Hageja: AS Tallinna Küte (registrikood 10811060, asukoht Punane 36, 13619 Tallinn), lepinguline esindaja Uljana Feldman Kostja: G K (isikukood XXXXXXXXXX),
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.03.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 463 lg 2 ja § 448 lg 6 ). Asjaolud
1.27.05.2011 esitas AS Tallina Küte (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse G K i (kostja) vastu võla saamiseks. 07.11.2011 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. 08.02.2013 määrusega rahuldati kostja kaja ja menetlus jätkus. 04.04.2013 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. 25.06.2013 esitas kostja apellatsioonkaebuse ning palus tagaseljaotsuse tühistada, taastada menetluse ja saata asja sisuliseks lahendamiseks tagasi maakohtule. 27.09.2013 tühistas Ringkonnakohus 04.04.2013 tagaseljaotsuse ning saatis asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.25.02.2014 laekus kohtule hagist loobumise avaldus. Kohus küsis seisukohta hagist loobumise osas ning palus esitada menetluskulude nimekirja ja tõendid, saates sellekohase nõudmise kostja esindajale vandeadvokaat Arvo Juntile. Kohtule laekus seisukoht loobumise osas ning taotlus mõista hagejalt välja menetluskulud 250 eurot.
11.03.2014 määrusega võttis maakohus vastu hagist loobumise, lõpetas tsiviilasja menetluse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot.
3.12.03.2014 esitas kostja esindaja Arvo Junti taotluse mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja poolt tasutud riigilõivu kogusummas 470,51 eurot.
4.20.03.2014 esitas kostja taotluse muuta määrust menetluskulude osas ehk teha täiendav lahend menetluskulude osas. Kostjat esindas menetluses T P , kes valmistas ette menetlusdokumendid. Istungil ei saanud esindaja osaleda puhkusel viibimise tõttu. Arvo Junti esitas menetluskulud, mis olid seotud ainult tema bürooga. Kostja palus täiendada menetluskulude kohta tehtud määrust ning välja mõista ka õigusabikulu summas 2400 eurot ja riigilõivu summas 470,51 eurot. Esimese astme kohtu määrus
5.26.03.2014 määrusega jättis Harju Maakohus kostja taotluse määruse täiendamiseks rahuldamata.
6.Kohus tugines määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p-le 1, mille kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Samuti tugines kohus TsMS § 177 lg-le 3, mis sätestab, et menetlusosaline võib nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.
7.Kohus leidis, et TsMS § 177 lg 3 võimaldab menetluskulude kohta tehtud määrust täiendada vaid kulude osas, mis on esitatud menetluskulude nimekirjas, kuid mille kohta ei ole kohus seisukohta võtnud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-11). Käesoleval juhul on esitatud kohtule taotlus menetluskulude kindlaksmääramises summas 250 eurot ning nimetatud summa on hagejalt ka välja mõistetud. Kohus märkis, et kuna menetluskulude nimekirjas muid kulusid ei esitatud ning uute kulude esitamine pärast määruse tegemist ei anna alust teha täiendavat määrust, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata.
8.Seoses täiendavate õigusabikuludega juhtis kohus kostja tähelepanu järgnevale. Riigikohus on asunud seisukohale, et õigusabikulud tuleb hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (lahend nr 3-2-1-80-11). Kohtumenetluses ei ole ühtegi kostja esitatud menetlusdokumenti allkirjastanud T P . Olenemata sellest, kas T P koostas või aitas koostada kostja poolt esitatud dokumente, ei ole ta olnud kostja esindajaks kohtumenetluses. Seetõttu ei ole T P ile tasutud või tasutavad summad õigusabikuluks, mille hüvitamist saaks nõuda teiselt menetlusosaliselt.
9.Väljamõistetud menetluskulude suurusega mittenõustumise korral on kostjal õigus esitada määruskaebus menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi peale.
10.TsMS § 448 lg 6 sätestab, et täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmise korral teeb kohus määruse. Maakohtu või ringkonnakohtu täiendava otsuse tegemisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus
11.14.04.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 26.03.2014 määruse ja rahuldada määruskaebuse ning mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja riigilõivu 470,51 eurot ja 2400 eurot T P ile tasutud menetluskulude katteks.
12.Kaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti jätnud kohaldamata TsMS § 331 lg 1. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta kostja esindaja Arvo Junti 12.03.2014 taotluses toodud väidete osas, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. TsMS § 5 lg 1 alusel
menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on T P i puudutavas osas jätnud kohaldamata TsMS § 144 p-i 1.
