lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-35992/39

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.11.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-09-35992/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3663
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-09-35992

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2011, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Tsiviilasi

Imbre Vesilinnu (Vesilind) hagi Enok Vasseli (Vassel) vastu 7158,10 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.06.2011 otsus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

6391,16 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja Imbre Vesilind (ik xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Timo Kullerkupp; Kostja Enok Vassel (ik xxxxxxxxxxx), esindaja Monika Meerents-Luberg.

Enok Vasseli apellatsioonkaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 21.06.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi Enok Vasseli kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hagiavaldus ja hageja nõue

1.24.07.2009 esitas Imbre Vesilind (hageja) maakohtule hagiavalduse Enok Vasseli (kostja) vastu 7158,10 euro saamiseks ja ta palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse asjaoludel sõlmisid pooled 17.06.2009 Harjumaal, Jüri alevikus, Aaviku tee 5-2 asuva korteriomandi müügilepingu. Korteri müügihind oli 56 881,37 eurot (890 000 krooni). Kostja pakkus korterit müügiks ja avaldas internetiaadressil www.kv.ee müügikuulutuse, mille kohaselt ta pakub korterit müügiks koos sisustuse, veeboileri, televiisori ning muu majapidamistehnikaga. Korteri müügihinna sees pidi olema ka heas korras sõiduauto BMW 520, v.a 1992.a. Enne müügilepingu sõlmimist kinnitas kostja hagejale korduvalt, et korteri müügihinna sisse jääb ka kogu korteri sisustus ning vahetult pärast korteri müügilepingu sõlmimist kannab ta Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) büroos hagejale üle ka eelpoolnimetatud sõiduauto omandi. Müügilepingu p 4.1 kohaselt tuli korteri otsene valdus anda hagejale üle hiljemalt 01.07.2009. Tegelikult toimus korteri valduse üleandmine 31.06.2009. Kuigi müügilepingu p 4.4 kohaselt pidid pooled vormistama korteri üleandmisevastuvõtmise akti, toimus korteri üleandmine kostja poolt pelgalt korteri võtmete hagejale üleandmisega maja ees, milles korter asus. Pärast võtmete üleandmist kostja lahkus. Pärast valduse üleandmist korteris läbiviidud ülevaatuse käigus ilmnes, et kostja on korterist ära viinud peaaegu kogu sisustuse, sh enamuse mööblist ja televiisori. Samuti oli kostja ära viinud majapidamistehnika ning eemaldanud korteri kütte- ja veesüsteemist 150 l veeboileri. Kõik nimetatud esemed pidid jääma korterisse selle üleandmisel hagejale. Lisaks ei ole tänaseni üle kantud hagejale sõiduauto BMW 520 omandit. Lisaks sisustuse ja majapidamistehnika puudumisele avastas hageja korteri ülevaatusel ka muid puudusi, mida ei esinenud korteri ülevaatamisel enne müügilepingu sõlmimist. Ilmselt korteri sisustuse eemaldamisel ja äraviimisel oli saanud vigastada korteris asuva dušikabiini uks ja korteri elutoa kipsplaadist seina oli tekkinud auk ning korteri WC-poti loputuskast oli katki, s.t vett ei ole võimalik tõmmata ilma loputuskasti avamata ja kätt loputuskasti panemata ja korteri pesemisruumi dušisegisti hakkas selle puudutamisel lekkima. Kostja väited põhjaliku ülevaatamise kohta on tõendamata. Kostja märkis vastuses, et ta oli eemaldanud korterist enne selle üleandmist suurema osa mööblit, k.a elektriboileri (päraldisi). Müügilepingu kohaselt oli lepingu esemeks korter koos selle oluliste osade ja päraldistega. Seega on kostja lepingu rikkumise omaks võtnud. Vastavalt müügilepingu p-le 4 kohustus kostja mitte halvendama lepingu eseme seisukorda arvates lepingu sõlmimisest kuni valduse üleandmiseni. Samuti kohustus kostja hoolitsema valduse üleandmiseni lepingu eseme eest ja andma selle üle seisundis, millises see oli ülevaatamise hetkel. Kostja on võtnud seega omaks, et ta ei ole täitnud müügilepinguga võetud kohustust. Kostja on väitnud, et hageja pidi olema teadlik kõigist puudustest lepingu sõlmimise hetkel. Hageja selle väitega ei nõustu. Ülevaatamise ajal puuduseid ei eksisteerinud ja/või neid ei olnud võimalik märgata. Pärast korteri ülevaatust võttis hageja kostjaga telefoni teel ühendust, soovides korteri olukorra ja sisustuse äraviimise kohta selgitust, samuti, et leppida kokku aeg sõiduauto omandi ülekandmiseks ARK büroos. Esialgu andis kostja hagejale vastukäivaid selgitusi oma käitumisviisi kohta ja hiljem vältis kostja hageja telefonikõnesid. Tekkinud olukorras oli ilmne, et kostja ei soovinud oma teguviisi hagejale selgitada ning hageja pidi kasutama talle seadusega antavaid õiguskaitsevahendeid. Kostja väited selle kohta, et hageja ei võtnud pärast müügilepingu sõlmimist temaga ühendust ja ei nõudnud sõiduauto ja teiste lepingu eseme päraldiste üleandmist, on asjakohatud. 10.07.2009 saatis hageja kostjale hinna alandamise avalduse, milles teatas kostjale korteri mittevastavusest müügilepingu tingimustele ning alandas korteri hinda 7158,10 euro (112 000 krooni) võrra, mille kostja sai ka kätte. Kostjale

