluskuludeks 231, 39 eurot, millest hageja kanda jättis 24, 78 eurot. Kohus mõistis vastastikuste nõuete tasaarvestamise korras kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2416, 35 eurot. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamiselt seaduses ettenähtud riigilõivu 639, 11 eurot, mille tasumisest oli kostja ringkonnakohtu 05.09.2011 määrusega vabastatud. Kostja ei nõustunud maakohtu määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas ning esitas määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2013 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu kohtunikuabi 31.01.2013 määrus muutmata. 27.07.2013 esitasid pooled ringkonnakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramise menetluse lõpetamiseks, sest on saavutanud kompromissi. Ühtlasi palusid pooled kinnitada kokkuleppe Pärnu Maakohtu 21.06.2011 otsuse täitmise korra osas. Kohtu nõudel esitasid pooled 23.09.2013 varasema kompromissi täpsustuse. Kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale menetluskulude katteks 950 eurot ning kohtuotsuse alusel tasumata võlgnevuse 1450 eurot, s.o kokku 2400 eurot 24 kuu jooksul igakuiselt 100 eurot. Ülejäänud menetluskulude nõudest hageja loobus. Ühtlasi esitas kostja ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest vabastamiseks või tasumise tähtaja pikendamiseks, s.o tasumiseks osamaksetena, võimaldades tal tasuda riigilõiv 12 kuu jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud taotlusega, leidis, et kompromiss tuleb kinnitada. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 1 ja §-st 659 võivad pooled kuni kohtulahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses puuduvad. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 kohaselt esimese astme kohtu lahendi ja lõpetab menetluse. Seega tuleb kompromissi kinnitamisel maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlemine TsMS § 645 lg 1 ja § 659 alusel lõpetada. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kuna tühistatava maakohtu määrusega on mõistetud kostjalt välja ka riigilõiv riigituludesse, peab seda kajastama ka praegune määrus. Kolleegium peab võimalikuks rahuldada kostja taotlus

riigilõivu tasumiseks osamaksetena. TsMS § 445 lg 1 ja § 659 kohaselt võib kohus lahendis kindlaks määrata lahendi täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega vabastati kostja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust majanduslikel põhjustel TsMS § 180 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 p 1 alusel. Käesoleval juhul puuduvad kohtul andmed, et kostja varaline seisund oleks oluliselt muutunud.

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.