Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-30402
Tsiviilasi
AS Textuur hagi Laine Sarve (Sarv) vastu 9900 krooni (632,73 euro) ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
745,55 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. mai 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Textuur apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja) – AS Textuur (rk: 10044317), lepinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu, seaduslik esindaja Argo Jõgi Vastustaja (kostja) – Laine Sarv (ik: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut
esindajad
võlgnevus
30.09.2010
seisuga
(kuussada
kolmkümmend kaks) eurot 73 senti, viivis 30.09.2010 seisuga 28 (kakskümmend kaheksa) eurot 13 senti ja alates 01.10.2010 viivis lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotus
Jätta
menetluskulud
ringkonnakohtus
Laine
Sarve
kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tegemist on soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas, mistõttu tuleb juhinduda kaugkütteseadusest (KKütS) ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides märgitust. Kostja on liitunud piirkonna kaugküttevõrguga. Karksi Vallavolikogu 18.02.2009 määruse nr 112 „Karksi valla kaugküttepiirkondade määramine, võrguga liitumise ja eraldumise tingimused ja kord ning nõuded piirhindade kooskõlastamiseks“ (määrus nr 112) § 5 lg 4 kohaselt ei ole korterelamu puhul üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud. Lepingu ülesütlemine ei ole lubatud, leping kehtib edasi ja hagejal on õigus nõuda soojusenergia eest tasumist valla kehtestatud korra kohaselt. Karksi Vallavalitsus ei ole väljastanud elamu tehnosüsteemi muutmiseks kirjalikku nõusolekut, mis oli kostjale vajalik ehitusseaduse § 16 lg 1 p 2 järgi. Hageja kütab elamut. Elamus ei ole moodustatud korteriühistut ja selle haldajaks on AS Iivakivi. Hageja esitab soojusenergia arved korteriomanikele elamu soojusmõõdiku näidu alusel, jaotades mõõdikus fikseeritud soojusenergia koguse korteriomanike vahel haldaja esitatud köetava pinna jaotise alusel.
võib olla tähtsus kahju hüvitamise või kaasomandi rikkumise kõrvaldamise nõuete puhul. Kuna korteris ei olnud vaidlusalusel ajal radiaatoreid, on ilmselge, et kostja ei ole tegelikult tarbinud soojusenergiat nii suures koguses, kui on tuletatav talle hageja esitatud arvetest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli vaidlusalusel ajavahemikul kostja korteri kütmiseks kulunud tegelik sooja hulk ja maksumus. Ei ole välja selgitatud, kui palju kostja faktiliselt on tarbinud soojusenergiat korteri püstakutorudest eralduva soojuse ja kõrval asuvate korterite kütmise tõttu. Tulenevalt Eestis teostatud mitmetest uuringutest korruselamutes ühtsest süsteemist korteri või mitme korteri eraldumisel võib moodustada eraldunud korterile ühisest küttesüsteemist saadav küttekulu 25–35% senisest tasemest. Kostjale arvestatud soojusenergia osa on tegelikult tarbitust suurem ja peab olema tõendatud. Kuna sellist arvestust ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul võimalik hinnata, millises osas on kostja tegelikult või ka arvestuslikult tarbinud soojusenergiat.
Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-111-04 (p 22) tulenevalt on hageja olukorras, kus tal ei ole võimalik kasutada talle seadusega ette nähtud võimalust katkestada soojuse andmine. Kuna antud juhul on korteriomanike näol tegemist osavõlgnikega (korteriomanikud tasuvad arvestuslikult neile langeva soojuse osa eest), ei ole hagejal võimalik ka nõuda tarnitud sooja eest tasumist teistelt korteriomanikelt, vaid üksnes kostjalt. Maakohtu lahendus tähendab seda, et hagejal ei ole õigust objektiivselt antud soojuse eest tasu saada; 2) jättis kohus ebaõigesti arvestamata hageja vastuväite. Kohus leidis vääralt, et hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt soojalepingu ülesütlemist. Hageja on kogu menetluse kestel (11.11.2010 menetlusdokument, 14.05.2012 kohtuistung) olnud seisukohal, et poolte vahel sõlmitud soojaleping on kehtiv ning kostjal puudus õigus seda lõpetada. Eeltoodust tulenevalt asus kohus ebaõigele seisukohale nagu oleks kostja soojalepingu kehtivalt üles öelnud; 3) on kohtuotsus üllatuslik ja vastuoluline. Kohus märkis, et on võimalik, et teiste korterite omanikud tasuvad mingil määral ka kostja küttekulud, kuid kuna sellist arvestust kohtule esitatud ei ole, pole kohtul võimalik seda hinnata. Kohus ei saa jätta hagi täielikult rahuldamata olukorras, kus kohus möönab nõude olemasolu ning määratleb ka nõude piirid (25–35% küttekulu senisest tasemest). Kohus ei saa sellisele seisukohale asuda alles kohtuotsuses, andmata pooltele võimalust sellise käsitluse osas seisukohta avaldada ja tõendeid esitada. Kohtu järeldustes sisaldub ka olemuslik materiaalõiguslik vastuolu, nimelt, kui KKütS § 15 lg 1 kohaselt piirdub võrguettevõtja kohustus vaid tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramisega, siis ei saa võrguettevõtjalt nõuda, et ta tõendaks lisaks soojakoguste tarbimise ka tema võrgu väliselt, s.o üksikute korterite vahel; 4) palub apellant ringkonnakohtul vastu võtta tõend, mis kinnitab, et hageja ei ole kunagi aktsepteerinud kostja poolt lepingu ülesütlemist.
on sisuliselt aktsepteerinud küttesüsteemide erinevaid lahendusi. Ahiküttega korterite omanikele hageja soojusenergia tarbimist ei arvesta ja soojaarveid ei esita. Seega ei ole hageja kohelnud kaasomanikke võrdselt; 4) ei ole apellandi esitatud täiendav tõend asjakohane ja tuleks jätta tähelepanuta, seda enam, et tõend oli võimalik esitada esimese astme kohtus. Tõendist nähtub, et hageja on 17.09.2009 kirjaga nr 78 vastanud kostja 11.09.2009 avaldusele. Hageja 17.09.2009 kiri ei saa olla vastuseks kostja 16.10.2009 avaldusele lepingu lõpetamiseks.
Eelnevast tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht, et antud juhul ei ole õiguslikku tähendust sellel, kas kostjal oli nõusolek kaugküttesüsteemist eraldumiseks või mitte.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.