Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-41727

Kostja 1 rikkus liisingulepingutest ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes lepingute ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse maksed tasumata. Lepingu nr. 01121492L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest jättis kostja 1 tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 4358,89 eurot. Hageja on tasunud kostja 1 eest nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 164,02 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1154,29 eurot. Lepingu nr. 01121495L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest on kostja 1 jätnud tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 4174,20 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1123,68 eurot. Lepingu nr.01121494L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest jättis kostja 1 tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 4417,69 eurot. Hageja on tasunud kostja 1 eest ka nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 178,76 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1413,52 eurot. Lepingu nr. 01121489L alusel tasumisele kuuluvatest maksetest jättis kostja 1 tasumata põhiosa ja intressi ning kaskokindlustusmaksed kokku summas 4069,98 eurot. Hageja on tasunud kostja 1 eest nimetatud lepingu esemeks oleva sõiduki liikluskindlustusmaksed summas 248,64 eurot. Põhiosa võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist vastavalt lepingus kokkulepitule 0,25 % päevas – kokku 1152,05 eurot. 20.mail 2010.a. saatis hageja kostjale 1 teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles oli informeeritud kostjat võlgnevuste suurusest eraldi iga liisingulepingu kohta ning antud võlgade tasumiseks täiendav tähtaeg- 9.06.2010. Teates oli märgitud, et kui kostja ei kustuta täiendavaks tähtajaks võlgnevusi, loeb S. L. A. S. alates 10.06.2010 üles öelduks. Kuna kostja temale antud täiendavaks tähtajaks võlgnevusi ei kustutanud ega võtnud ka hagejaga ühendust, luges hageja lepingud tuginedes üldtingimuste p.7.1.3 erakorraliselt võlgnevuste tõttu ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelduks). Kostja 1 oli kohustus seoses lepingute ennetähtaegse lõpetamisega anda hagejale üle lepingu esemeks olev vara. Kuna kostja vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagasisaamiseks vastavat teenust osutava O. R. . Hageja sai lepingu nr.01121492L eseme (sõiduk, registreerimismärgiga 054 MGY) enda valdusse 16.08.2010.a., lepingu nr. 01121495L eseme (sõiduk, registreerimismärgiga 699 MGX) 15.07.2010.a. ning lepingute nr. 01121494L ja 01121489L esemed (sõidukid registreerimismärgiga 697 MGX ja 698 MGX) 07.07.2010.a. Pärast vara valduse taastamist andis hageja sõidukid võõrandamiseks A. S. V. sõidukit) ja A. A. A. S. sõiduki). OÜ R. , AS V. A. A. AS on esitanud hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 1617,29 eurot, mis on hageja poolt tasutud. Sõidukid realiseeriti hindadega vastavalt 4793,37 eurot (054 MGY), 6561,06 eurot (699 MGX) ning 5321,18 eurot (697 MGX ja 698 MGX). Nimetatud hindadele ei ole lisatud käibemaksu. Kuna vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingutest tulenevaid nõudeid kostja vastu, taotleb hageja kostjalt VÕS § 367 lõigete 1 ja 4 alusel enne lepingute ülesütlemist tekkinud võlgnevuste, liisinguesemete jääkmaksumuse ja liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulutuste hüvitamist ulatuses, mis ei ole kaetud vara müügist saadud rahasummadega.