määrati tähtaeg alandatud ja müügihinna vahe tasumiseks kuni 17.07.2009. Nimetatud tähtaja jooksul kostja nõutud summat hagejale ei tasunud. Kostja on esitanud ebaõigeid väiteid. Kostja viitab oma vastuses asjaolule, et tulenevalt tehtud hinnaalandustest kohustus kostja hageja müüma n.ö tühja korteri. Hagiavaldusele lisatud müügikuulutusest nähtub üheselt, et müüja ei ole hinnaalandusi teinud. Hageja omandas korteri müügikuulutuses toodud hinnaga. Müügikuulutus näitab, et nii korteri sisustus kui ka sõiduauto kuulusid pakutava kauba juurde. Kostja rikkus hagejaga sõlmitud müügilepingut ning poolte vahelisi kokkuleppeid. Korter ei vastanud müügilepingu esemena lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 mõistes. Hageja hindas kostja mittekohase täitmise väärtuseks VÕS § 112 lg 1 mõistes 7158,10 eurot (112 000 krooni). Täpsemalt, korterist kostja poolt ära viidud majapidamistehnika väärtuseks hindas hageja 1917,35 eurot (30 000 krooni), ära viidud sisustuse väärtuseks 3195,58 eurot (50 000 krooni), puuduste ja vigastuste kõrvaldamise maksumuseks 766,94 eurot (12 000 krooni) ja sõiduauto väärtuseks 1278,23 eurot (20 000 krooni). Hagejal on õigus alandada tema poolt korteri eest tasumisele kuuluvat hinda ja nõuda ülemäära makstu tagastamist. Korteri seisukorra kohta enne ja pärast lepingu sõlmimist on hageja esitanud fotod. Kostja seisukoht

