Rahuldada apellandi taotlus ja tagastada G K ile (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxx) kaja esitamise avalduselt 09.04.2012 tasutud kautsjon 191.73 eurot (maksekorraldus nr 333, maksja G K ).
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.27.05.2011 esitas AS Tallina Küte (hageja) Harju Maakohtule hagi G K i (kostja) vastu võlgnevuse 3584.04 euro väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi 07.11.2011 tagaseljaotsusega. 08.02.2013 määrusega kaja rahuldati kaja ja menetlus jätkus.
2.Maakohus andis kostjale tähtaja hagile vastuväidete esitamiseks ning määras kohtuistungi toimumise ajaks 02.04.2013. Kohtukutse saadeti kostjale aadressil xxxxxxxxx, kuid kohtu käskjalalt saadud kättetoimetamisteatiselt nähtub, et xxxxxxxxxx hoones sellist korterit ei ole. 28.03.2013 teatas kostja kohtule e-kirjaga, et on kohtuistungist teadlik, kuid on haige ja käis arsti juures haiguslehte pikendamas ning et tema esindaja on samuti haige. Asjaolust, kas esindajal on võimalik istungist osa võtta, lubas kostja teavitada 01.04.2013. 01.04.2013 saatis kostja uue e-kirja, milles teatas, et on ootamatult raskelt haigestunud ega saa seetõttu istungil osaleda. Ka kostja esindaja ei saa istungil osaleda. Seetõttu palus kostja istung edasi lükata. 02.04.2013 istungil palus hageja esindaja hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit enda haigestumise kohta. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 04.04.2013 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 3584.04 eurot.
4.Lahendi põhjenduste kohaselt ei ole kostja istungile ilmumata jätmist põhistanud. Kohtule esitatud e-kirjadele ei ole lisatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 422 sätestatud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kostja 28.03.2013 e-kirjast nähtuvalt käis ta sel päeval arsti juures haiguslehte pikendamas. Seega oli kostjal võimalus saada haigust tõendav dokument, mille ta oleks saanud kohtule edastada juba aegsasti. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-95-09 asunud seisukohale, et haiguse, mis takistas kohtuistungile ilmumast, põhistamiseks esitab menetlusosaline või tema esindaja TsMS § 422 lõike 2 järgi kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vorm ning selle väljaandmise tingimused ja kord on kehtestatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 „Menetlustoimingule välja-kutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“. Samas ei välista TsMS § 422 lõike 3 järgi nõutavas vormis tõendi puudumine või
puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kui ootamatut haigust kui kohtusse ilmumata jätmise ja sellest teatamata jätmise takistust saab tõendada muude tõenditega, saab seda teha ka juhul, kui menetlusosalisele on ette teada, et ta ei saa kohtuistungil osaleda, ja ta teatab sellest kohtule TsMS §-s 345 sätestatut järgides. Juhul, kui kostja ei pidanud võimalikuks haiguslehte kohtule isiklikult toimetada, oleks see jõudnud määratud istungi päevaks kohtusse ka kirja teel. Antud juhul ei ole tegemist kostja ootamatu haigestumisega. Seega on kostja väide tema haiguse tõttu kohtusse ilmumata jäämisest paljasõnaline ega ole millegagi tõendatud.
5.Asjas puuduvad ka muud TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Apellatsioonkaebus
6.25.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tagaseljaotsuse tühistada, taastada menetlus ja saata asi sisuliseks lahendamiseks tagasi maakohtule. Samuti palub kostja jätta kohaldamata TsMS § 422 lõige 2, mille kohaselt peab isik esitama arstitõendi ehk tegema menetlustoimingu enne kohtuistungit, ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kuna asjas on eelnevalt tehtud tagaseljaotsus, millele kostja poolt esitatud kaja on rahuldatud, palub kostja tagastada kautsjon samale kontole, kust see on tasutud.
7.Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus kohtul alus tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja teatas kohtule, et on haigestunud ega saa seetõttu istungil osaleda. Samuti teatas kostja, et tal puudub esindaja, kes istungile saata. Kohus neid taotlusi enne kohtuistungit ei lahendanud, kuigi selleks oli piisav ajavaru. Kohus oleks pidanud lahendama kostja taotluse istungi edasilükkamiseks enne istungit. Esmakordselt teatas kostja oma haigestumisest juba 28.03.2013, seega oli kohtul võimalik jätta kostja taotlus istungi edasilükkamiseks rahuldamata või nõuda kostjalt kohast tõendit haiguse kohta ja välistada sellisel viisil tagaseljaotsuse tegemine.