2-12-41727 Lepingust nr. 01121492L tulenev nõue on kokku 13404,34 eurot, sealhulgas liisingumaksete põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus 4358,89 eurot, liikluskindlustusmaksed 164,02 eurot, viivis põhinõudelt 1154,29 eurot, kulutused vara valduse taastamiseks ja realiseerimiseks 375,48 eurot ja vara jääkmaksumus 7351,66 eurot. Arvates nõudest maha vara realiseerimisest saadud 4793,37 eurot , on hageja nõude suurus 8610,97 eurot. Lepingust nr. 01121495L tulenev nõue on kokku 12936 eurot, sealhulgas liisingumaksete põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus 4174,20 eurot, viivis põhinõudelt 1123,68 eurot, kulutused vara valduse taastamiseks ja realiseerimiseks 496,57 eurot ja vara jääkmaksumus 7141,55 eurot. Arvates nõudest maha vara realiseerimisest saadud 6561,06 eurot , on hageja nõude suurus 6374,94 eurot. Lepingust nr. 01121494L tulenev nõue on kokku 13410,30 eurot. sealhulgas liisingumaksete põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus 4417,69 eurot, liikluskindlustusmaksed 178,76 eurot, viivis põhinõudelt 1413,52 eurot, kulutused vara valduse taastamiseks ja realiseerimiseks 372,62 eurot ja vara jääkmaksumus 7027,71 eurot. Arvates nõudest maha vara realiseerimisest saadud 5321,18 eurot , on hageja nõude suurus 8089,12 eurot. Lepingust nr. 01121489L tulenev nõue on kokku 13077,27 eurot. sealhulgas liisingumaksete põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus 4069,98 eurot, liikluskindlustusmaksed 248,64 eurot, viivis põhinõudelt 1152,95 eurot, kulutused vara valduse taastamiseks ja realiseerimiseks 372,62 eurot ja vara jääkmaksumus 7233,08 eurot. Arvates sellest maha vara realiseerimisest saadud 5321,18 eurot , on hageja nõude suurus 7756,09 eurot. Eelnimetatud S. L. A. S. OÜ G. T. 12.10.2009.a. sõlmitud liisingulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti hageja ja P. S. P. ) (kostja 2) vahel käenduslepingud, milliste kohaselt vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1 lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste tasumise eest. Kostja 2 vastutus oli kõigi lepingute puhul piiratud vastavalt 13 257,29 euroga lepingu nr. 01121492L puhul, 12 871,34 euroga lepingu nr. 01121495L puhul, 12 958,85 euroga lepingu nr. 01121494L puhul ning 13 039,46 euroga lepingu nr. 01121492L puhul. Kostjat 2 on 20.05.2010.a. teavitatud asjaolust, et kostja 1 ei ole täitnud nõuetekohaselt lepingulisi kohustusi ning 20.05.2010 seisuga on võlgnevuse suurus hageja ees 290 395,34 krooni (18 559,64 eurot). Käendajale on antud tähtaeg – 9.06.2010 võlgnevuse tasumiseks ning teavitatud, et võlgnevuse nimetatud tähtajaks tasumata jätmisel loeb S. L. A. S. üles öelduks ning liisinguesemed kuuluvad Swedbank Liising AS-le tagastamisele. Ka käendaja ei ole liisinguandjale võlgnevusi tasunud ega võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. 25.03.2011 teatas hageja kostjale 2, et liisingulepingud on liisinguvõtja poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu ennetähtaegselt ühepoolselt üles öeldud ning lepingutest tulenev võlgnevus summas 30 831,12 eurot on tasumata. Käendajale on tehtud ettepanek võlg tasuda. Kuivõrd ei liisinguvõtja ega käendaja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, on hageja- S. L. A. S. võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 455 lg 1, 367 lg 1, 101 lg 1 p 6, 142 lg 1, 145 lg 1 ning 65 lg 1 pöördunud kohtu poole, taotledes kostjatelt –G. T. -lt ja P. S. 30 831,12 euro väljamõistmist. II. Kostja vastuväited ja hageja arvamus kostjate vastuse kohta