2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks kostja enne müügilepingu sõlmimist korduvalt kinnitanud hagejale, et korteri müügihinna sisse jääb kogu korteri sisustus ning vahetult pärast korteri müügilepingu sõlmimist annab ta ARK-i büroos hagejale üle sõiduauto BMW 520 omandi. Kostja avaldas nii enne korteriomandi lepingu sõlmimist teostatud ülevaatamisel kui ka enne lepingu sõlmimist korduvalt selgesõnaliselt, et arvestades korteriomandi müügihinna osas tehtud hinna alandamisi, ei anta korteriomandi müümisel enam boonusena kaasa sisustust ega sõiduautot ning müügihinna eest saab hageja nn tühja korteri. Samas avaldas kostja, et hageja vastava soovi korral on ta lisatasu eest nõus müüma hagejale ka korteriomandi sisustuse. Hageja seda ei soovinud. Eeltoodust tulenevalt leppisid pooled kokku, et kostja võõrandab hagejale nn tühja korteri hinnaga 56 881,37 eurot, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et lepingus puuduvad mis tahes viited sellele, et kokkulepitud müügihind oleks sisaldanud korteriomandi sisustust või sõiduautot BMW 520. Lepingu p 4.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et korteriomandi otsene valdus antakse hagejale üle hiljemalt 01.07.2009. Lepingu p-s 4.4 lepiti kokku, et korteriomandi otsese valduse üleandmisel allkirjastavad pooled lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ja mõõdikute näidud. Kostja andis korteriomandi otsese valduse hagejale üle 30.06.2009, millist asjaolu hageja hagiavalduses ei eita (hagiavalduses märgitud ekslikult valduse üleandmise kuupäevaks 31.06.2009). Samas on ebaõige hageja väide, mille kohaselt toimus valduse üleandmine pelgalt kostja poolt hagejale maja ees võtmete üleandmisega, pärast mida kostja lahkus. Korteriomandi valduse hagejale üleandmisel vaadati üle kogu korteriomand ja fikseeriti mõõdikute näidud. Korteriomandi üleandmisel jättis kostja korteriomandisse köögimööbli koos tehnikaga ilma selle eest lisatasu nõudmata. Korteriomandi vastuvõtmisel hageja kostjale korteriomandi suhtes pretensioone ei esitanud. Ebaõige on hageja väide, nagu ei oleks hageja olnud teadlik vannitoas asuva WC-poti loputuskasti ning dušikabiini puudustest. Nimetatud puudused olid olemas juba korteriomandi omandamisel kostja poolt ning nimetatud puudused olid hagejale nähtavad ja teatavaks tehtud korteriomandi esmase (s.t enne lepingu sõlmimist) teostatud ülevaatuse käigus. Lepingu p-s