8.Alus tagaseljaotsuse tegemiseks puudub ka seetõttu, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, arvestades hagis toodud faktilisi asjaolusid.
9.Kohus on kaevatavas lahendis viidanud ühele Riigikohtu lahendile ja sellele, et kostja peab kohtule esitama kohase tõendi oma haiguse kohta. Kostja hinnangul ei ole selline korraldus täidetav, sest haiguse korral ei pruugi isikul olla võimalust tõendit kohtule edastada (puudub skanneerimismasin, mille abil saata kohtule vastav dokument). Kohtule tõendi esitamine on menetlustoiming. Juhul, kui isikul esineb haigus, mille tõttu ta ei saa kohtus menetlustoiminguid teha, siis ei saa ta esitada kohtule ka tõendeid. On ilmselge, et tõendi esitamiseks on vajalik teha rohkem toiminguid, kui pelgalt e-kirja saatmine ilma lisadeta, sest lisad on tehnilistel põhjustel vaja saada paberkandjalt digitaalsesse vormingusse, et oleks võimalik need kohtule seejärel esitada. On ilmselge, et haige olev isik ei saa neid toiminguid teha ja selliste toimingute nõudmine/tegemine haigena oleks ka ebamõistlik eeldus/kohustus. Kostja on seisukohal, et nii TsMS § 422 lõike 2 eeldus tõendi esitamiseks kohustamiseks haiguse ajal enne menetlustoimingu tegemist ja sotsiaalministri määruse nr 85 regulatsioon ei ole reaaluses täidetav, seega on tegemist normidega, mis on vastuolus põhiseadusega. Kuna TsMS § 422 lg 2 on vastuolus põhiseadusega, tuleb antud norm jätta kohaldamata ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Vastustaja seisukoht
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on teistkordse tagaseljaotsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata tagasi uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 413 lõike 3 punkti 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 422 lõike 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks muuhulgas poole ootamatu haigestumine, mille tõttu ei saa isik kohtusse ilmuda. Sama sätte lõike 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. TsMS § 345 kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.
13.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtukutse sai kostja kätte 25.03.2013 (t I kd lk 182). Kostja teavitas kohut e-kirjadega 28.03.2013 ja 01.04.2013, et on raskelt haigestunud ega saa 02.04.2013 istungile ilmuda ning palus selle edasi lükata (t I kd lk 183). TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Kostja teatas samuti, et esitab haiguslehe koheselt peale paranemist. Maakohus kostja taotlust TsMS § 3401 lõike 1 alusel käiguta ei jätnud ega teatanud haigestumist tõendava tõendi viivitamatu esitamise vajalikkusest. Seega saab maakohtu käitumisest järeldada, et kostja põhistust peeti enne istungit usutavaks ja seega tulenevalt TsMS § 413 lõike 3 punktist 2 puudus istungil alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
14.Määruskaebusele lisatud OÜ Favorek Perearstikeskuse tõendist nr 16 nähtub, et see oli väljastatud kostjale 02.04.2013 (kohtuistungi päeval) kell 11.40 (t II kd lk 7). Vastavalt kohtuistungi protokollile algas istung kell 13.00 (t I kd lk 186). Seega juhul, kui kostja oleks olnud teadlik tõendi kohese esitamise vajadusest, oleks see tal ka võimalik olnud. Töövõimetuslehelt nr 15453 (t II kd lk 8) nähtub, et töövabastusperiood lõppes 05.04.2013. Seega ei saa nõustuda maakohtuga, et kostjal oli võimalik haigusleht kohtule edastada kirja teel enne istungi päeva.
15.Kuna TsMS § 422 lõige 2 määruskaebuse lahendamisel käesolevas asjas tähtsust ei oma, ei analüüsi ringkonnakohus selle sätte võimalikku vastuolu põhiseadusega ja jätab kaebuse vastavad väited tähelepanuta.
16.Apellant on esitanud taotluse saada tagasi samas tsiviilasjas 09.04.2012 esimese tagaseljaotsuse peale kaja esitamisel tasutud kautsjon (maksekorraldus t I kd lk 125). Taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 149 lõike 5 alusel. Sama sätte lõikes 51 esiletoodud tagastamisest keeldumise aluseid käesolevas asjas ei esine.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.