2-12-41727 Kostjad oma vastuses hagile ( tl.6-7, II kd.) ei tunnista nende vastu suunatud nõudeid, olles seisukohal, et liisinguesemed on võõrandatud oluliselt alla turuhinna. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt eeldab liisinguleping, et peale sissemakset ületab liisingueseme väärtus igal ajahetkel krediidiasutuse nõudeid liisinguvõtja vastu. Hageja ei ole esitanud enne autode võõrandamist ega ka kohtumenetluses vara müüki suunamise akti, millel oleks märgitud alghind. Kostjate hinnangul, mis toetub portaali auto24 andmetele 2010.a. oktoobrikuust oli kõigi autode väärtus nende tagastamise hetkel suurem kui 150 000 krooni (9586,75 eurot). Ühel ja samal ajaperioodil müüdud liisinguesemete müügihind erineb oluliselt (6561,06 eurot kallim – 4793,37 eurot odavam). Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivset tõendit või üldtingimuste p.8.2.2 nimetatud tehnoülevaatuse teostaja või poolte poolt aktsepteeritud eksperdi hinnangut autode puuduste kohta. Seetõttu ei ole kostja hinnangul välistatud, et autode komisjonimüüjad märkisid autodele puudusi selleks, et isikliku kasu huvides vähendada autode müügihinda. Kostjad on seisukohal, et käenduslepingud on tühised tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86. Käenduslepingutest tulenev vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Käenduslepingute sõlmimisel kasutati ära tol ajal 21aastase Pille P. kogenematust ettevõtluses. Hageja on oma arvamuses kostjate vastuse kohta esitanud põhjendused liisinguesemete tagastamisaegse turuväärtuse kohta ning seisukoha käenduslepingu kehtivuse suhtes (tl.12-16, II kd.). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et pärast liisingulepingute ülesütlemist jättis kostja 1 liisinguesemed tagastamata, mistõttu hageja pidi pöörduma vastavat teenust osutava O. R. . Vara tagastamise teenus seisnes liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis sõiduki komplektsuse, läbisõidu ning esmaste visuaalsete puuduste tuvastamises. Liisingulepingu nr.01121492L esemeks olnud sõiduki (registreerimismärgiga 054MGY) läbisõidunäit oli 291 314 km. Sõiduki müügiteenuse osutaja A. A. teostas 03.09.2010.a. eelnimetatud sõiduki tehnilise ülevaatuse ja koostas remondikalkulatsiooni, mille hageja on tõendina esitanud. Sõidukil oli hulgaliselt puudusi, millistega sõiduk suunati 31.08.2010 müüki. Eesti Liikluskindlustuse Fondi koduleheküljelt avalikult kättesaadavate andmete kohaselt oli eelnimetatud sõidukiga (tehesetähis JTNBM56E602002333) ajavahemikus 15.06.2007-18.04.2010 toimunud seitse liiklusavariid. Ka nimetatud asjaolu mõjutab lisaks suurele läbisõidule ja puudustele oluliselt sõiduki turuväärtust. Esialgse pakkumishinna määramisel tutvus hageja vastaval ajahetkel müügiks pakutud teiste sama marki sõidukite pakkumishindadega. T. C. Terra sedaane (71 kW), mille läbisõit oli vahemikus 27 000 – 103 560 km, pakuti müügiks hinnavahemikul 8819,81 – 13 677,09 eurot (koos käibemaksuga). Kuid kuulutustel pakutud sõidukite puhul ei ole teada, kas need vastavate hindadega ka tegelikult realiseeriti. Liisingueseme seisundist ja näitajatest lähtuvalt määras hageja liisingulepingu nr.01121492L esemeks olnud sõiduki (registreerimismärgiga 054MGY) pakkumishinnaks 5752,05 eurot (koos käibemaksuga). 14.09.2010 realiseeriti liisinguese pakkumishinnaga. Liisingulepingu nr.01121495L esemeks olnud sõiduki (registreerimismärgiga 699MGX) läbisõidunäit oli selle tagastamise hetkel- 15.07.2010 280 934 km. Ka nimetatud sõiduk suunati müüki nende puudustega, millised olid fikseeritud edasimüüja – A. A. tehnilise ülevaatuse aktis. Teiste samal ajal müügiks pakutud autode läbisõit oli 23 000 – 142 000 km. Seega omas ka antud sõiduki müügihinna määramisel olulist tähendust läbisõit, suur läbisõit