1.16.5 kinnitas kostja, et korteriomandil ei ole temale teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida hageja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel, p-s 1.17.2 kinnitas hageja, et ta on korteriomandi üle vaadanud ja on teadlik korteriomandi seisukorrast. Eeltoodust tulenevalt on hageja kinnitanud oma teadmist eelnimetatud nähtavatest puudustest. Kostjal puudub igasugune teadmine ja teave selle kohta, kas ja millal tekkis elutoa kipsplaadist seina auk. Korteriomandi valduse hagejale üleandmisel nimetatud puudust ei esinenud. Samuti ei ole kostja teadlik, kas või millisel põhjusel on hakanud lekkima dušisegisti, kuivõrd korteriomandi valduse hagejale üleandmisel oli dušisegisti korras ning hageja poolt viidatud puudust ei esinenud. Seoses boileri eemaldamisega peab kostja vajalikuks märkida, et hageja oli teadlik asjaolust, et korteriomand on ühendatud tsentraalsesse soojaveesüsteemi ning elektriboiler oli korterisse paigaldatud alternatiivse soojaveeallikana eesmärgiga vähendada kostja pere suurust arvestada kulusid soojale veele (kostja pere on 6-liikmeline, sh 4 last). Elektriboileri eemaldamine ei takistanud ega piiranud korteri varustatust sooja veega. Elektriboileri eemaldamine oli hagejale nähtav korteriomandi valduse üleandmisel, kuid valduse vastuvõtmisel hageja elektriboileri eemaldamise osas pretensioone ei esitanud. 2009.a augustikuu alguses sai kostja kätte hageja 10.07.2009 dateeritud hinna alandamise avalduse. Koheselt peale nimetatud avalduse kättesaamist teatas kostja 13.08.2009 hagejale saadetud e-kirjas, et ei tunnista hinna alandamise avaldust ning esitas omapoolse lühida selgituse avaldusega mittenõustumise põhjuste kohta. Kostja andis hagejale üle lepingutingimustele vastava korteriomandi, millest tulenevalt on kostja täitnud lepingu täielikult ja kohaselt. 17.06.2009 sõlmitud lepingus puudusid mistahes kokkulepped selle kohta, et kostja kohustub hagejale üle andma korteriomandi koos selle sisustuse ja majapidamisseadmetega ning lisaks tegema võimalikuks kostjale kuuluva sõiduauto BMW 520 omandi ülemineku hagejale. Arvestades, et kostja ei ole lepingut rikkunud, puudus hagejal ka igasugune õiguslik alus hinna alandamiseks. Hageja ei ole täpsustanud, millised esemed pidid tema väidetel korteriomandisse jääma (detailne loetelu) ning milline oli tema hinnangul iga konkreetse eseme väärtus. Hageja ei ole esitanud tõendit, millelt nähtuks hageja poolt väidetud mittekohase ja kohase täitmise suhe (sh kohase ja mittekohase täitmise väärtused vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-131-05). Maakohtu otsus