13.Kostja märgib, et TsMS § 150 lg-st 5 tulenevalt ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, muu hulgas tasutud riigilõivu, tervikuna väljamõistmist TsMS § 168 lg-s 4 sätestatud korras. Kostja esindaja Arvo Junti on 12.03.2014 taotluses märkinud avalduse õigusliku alusena TsMS § 331 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus ei ole selle väite ega õigusliku aluse osas seisukohta kujundanud ega lahendanud taotlust poole esitatud asjaolu alusel, nagu näeb ette TsMS § 5 lg 1. Selle asemel on kohus lahendanud taotluse TsMS § 177 lg 3 alusel. Kohus kohaldab küll õigust ise, kuid see ei tähenda, et kohus võib jätta muud temale seadusega pandud kohustused, sh selgituskohustuse, täitmata ning selgitamata, miks ei ole kohaldatav kostja esindaja viidatud TsMS § 331 lg 1.
14.Kostja on seisukohal, et õige on 12.03.14 taotluses toodu, et kuivõrd kohus on 11.03.2014 määrusega määranud tsiviilasja menetluse lõpetada, ei põhjusta käesoleva taotluse lahendamine menetluse lahendamise viibimist. Seejuures viitab kostja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-137-07, milles kohus on leidnud, et kuigi TsMS § 331 lg-st 1 tuleneb kohtu diskretsiooniõigus otsustada hilinenult esitatud tõendi või taotluse vastuvõtmise üle, peab kohus oma otsust taotluse rahuldamata jätmisel ka piisavalt põhjendama. Arvestada tuleb ka tegelikku menetluslikku olukorda, mis võib muutuda. Muutunud olukorras ei pruugi taotluse rahuldamine tuua kaasa enam menetluse viibimist ja TsMS § 331 lg 1 mõtte kohaselt ei ole hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmine sel juhul takistatud, vaid pigem lubatud ja seda eriti siis, kui otsus võidakse teha tõendi esitamist taotleva poole kahjuks tõendamatuse tõttu.
15.Kostja hinnangul ei ole kohus esitanud piisavat põhjendust taotluse rahuldamata jätmise kohta ega arvestanud ka tegelikku menetluslikku olukorda - menetlus kui selline on lõppenud, jäänud on vaid otsustus menetluskulude üle, milline põhimenetlust enam kuidagi ei mõjuta ega saa ka selle lahendamise viibimist põhjustada. Kostja leiab, et sarnaselt eelviidatud Riigikohtu lahendis sedastatule on praeguses olukorras hiljem esitatud taotluse lahendamine pigem lubatud, eriti arvestades asjaolu, et kostja on kandnud kulutusi tsiviilasjas, millise hageja on esitanud ilma igasuguse õigusliku aluseta ning sellest aru saades tagasi võtnud, kuid millise menetluse käigus on kostja kandnud menetluskulusid siiski arvestatavas suuruses ning menetluskulude täielik välja mõistmata jätmine paneb kostja ebaõiglasse olukorda.
16.Kui kohus ei pidanud võimalikuks riigilõivu tagastamist tulenevalt TsMS § 177 lg-st 3, siis TsMS § 150 lg 2 p-i 2 kohaselt on kostjal õigus saada tagasi vähemalt pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastav õigus lõpeb kostjal alles kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kohus oleks saanud ja võinud käsitleda kostja esindaja taotlust ka taotlusena TsMS § 150 lg 2 p-i 2 ja lg 6 mõttes ning sellisel juhul puudus kohtul alus keeldumiseks. Kohus on jätnud TsMS §-i 150 kohaldamata, samuti on kohus rikkunud selgituskohustust ega ole ka viidanud kostjale sellise võimaluse olemasolu kohta.
17.Kostja leiab, et T P i tasutud õigusabi kulud kuuluvad samuti väljamõistmisele. TsMS § 228 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses kasutada nõustajat. Samuti viitab kostja TsMS § 138 lg-le 1 ja § 144 p-le 1. Kostja märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11 nõustunud ja jätnud jõusse maakohtu seisukoha selles, et
asjaolu, et vastuse hagiavaldusele on allkirjastanud kostja isiklikult, ei anna alust jätta nimetatud menetluskulu kostjale hüvitamata, sest 31. detsembrini 2008 kehtinud TsMS § 144 lg 1 ja § 175 lg-te 1 ja 3 kohaselt tuli hüvitada ka nõustaja kulud. Kostja leiab, et nõustaja kulud on eeltoodu kohaselt hüvitatavad ka käesoleval ajal kehtiva seaduse alusel. Kostja võib dokumendi koostada nõustajalt saadud õigusalaste juhiste järgi, samuti võib dokumendi koostada õigusteenuse osutaja-nõustaja, allkirjastada võib selle aga kostja isiklikult. Kuna kohtumenetluse ajal oli kostja õigustatud nõudma nõustaja kulude hüvitamist, tuleb varem kantud kulusid arvestada.