2-12-41727 võib viidata asjaolule, et autot on kasutatud taksoteenuse osutamisel, mis kahandab sõiduki väärtust. Nimetatud sõiduk suunati müüki esialgse pakkumishinnaga 9522,84 eurot (koos käibemaksuga), kuu aja pärast määrati varale uus pakkumishind (8116,78 eurot) kuna esialgse pakkumishinnaga ei ilmnenud ostuhuvi. Liisinguese realiseeriti 15.09.2010.a. hinnaga 7873, 28 eurot (koos käibemaksuga). Liisingulepingu nr.01121494L esemeks olnud sõiduki (registreerimismärgiga 697MGX) läbisõidunäit oli selle tagastamise hetkel- 07.07.2010 305 784 km. A. A. oli autol tuvastanud hulgaliselt puudusi, mis on fikseeritud müüki suunamise akti lisas. T. C. , registreerimismärgiga 697MGX tehasetähis JTNBM56E002002151 oli ajavahemikus 22.01.2008 – 17.02.2010 läbi teinud viis liiklusavariid. Nimetatud sõiduk suunati müüki esialgse pakkumishinnaga 9522,84 eurot (koos käibemaksuga), kuid hageja oli sunnitud kolm korda hinda langetama, kuna pakutud hindadega ei soovinud keegi pikema aja vältel sõidukit osta. Vara pakuti müügiks nii internetiportaali kui A. A. müügiplatsi kaudu, kuid varale leidis ostja lõpuks Saksa Auito AS. Liisinguese realiseeriti 18.11.2010.a. hinnaga 6385, 41 eurot (koos käibemaksuga). Ajavahemikul 20.07.2010 – 08.11.2010 oli internetiportaali www.auto24.ee andmetel sõiduauto T. C. pakkumishind 7978 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud keskmise hinna kujunemisel on aluseks olnud ka hageja poolt müügipakkumises olnud liisinguesemete pakkumishinnad. Teiste sõidukite läbisõidud olid vahemikus 24 000 – 140 300 km, mis näitab, et oluliselt suurema läbisõiduga sõiduki müügihind – 6385,41 eurot vastab tema väärtusele. Liisingulepingu nr.01121489L esemeks olnud sõiduki (registreerimismärgiga 698MGX) läbisõidunäit tagastamise hetkel- 07.07.2010 oli 246 448 km. Ka nimetatud sõidukil tuvastati A. A. poolt märkimisväärsel hulgal puudusi. Sõiduk registreerimismärgiga 698MGX tehasetähis JTNBM56EX02002321 oli ajavahemikus 03.12.2008 – 06.02.2010 läbi teinud viis liiklusavariid. Sõiduk suunati müüki esialgse pakkumishinnaga 9522,84 eurot (koos käibemaksuga) ning ka selle sõiduki hinda oli hageja sunnitud kolm korda hinda langetama, kuna pakutud hindadega ei soovinud keegi sõidukit osta. Vara pakuti müügiks nii internetiportaali kui A. A. müügiplatsi kaudu ning see realiseeriti 18.11.2010.a. hinnaga 6385, 41 eurot (koos käibemaksuga). Hageja teavitas nii esialgse sõidukite pakkumishinna määramisest kui ka hinna langetamisest kostjaid, kellel oli võimalus otsida omalt poolt sobivat ostjat. Müügiprotsessis ei laekunud kostjatelt ühtegi ettepanekut vara realiseerimise kohta. Liisinguesemete müük toimus avalikult ja läbipaistvalt ning kõigil, kaasa arvatud kostjad, oli võimalus selles osaleda. Hageja leiab, et liisinguesemete müügihind peegeldas nende tegelikku turuväärtust. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Turuhind on tegelik, hind, mida eseme eest saadakse, see kujuneb vabaturu tingimustes nõudluse ja pakkumise suhtest. Pakkumishinnad ei võrdu automaatselt müügihindadega. Konkreetsed liisinguesemed olid tavapäratult halvas seisundis, kolmel sõidukil neljast oli olnud mitmeid liiklusavariisid. Hageja on seisukohal, et kostja 2 sõlmitud käenduslepingu puhul on vastastikused kohustused heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kuivõrd käenduslepingu puhul ei ole võlausaldajal käendaja suhtes vastusoorituse tegemise kohustust.

