Tsiviilasi nr 2-12-45065
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. september 2013. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-12-45065
Tsiviilasi
FAC Inkasso OÜ hagi ERET OÜ vastu võla, menetlustasu ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FAC Inkasso OÜ (registrikood xxxxxxxx; asukoht Kuninga 24, Pärnu 80010; e-post: [email protected]) esindaja: juhatuse liige JxxxPxxxxx; Kostja: ERET OÜ (registrikoodxxxxxxxx; asukoht Rohu 6-62, Jõgeva; e-post: [email protected]) esindaja: juhatuse liige Üxxx-Mxxxx Exxxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
17.09.2013. a
Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu poolte kokkuleppel 3 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik FAC Inkasso OÜ esitas 05.11.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ERET OÜ-lt 1308,36 euro saamiseks. Kohus tegi 14.11.2012. a võlgnikule makseettepaneku. ERET OÜ esitas makseettepanekule vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 17.01.2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. FAC Inkasso OÜ esitas 27.02.2013. a oma nõude Viru Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus hagis kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõlg summas 810 eurot, menetlustasu summas 100 eurot ning viivis põhivõla tasumisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 71,06 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivis määras EKP intress + 7% aastas põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Viru Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis 01.04.2013. a määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vaidles kirjalikus vastuses hagile vastu ja tunnistas hageja nõuet osaliselt. Kostja tegi hagejale kompromissiettepaneku. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 17.09.2013. a. Poolte esindajad sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda
või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid kompromissiga kokku, et kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolm päeva. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on poolte kokkuleppel võimalik määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist temale pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses 05.11.2012. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 48,60 eurot ja hagiavalduse esitamisel 27.02.2013. a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072136 riigilõivu summas 101,40 eurot. Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu summas 150 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 75 eurot tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.