18.Juhul, kui kohus leiab, et T P i ei saa käsitleda kui kostja lepingulist esindajat, saab kohtule esitatud dokumentide alusel asuda siiski seisukohale, et T P on menetluses osalenud kui nõustaja, kelle osalusel, juhiste alusel ja koostamisel on valminud kostja esitatud dokumendid tsiviilasjas ning kellele tasutud õigusabikulud tuleb kostjale välja mõista. Kostja on esitanud kohtule meilivahetuse, millest nähtub, et T P on menetlusdokumendid selles asjas koostanud ja edastanud kostjale kohtule edasi saatmiseks. Lisaks esitab kostja kohtule ka zone.ee kinnituse, et T P on need meilid kostjale edastanud.
19.Viidates TsMS § 168 lg-tele 2 ja 4 leiab kostja, et ebaõige ning alusetu on jätta hageja hagist loobumisel kostja menetluskulud kostja enda kanda. Vastus määruskaebusele
20.Hageja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 26.03.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
23.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja 12.03.2014 taotlust ei saa käsitleda hilinenult esitatud taotlusena TsMS § 331 lg 1 mõistes vastavalt kaebuses viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-137-07, kuivõrd nimetatud taotlust ei ole esitatud pärast kohtu poolt selleks määratud tähtaja möödumist. Maakohus andis kostjale menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 7 päeva kohtu 27.02.2014 kirja kättesaamisest. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitas kostja 06.03.2014 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 250 eurot. Kostja hilisemalt esitatud taotluste esitamiseks ei ole kohus tähtaega määranud. Ringkonnakohtu arvates ei ole olukorras, kus tsiviilasja menetlus on lõpetatud ning kostja menetluskulud tema taotluse alusel kindlaks määratud, põhjendatud menetleda uuesti esitatud ja varasema taotlusega võrreldes täiendavaid menetluskulusid sisaldavat 12.03.2014 taotlust TsMS § 331 lg 1 alusel. Kostjal oli võimalus esitada 12.03.2014 taotluses kajastatud menetluskulud tähtaegselt ja nende lisamine uude taotlusesse ei ole seetõttu põhjendatud. Kõik tsiviilasja menetlemisega seotud menetluskulud olid kostjale teada ka juba 06.03.2014 taotluse esitamisel.
Kostja 20.03.2014 taotluse osas on maakohus TsMS § 177 lg-le 3 tuginedes õigesti leidnud, et kuna menetluskulude nimekirjas muid kulusid ei esitatud ning uute kulude esitamine pärast määruse tegemist ei anna alust teha täiendavat määrust, tuleb kostja taotlus jätta rahuldamata.
24.Ekslik on kostja seisukoht menetluses kostja nõustajana esinenud T P i õigusabi kulude väljamõistmise osas. Esmalt peab ringkonnakohus seejuures vajalikuks lisaks vaidlustatud määruse põhjendustele selgitada, et menetlusosalise lepinguline esindaja peab olema menetluses nähtav, st osalema menetluses ja tegutsema esindatava nimel TsMS § 217 lg-te 4-6 tähenduses. Kostja esitatud menetlusdokumentidest ei ole võimalik tuvastada, et T P oleks kostjat menetluses esindanud ja tegutsenud kostja nimel. Seega ei saa T P i kostja lepingulise esindajana käsitleda ega vastavaid kulusid hagejalt välja mõista. Nõustuda ei saa määruskaebuse väitega, mille kohaselt on nõustaja kulud hüvitatavad ka kehtiva seaduse alusel. Sellisele järeldusele jõudmisel on kostja tuginenud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-161-11, milles kohus on võtnud seisukoha kuni 31.12.2008 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohaste sätete alusel, milliste kohaselt kuulusid nõustaja kulud hüvitamisele. Kehtiva TsMS § 175 lg 2 lause 2 näeb vastupidiselt varasemale redaktsioonile selgesõnaliselt ette, et nõustaja kulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu menetluses kostja nõustajana osalenud T P i kulud hagejalt väljamõistmisele.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.