2-12-41727 Käenduslepingu sõlmimisel kostjaga 2 ei ole ära kasutatud viimase kogenematust, kuivõrd tegemist oli isikuga, kes oli käenduslepingute sõlmimise hetkel – 12.10.2009.a. OÜ G. T. ning lisaks OÜ Lõuna Holding juhatuse liige ja osanik. Isiku puhul, kes on võimeline 21aastaselt olema äriühingu seaduslik esindaja, kes peab muuhulgas tegema ka võlaõiguslikke tehinguid, ei saa väita, et tal puudusid vajalikud kogemused käenduslepingu sõlmimisel tema enda osalusega äriühingu poolt võetud kohustuste täitmise tagamiseks. III.Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 436 saab kohus rajada oma otsuse vaid poolte poolt esitatud asjaoludele ja tõenditele. TsMS § 230 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja TsMS § 231 lg 2 kohaselt tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Käesolevas tsiviilasjas ei vaidle pooled liisingulepingute, kindlustusja liikluskindlustuslepete, käenduslepingute sõlmise üle 12.10.2009.a. (käenduslepingu nr.01121489L allkirjastamise ajaks on märgitud 09.10.2009) ega ka liisingulepingutest tulenevate täitmata rahaliste kohustuste suuruse üle kuni liisingulepingute ülesütlemiseni. Kostjad on pakkunud hagejale kompromissina enne liisingulepingute ülesütlemist sissenõutavaks muutunud võla tasumist (tl.7, II kd.) Kohtule on tõenditena esitatud liisingulepingud tl.18-27, 79-88, 114-123, 165-174, I köide); liisinguesemete üleandmise-vastuvõtu aktid (tl.28, 89, 124, 175, I köide); sõlmitud kindlustuslepped (tl. 29-32, 125-128, 176-179, I köide) ning käenduslepingud (tl. 73-74, 112-113, 163-164, 211-212, I köide). Enne liisingulepingute ülesütlemist tekkinud võlgade kohta on hageja esitanud arved (tl.3355, 90-102, 129-150, 180-198, I köide). Tl.56, I köide, on teatis lepingute ülesütlemise kohta 20.05.2010.a., milles on teavitatud G. T. -t liisingulepingutest nr. 01105821L, 01121494L, 01121489L, 01121495L ja 01121492L tulenevatest võlgnevustest, antud tähtaeg võlgade tasumiseks – 09.06.2010 ning hoiatatud, et nimetatud tähtajaks võlgade mittetasumise korral loeb S. L. A. S. alates 10.06.2010 üles öelduks. Samas on antud tähtaeg lepingu ülesütlemise korral liisinguesemete tagastamiseks. Teatisele on lisatud liisinguesemete müügiprotseduuri kirjeldus (tl.57, I köide), milles sisaldub muuhulgas info selle kohta, et liisinguvõtjal on õigus saada informatsiooni müügi kohta ja osaleda müügiprotsessis, aidates kaasa liisinguesemele ostja leidmisel. Kuna G. T. ei tasunud võlgnevusi ega tagastanud liisinguesemeteks olnud sõidukeid liisinguandja poolt määratud tähtajaks, on vara tagasivõtmine toimunud O. R. . Selle kohta on koostatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktid (tl.59,103, 151, 199, I köide) ning O. R. esitanud teenuse eest Swedbank Liising AS-le arved, mis on tasutud (tl.61-62, 106-107, 155156, 203-204 I köide). Sõidukid on antud üle A. A. -le, kus on kontrollitud nende tehnoseisundit ja suunatud müüki (tl.60 , 104-105,152-154, 200-202, I köide). Detailsemalt on sõidukite puudused kirjeldatud A. A. remonditööde hinnapakkumistes Swedbank Liising AS-le (tl.20-22, II köide). Sõiduk T. C. , registreerimismärgiga 054 MGY on vastavalt vara müügiaktile (tl.65, I köide) müüki antud 8.09. 2010.a. ning müüdud 14.09.2010.a. hinnaga 90 000 krooni (5752,05 eurot, käibemaksuga). Kostjatele on saadetud teatised liisingueseme müüki suunamise ja hinna kohta (tl.30-31, II köide).