3.21.06.2011 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6391,16 eurot. Menetluskulud jättis kohus 10,71% ulatuses hageja kanda ja 89,29% ulatuses kostja kanda. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel sõlmiti korteriomandi (kinnisasja) müügileping, mille täitmiseks vastavalt AÕS § 119 lg-tele 1 ja 2 sõlmiti asjaõigusleping omandi ülekandmiseks. Müügilepingu sisuks (VÕS § 208 lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab VÕS § 217 lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kostja ei eita hageja poolt esiletoodud faktilisi asjaolusid, mis puudutavad korteriomandi üleandmisel puudunud majapidamistehnikat ja sisustusesemeid (boiler, televiisor, mööbel), Samuti ei vaidlust selles, et kostja ei andnud hagejale sõiduauto BMW omandiõigust üle. Kostja on seisukohal, et nimetatu ei olnudki

lepingu esemeks ja sellest oli hageja väga hästi teadlik. Poolte kokkuleppe osas lepingu eseme sisusse puutuvalt on esitatud vaid kaks tõendit: 1) internetiportaali www.kv.ee kuulutus, millest nähtub, et kostja müüs kõnealust korterit hinnaga 890 000 krooni, lisainfoks oli märgitud, et kauba sees heas korras sõiduauto (BMW 520, 1992.a) ning et korteris on (mh) boiler ja korter on kaasaegselt sisustatud ja müüakse koos sisustusega. Köök on samuti sisustatud ja müüakse koos mööbli ja tehnikaga. Kuulutuses on ka lause, et kõik elamiseks vajalik jääb soovi korral korterisse sisse, sh toidunõud, kardinad, vaibad, jne; 2) leping ise, mille p 1.4. kohaselt müüakse korteriomand koos selle oluliste osade ja päraldistega ning mille p 1.16.5 järgi ei ole lepingu esemel mingeid müüjale teadaolevaid puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Lepingu p-s 1.17.2 on ostja kinnitanud, et ta on lepingu eseme üle vaadanud ja selle seisukorrast teadlik. Korteriomandi müügihinnaks oli lepingu p 3.4. järgi samuti 890 000 krooni. VÕS § 16 lg 3 kohaselt loetakse kauba või teenuse konkreetsele isikule mittesuunatud pakkumist avalikus arvutivõrgus ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Samas ei ole kohtule teada (selle kohta on esitatud vaid paljasõnalised, ja seega tõendamata, väited), millised olid poolte lepingueelsed läbirääkimised, millal lepingu ese ostja/hageja poolt üle vaadati, mis asjaoludel ja kuidas tegelikult lepingu ese 30.06.2009 hageja poolt vastu võeti. Kõik sellekohased poolte esitatud väited on vastukäivad. Ainus fakt, millest järeldusi teha saab, on lepingueseme hind – nii internetis avaldatud pakkumuse ettepanekus kui lõpplepingus on hind sama. Muude tõendite puudumisel tuleb asuda seisukohale, et notariaalses müügilepingus üldsõnaliselt kajastatud „korteriomand koos selle oluliste osade ja päraldistega“ tuleb lugeda samasisuliseks poolte tahteavalduseks nagu seda oli märgitud veebis avaldatud müügikuulutuses. Seda kinnitab muuhulgas ka kostja kinnitus, et ta jättis korterisse köögimööbli koos tehnikaga, mis oli ka kuulutuses märgitud. See, et notariaalses tehingus ei kajastu kinnisasja teatavate omaduste ja kogu müügiobjekti koosseisu suhtes antud konkreetsed lubadused ja kirjeldused, ei tee neid olematuks, AÕS § 119 lg 2 muudab need kehtivaks (kuigi nende mittesisaldumine notariaalses lepingus teeks tingimuse tühiseks AÕS § 119 lg 1 järgi). Hageja viidatud lepingueseme puuduste, tulenevalt katkisest segistist, loputuskastist, august seinas ja dušikabiini kahjustatud uksest, olemasolu asja juhusliku hävimise riisiko ülemineku ajal peaks tõendama hageja. Hageja esitatud fotod kinnitavad küll auku seinas kuupäeval 07/09/2009 (vastavalt fotole), kuid kas see oli tingitud kostjapoolest lepingu rikkumisest, fotolt iseenesest ei tulene. Lepingus on hageja kinnitanud, et on korteri üle vaadanud. Lepingu p 4.4 järgi pidanuks pooled korteri valduse üleandmisel tegema vastava üleandmisevastuvõtmise akti, mis aga jäeti vormistamata, kuid just see akt oli selgelt lepingus mõeldud edasiste vaidluste vältimiseks ja eelkõige hageja kaitseks. Seega ei saa kohus lugeda tuvastatuks nimetatud kahjustuste olemasolu asja valduse üleandmisel ega seda ka haginõude rahuldamise puhul arvestada. Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks VÕS § 222 lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Hageja on väitnud, et palus kostjalt selgitust äraviidud asjade ja sõiduauto üleandmise kohta, kostja ei ole sõnaselgelt sellele vastu vaielnud, keskendudes vastuväidetes hinna alandamise avalduse sisule ja selle