2-12-41727 Sõiduk T. C. , registreerimismärgiga 699 MGX on vastavalt vara müügiaktile (tl.110, I köide) müüki antud 9.08. 2010.a. ning müüdud 15.09.2010.a. hinnaga 123 190 krooni (7873,28 eurot, käibemaksuga). Kostjatele saadetud teatistest liisingueseme müüki suunamise ja hinna kohta (tl.40-43, II köide) nähtub, et esialgne müügihind on olnud 149 000 krooni ning müügihinda on alandatud 12.09.2010.a. Sõiduk T. C. , registreerimismärgiga 697 MGX on vastavalt vara müügiaktile (tl.161, I köide) müüki antud 21.07.2010.a. ning müüdud 18.11.2010.a. hinnaga 99 910 krooni (6385,41 eurot, käibemaksuga). Kostjatele saadetud teatistest liisingueseme müüki suunamise ja hinna kohta (tl.46-53 , II köide) nähtub, et ka nimetatud sõiduki esialgne müügihind oli 149 000 krooni, kuid müügihinda on alandatud kolmel korral. Sõiduk T. C. , registreerimismärgiga 698 MGX on müüki antud 21.07.2010.a.(tl.209, I köide) ning müüdud 18.11.2010.a. hinnaga 99 910 krooni (6385,41 eurot, käibemaksuga). Kostjatele saadetud teatiste kohaselt (tl.59-66 , II köide) on ka selle sõiduki esialgne müügihind olnud 149 000 krooni ning müügihinda on alandatud kolmel korral. A. A. ja Saksa Auto AS on esitanud sõidukite realiseerimise eest vahendustasu arved, mis on S. L. A. S. tasutud (tl.63-64, 108-109, 157-160, 205-208, I köide). Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukite realiseerimisest saadu vastas nende väärtusele. Kostja hinnangul oli samaväärsete sõidukite turuväärtus 2010.a. oktoobris tunduvalt kõrgem, kui hageja poolt määratud müügihind. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja esitanud väljatrüki internetiportaalist auto24.ee 25.10.2010.a. seisuga (tl.9-10, II köide). Nimetatud tõendist nähtub, et 29 sõiduki T. C. , 1,4, väljalaskeaasta 2007, hinnad on alates 109 000 kroonist – 179 900 kroonini. Odavamad on suurema läbisõiduga (üle 300 000 km) sõidukid, kõrgema hinnaga sõidukite läbisõit on alla 100 000 km. Kuid müügiportaali kuulutuste kohtule esitatud väljatrükist ei nähtu midagi konkreetsete sõidukite seisukorra ja omaduste kohta. Seevastu hageja on esitanud tõendid liisinguesemeks olnud sõidukite tehnilise seisundi ja kaubanduslikku väärtust mõjutavate asjaolude kohta. Lisaks juba eespool viidatud remondipakkumistele on väljatrükid Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt sõidukite liikluskahjude kontrollimise kohta (tl.23, 44, 58, II köide), millest nähtub, et kolm liisinguesemeks olnud sõidukit olid osalenud liikluskindlustuse juhtumites, sõiduk, registrimärgiga 054MGY seitsmel korral ning 697MGX ja 698MGX mõlemad viiel korral. Ka hageja on esitanud väljatrükid kasutatud sõidukite müügikuulutustest perioodil, kui toimus liisinguesemeteks olnud sõidukite realiseerimine, samuti konkreetsete sõidukite müügikuulutuste väljatrükid (tl.25-29; 32-39; 54-55, 56-57, 67-68, II köide). Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja 1 jättis täitmata hagejaga sõlmitud liisingulepingutest tulenevad kohustused tasuda liisingumakseid ning sõlmitud kindlustuslepetest tulenevaid maksed. VÕS § 455 lg 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik. Hageja on arvestanud tasumata liisingumaksetelt ka viivist kuni lepingute ülesütlemiseni. Viivise nõudmise õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mis võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivise määr on kokku lepitud liisingulepingutes 0,250 % päevas. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige

2-12-41727 liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Osundatud paragrahvi 3. lõige sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. VÕS § 367 lg 4 alusel peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid, leiab kohus, et nende alusel on võimalik tuvastatuks lugeda, et S. L. A. S. OÜ G. T. 12.10.2009.a. sõlmitud liisingulepingute esemeks olnud sõidukite väärtus nende liisinguandjale tagastamise hetkel ei olnud suurem, kui nende realiseerimisest saadud rahasumma. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, mis on selle kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus kujuneb eseme müügiprotsessi käigus nõudluse ja pakkumise suhtena ning kui ese võõrandatakse vabaturu tingimustes, siis võõrandamisel saadud hind peegeldabki eseme väärtust. Hageja on tõendanud, et liisinguesemeteks olnud sõidukid müüdi avalikult, müügikuulutused olid avaldatud internetis. Kostjad olid müügiprotsessist informeeritud – neile olid saadetud teated esialgsete müügihindade määramise ning hindade alandamise kohta. Kostjatel oli võimalus müügiprotsessi sekkuda, näiteks leidaes ise sõidukitele ostja hinnaga, mis kostjate arvates peegeldas sõidukite tegelikku väärtust. Hageja on esitanud tõendid asjaolude kohta, mis mõjutasid konkreetsete sõidukite väärtust – nende suur läbisõit, tavapäratult halb seisund ning hulgaliselt liiklusõnnetustes osalemine. Kostjad ei ole nimetatud asjaolude ümberlükkamiseks tõendeid esitanud. Realiseerimishindade põhjal on võimalik järeldada, et kõige kõrgema hinnaga õnnestus realiseerida sõiduk, registrimärgiga 699 MGX, mis ei olnud osalenud liikluskindlustuse juhtumites. Kohtu hinnangul on suur tõenäosus, et kui müügiportaalis on kõrvuti kaks sama hinnaga sõidukit T. C. , millest ühe läbisõit on 80 000 km ja teisel ligi 281 000 km, valib ostja väiksema läbisõiduga sõiduki (tl.25, II köide). Läbisõit mõjutab üldteadaolevalt sõiduki amortisatsiooni, suurema läbisõiduga sõidukid on tavaliselt ka halvemas tehnilises seisukorras. Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et tegelikud realiseerimishinnad müügiportaalis pakutavate sõidukite osas ei ole teada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja nõue kostjalt 1 hagiavalduses märgitud rahasumma väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja 1 liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud käenduslepingud Pille Sõmerikuga. Tulenevalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Järgnevalt tuleb võtta seisukoht kostjate poolt esitatud vastuväite osas käenduslepingute tühisuse kohta TsÜS § 86 alusel. Osundatud paragrahvi lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 1 p 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma kogenematusest ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka nimetatud kostja vastuväide on kohtu arvates põhjendamata. Esile on toodud vaid asjaolu, et P. S. P. ) oli käenduslepingute sõlmimise ajal 21- aastane, mis ei ole vaidluse all. Väite tema kogenematuse kohta ümberlükkamiseks on hageja esitanud maksuvõla info väljatükid OÜ G. T. L. H. O. (tl.69-78, II köide), kust nähtub, et P.P. on OÜ G. T. ning L. H. O.

2-12-41727 liige. Äriühingu juhatuse liikmena tegutsemine eeldab muuhulgas ka võlaõiguslike tehingute sõlmimist. Tulenevalt TsÜS § 8 lg 1 ja 2 on 18-aastaseks saanud isikul täielik teovõime, mis tähendab võimet iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Kostjad ei ole tõendanud asjaolude esinemist, millel põhineb väide kostja 2 kogenematusest. Samuti ei ole põhjendatud, milles seisneb käenduslepingu puhul vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastane tasakaalust väljas olek. Käenduslepingu eripära seisnebki selles, et võlausaldajal ei ole käendaja suhtes kohustusi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingud ei ole tühised. Seega tuleb kostjatelt – põhivõlgnik OÜ-lt G. T. käendaja P. S. kasuks solidaarselt välja mõista rahasumma, mis katab hageja – S. L. A. S. seoses 12.10.2010.a. sõlmitud liisingulepingutega liisinguesemetele tehtud kulutused, mis ei ole kaetud liisinguesemete väärtusega nende tagastamise hetkel. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.