kättesaamise asjaoludele. Seega on kohtu arvates võimalik tuvastada, et korteri valduse saamise järgselt soovis hageja asja „parandamist“, s.t äraviidud asjade tagastamist ja sõiduki omandi üleandmist, kuid selles osas selgituste mittesaamisel esitas kostjale avalduse hinna alandamiseks, mis antud juhul on seaduse mõttega kooskõlas. Hageja jaoks oli esmase õiguskaitsevahendina soovitud asja parandamine ammendunud ja ta kasutas teist õiguskaitsevahendit ehk hinna alandamist. Kohus nõustus kostja viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-131-05, milles selgitatakse, et mittekohase täitmise vastuvõtmisel võib hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Seega pidanuks hageja avaldama, milline on müüdud lepingueseme väärtus puudustega võrrelduna lepingueseme väärtusega ilma puudusteta (milleks lepingu kohaselt oli 890 000 krooni). Kuivõrd hageja selliselt hinna alandamisele lähenenud ei ole, tuleb kohtul see asjaolusid arvestades ja VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause kohaselt ise määrata. Hageja on nimetanud korterist äraviidud majapidamistehnika, sisustuse ja üleandmata sõiduauto väärtuseks kokku 100 000 krooni (kahjustused jättis kohus juba ülaltoodud kaalutlustel välja), millised hinnangud võivad esitatud fotosid ja veebis avaldatud kuulutust arvestades olla õiged – elutoast on ära viidud nahkmööbel, ka teistes tubades on nähtav korralik sisustus, kadunud on pesumasin, külmik, televiisor, boiler, samuti on kostja müügikuulutuses kinnitanud, et vaatamata sõiduki vanusele on tal kehtiv ülevaatus ja see on heas korras. Kahtlemata on korteri müügihind oluliselt madalam nn tühja korteri puhul võrreldes sisustatud korteriga, kuhu on koheselt võimalik elama asuda. Mittekohase täitmise väärtus on asja hinda arvestades kindlasti vähemalt samapalju väiksem, kui hageja nimetatud summad, s.t vähemalt 100 000 krooni (6391,16 euro) võrra madalam ja seetõttu tuleb hagi selles summas rahuldada. Korteri uus sisustamine, tehnika soetamine ja seeläbi täiendava aja- ja rahakulu tegemine oli ostjale selgelt koormav ning õiglane on nimetatud summa temale hüvitada. Ka sõiduauto omandi üleandmata jätmine vaatamata varasemale pakkumisele tõi ilmselt kaasa täiendavaid kulutusi. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 100 000 krooni, mida hindas mittekohase täitmise väärtuse suhteks kohase täitmise väärtusesse. Kohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jättis hageja kanda 10,71% ja kostja kanda 89,29% menetluskuludest. Apellatsioonkaebus

4.Kostja palus tühistada maakohtu otsuse osaliselt hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Kostja avaldas korduvalt, nii enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist teostatud ülevaatamisel kui ka enne müügilepingu sõlmimist, et arvestades korteriomandi müügihinna osas tehtud hinna alandamisi, ei anta korteriomandi müümisel enam boonusena kaasa sisustust ja sõiduautot ning müügihinna 890 000 krooni eest saab hageja n.ö tühja korteri. 17.06.2009 sõlmitud müügilepingus puuduvad viited sellele, et kokkulepitud müügihind oleks sisaldanud korteriomandi sisustust või sõiduautot BMW 520 (1992.a). Samuti ei ole pooled sõlminud kokkulepet korteriomandi sisustuse või sõiduauto BMW 520 omandi hagejale üleandmise kohta. Kohus ei ole põhjendanud, miks on arvestatud hageja paljasõnaliste ja tõendamata väidetega ning jätnud arvestamata kostja vastuväited sellele. Kohus ei ole põhjendanud, miks on otsuse tegemisel lähtunud korteriomandi müügikuulutuses avaldatust, kuigi pooled on kinnitanud, et enne korteriomandi müügilepingu sõlmimist pidasid pooled läbirääkimisi lepingu tingimuste

osas. Poolte vahel enne lepingu sõlmimist lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokkulepitu sisaldus 17.06.2009 sõlmitud müügilepingus. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleks notariaalses müügilepingus üldsõnaliselt kajastatud „korteriomand koos selle oluliste osade ja päraldistega“ lugeda samasisuliseks tahteavalduseks, nagu seda oli märgitud veebis avaldatud müügikuulutuses. Pooled ei ole menetluses asunud seisukohale, et 17.06.2009 lepingu p-s 1.4. korteriomandi kohta märgitu vastab täies ulatuses veebis avaldatud korteriomandi müügikuulutuses avaldatule. Vastavalt kinnisasja olulise osa ja päraldise mõistele ei saa korteriomandisse sisseehitamata mööblit ja muud sisustust, sh kardinaid ja kodutehnikat lugeda korteriomandi oluliseks osaks ega korteriomandi päraldiseks. Kostja andis 30.06.2009 hagejale üle korteriomandi, milline vastas 17.06.2009 poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele. Kostja on täitnud 17.06.2009 müügilepingu. Korteriomandi vastuvõtmisel hageja kostjale korteriomandi suhtes pretensioone ei esitanud. Seega on kohus asunud ebaõigele seisukohale, et kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava korteriomandi. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et juhul, kui pooled oleks kokkuleppinud korteriomandi sisustuse hagejale üleandmises, ei ole hageja täpsustanud, millised esemed täpsemalt pidid hageja väidete kohaselt korteriomandisse jääma (detailne loetelu) ning milline oli hageja hinnangul iga konkreetse eseme väärtus. Hageja ei esitanud tõendeid, millelt nähtuks mittekohase ja kohase täitmise suhe, s.h täitmise väärtused). Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 112 lg 1 kolmandat lauset ja asunud seisukohale, et juhul, kui hageja ei ole avaldanud, milline on müüdud lepingueseme väärtus puudustega, võrrelduna lepingueseme väärtusega ilma puudusteta, tuleb kohtul see ise määrata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-29-10 märkinud, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Vastus apellatsioonkaebusele

5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõude 766,94 euro saamiseks rahuldamata. Kostja vaidlustas otsuse osas, milles temalt 6391,16 eurot hageja kasuks välja mõisteti. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi hagi rahuldatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 21.06.2011 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant on kaebuses korranud maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ja neile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus ei ole rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnorme. Ekslikud on apellandi väited, mille kohaselt kohus rikkus TsMS § 232 lg-s 1 esitatud nõuet hinnata otsuse tegemisel kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samuti ei ole kohus rikkunud otsuse põhjendamise nõuet, mille sätestab TsMS § 422 lg 8. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja on oma vastuväited hagile jätnud tõendamata. Apellant on tuginenud paljasõnalistele väidetele, et tulenevalt tehtud hinnaalandustest ei kohustunud ta hagejale müüma korteri sisutust ega sõiduautot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud kostja väide on väär ja tõendamata ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. Hageja oli lepingu eseme sisu kohta esitanud tõenditena internetiaadressil www.kv.ee kostja poolt avaldatud korteri müügipakkumuse ja müügilepingu. Kuulutusest ei nähtunud, et müüja oleks hinda alandanud ja müügikuulutus kajastas ka, millised esemed kuuluvad tehingu juurde. Hageja omandas korteri müügikuulutuses märgitud hinnaga. Apellandi väited, et hinda on võrreldes kuulutusega vähendatud, mistõttu ei kuulunud enam hinna sisse sisustus, boiler (päraldis) ja auto BMW 520, on ebaõiged. Seega tegi maakohus tõendeid hinnates õige järelduse, et müügikuulutus näitas selgelt, et nii korteri sisustus kui ka sõiduauto kuulusid pakutava korteriomandi juurde. Kohus on asjaolusid kogumis õigesti hinnanud. Vaidlust ei olnud selles, millises seisundis kostja hagejale korteriomandi üle andis, s.t et tehnika ja boiler olid korterist eemaldatud ning sõiduautot üle ei antud. Samas kajastas kuulutus portaalis www.kv.ee, et müügihind sisaldab sisustust, boilerit ja autot BMW 520. Hageja oli esitanud oma väidete kinnituseks ka pildid, mis kinnitavad hageja väiteid (t.lk 44-51, 85-88). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka VÕS § 112 lg 1 kohaldamisel, s.t kohase ja mittekohase täitmise suhte hindamisel. Pooled olid asjaolud esile toonud ja kohtul oli võimalik neid kinnitavad tõendid hinnata kooskõlas menetlusnormidega ja TsMS § 438 lg 7 kohaselt kohaldab kohus seadust ega ole seotud poolte õiguslike väidetega. Maakohtu lahendi tühistamiseks vaidlustatud osas puudub alus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud 10,71% ulatuses hageja ja 89,29% ulatuses kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud apellandi, s.o kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja