Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-11-21744
Tsiviilasi
Alusehitus OÜ väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7988,95 eurot
hagi
Balt-Hellin
AS-i
vastu
võla
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. novembri 2012. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alusehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Alusehitus OÜ (registrikood: 10911300; asukoht: Tartumaa Ülenurme vald Laane küla Arbuse), esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (kostja): AS Balt-Hellin (registrikood: 10124134; asukoht: Tartu Ravila 51a), esindaja advokaat Hans Dirk Hundertmark
1.Jätta Tartu Maakohtu 06. novembri 2012. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta Alusehitus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Alusehitus OÜ kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Alusehitus OÜ esitas 10.05.2011. a Balt-Hellin AS vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 7988.95 eurot ja viivitusintressi 7988.95 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2008. a juulis suulise töövõtulepingu, mille objektiks oli Tartu Ravila 51A. Hageja esitas 16.07.2008. a kostjale arve nr 2008078 summas 905 716.08 krooni ning teostatud tööde akti nr 52. Kostja on tasunud arve alusel 105 900 krooni (6768.24 eurot), tasumata on 327 896.86 krooni (20 956.43 eurot). Arve aluseks on akt nr 52. 17.11.2009. a esitas hageja kostjale kirjaliku nõude võlgnevuse ja viivitusintressi tasumiseks. Kostja vastas, et töö on seoses puudustega võetud vastu osaliselt. 11.02.2009. a saldoteatises kinnitas kostja hageja ees võlgnevust. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla summas 7988.95 eurot. Hageja leidis, et kostja rikkus VÕS § 644, kuna ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul. Kostja 14.07.2008. a teatis puuduste kohta jõudis hagejani alles 24.11.2009. a. Hageja oli seisukohal, et töö vastas lepingutingimustele, tööl on olemas kõik poolte vahel kokkulepitud omadused, töö sobib otstarbeks, milleks tellija seda vajas ning tööd on teostatud kvaliteetselt. Kostja pole töö lepingutingimustele mittevastavust täpselt kirjeldanud. Kostjal oli VÕS § 638 kohaselt kohustus töö vastu võtta. Hageja selgitas kohtuistungil, et töö üleandmine toimus osaliselt suuliselt ja osaliselt vormistati aktid. Kostja esitas pretensioone töö kohta suusõnaliselt kohapeal. Pooled rääkisid, mis tööd on tehtud, aga summades kokku ei lepitud. Kostja keeldus akte allkirjastamast. Lisaks põhivõlale palus hageja kostjalt välja mõista seadusjärgsed viivised alates 31.07.2008. a, kui arve nr 2008078 muutus sissenõutavaks. Seisuga 10.05.2011. a on viiviste summa 5877.63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 7988.95 eurot.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oli nõus, et pooled olid sõlminud suulise töövõtulepingu betoonist platvormi valamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole nõue muutunud sissenõutavaks, kuna kostja pole tööd vastu
võtnud ega ühtegi akti või arvet allkirjastanud. Hageja teostas betoonplaadi valmistamise tööd puudulikult ning peab tõendama, et töö vastas lepingutingimustele. Kostja on hagejale saatnud faksi teel 14.07.2008. a teate puuduste kohta ning on sellest suuliselt teavitanud hageja juhatuse liiget A. Kerti. 2009. a suvel käis hageja esindaja tööd üle vaatamata koos AS Savekate esindajaga, kes pidi puudused likvideerima. Alates 2010. a keskpaigast ei võtnud hageja enam tähitud kirju vastu. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kostja on korduvalt nõudnud puuduste kõrvaldamist, kuid hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Akti nr 52 ei ole kostjale esitatud, raha maksti arve alusel tehtud tööde eest. Kõik tööd on üle andmata. Kostja leidis, et kuna tööd ei ole vastu võetud ja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, tuleb jätta hagi läbi vaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 06.11.2012. a otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ning kostja taotluse kohtukulude kohta tehtud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Kohus jättis Alusehitus OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud Alusehitus OÜ kanda. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 423 lg-s 2 toodud asjaoludel hagi läbivaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leidis, et antud juhul ei ole nimetatud sätte kohaldamise eeldused selgelt täidetud ning vaidlus tuleb lahendada sisuliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2008 a. juulis sõlmiti suuline töövõtuleping. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja pidi kostjale valama Tartus Ravila 51A kinnistule betoonist platvormi. Seega on pooled sõlminud VÕS § 635 kohase töövõtulepingu. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et tööde eest on osaliselt tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks, kuna tööd ei ole üle antud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööd vastasid lepingutingimustele ning hageja väitel ei teatanud kostja tööde mittevastavusest lepingutingimustele mõistlikul aja jooksul. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et töö (betoonplaadi valamine) tuli üle anda. Seega kuulub asjas kohaldamisele VÕS § 637 lg 4, mille kohaselt muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vastavalt VÕS § 636 lg-le 1 peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Seega oli hagejal kohustus töö üle anda ja kostjal kohustus see vastu võtta. Hageja väitel on tööd kostjale üle antud osaliselt suuliselt ja osaliselt aktiga nr 52 (tl 11). Kuna kostja ei ole tööde üleandmist omaks võtnud, tuli hagejal seda tõendada. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja esitatud akt on kostja poolt allkirjastamata, hageja ei ole tõendanud tööde suulist üleandmist. Kohus leidis, et tööde üleandmist ei saa tõendada esitatud arvega (tl 10). Arvel on ainult hageja esindaja allkiri ning ei nähtu, et kostja oleks selle alusel tööd vastu võtnud. Kuna võlaõigusseadusest ei tulene, et valminud töö kasutuselevõtuga tuleb lugeda töö vastuvõetuks, ei ole tööde üleandmine tõendatud. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja peab tõendama, et tööd saab lugeda vastuvõetuks. Kostja peaks puuduste olemasolu tõendama juhul, kui hageja tõendaks, et kostja on tööd vastu võtnud. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, muuhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja peab tõendama, et töö vastas lepingutingimustele ja et kostja keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest. Hageja ei ole selle
kohta esitanud ühtegi tõendit ning selgitas ka ise kohtuistungil, et pooled rääkisid kohapeal töö puudustest. Hageja vastuväite kohaselt ei saa kostja puudustele tugineda, kuna kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt esitas kostja pretensioone töö kohta suusõnaliselt kohapeal ja seega tuleb lugeda, et kostja on puudustest teavitanud õigeaegselt. Kostja on viidanud 14.07.2008. a teatisele (tl 17), kuid ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal kostja hagejale teatise saatis. Kohus lähtus seetõttu hageja esindaja kohtuistungil esitatud asjaolu omaksvõtust. Kostja on eeltoodu alusel tuginenud õigeaegselt töö puudustele ning hageja ei ole tõendanud, et kostja keeldub alusetult tööde vastuvõtmisest. Kohtul tuleb asuda seisukohale, et tööd on üle andmata. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jättis tähelepanuta hageja esitatud kirjavahetuse (tl 12-17, 18-20), kuna see ei tõenda hageja seisukohta tööde üleandmise kohta. 11.02.2009. a saldoteatiselt (tl 21) ei nähtu, millisel alusel on kostja hagejale võlgu. Põhinõude rahuldamata jätmisel jättis kohus rahuldamata ka viivise nõude. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt Alusehitus OÜ kanda. Kostja on taotlenud menetluskulude kohta tehtud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 468 lg 1 alusel. Kohus selgitas kostjale, et nimetatud paragrahv menetluskulude täitmist ei reguleeri. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi menetluses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Alusehitus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on tööd tellija poolt vastu võetud. Käesoleval juhul ei ole tellija AS Balt-Hellin allkirjastanud teostatud tööde akti nr 52 (tl. 11). OÜ Alusehitus hinnangul rakendub VÕS § 638, mille kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 2) on kohus jätnud tähelepanuta asjaolud ja tõendid, mis lubavad järeldada tööde teostatust ja tellijale üleandmist. Kostja on kinnitanud, et tööd on vastu võetud osaliselt (vt. kostja 07.09.2011. a kostja täiendav vastus hageja seisukohtadele). Samas protsessidokumendis ja kostja 07.06.2011. a hagivastuses viitab kostja pretensioonile seoses betoonplaadi valmistamisega. Asja juures oleva teostatud tööde akti nr 52 (tl. 11) kohaselt on vaidlusaluse põranda betooneerimistööd akteeritud 150 000 krooni (ja lisaks käibemaksu) võrra väiksemas mahus, st 83 025 krooni ulatuses lepingulise 233 025 krooni asemel. Seega on 180 000 krooni (150 000 + k/m) eest jäetud töid akteerimata. Eelnev tähendab seda, et OÜ Alusehitus ei akteerinud ega andnudki üle neid betoonist tööpinna töid, millises osas on tellija AS BaltHellin viidanud pretensioonidele. Siinjuures ei ole OÜ Alusehitus esindaja viidanud puudusele, vaid sellele, et tellija ja töövõtjal olid betoontööpinna osas tehnoloogilised ebakõlad. Apellant mõistab olukorda selliselt, et ülejäänud aktis nr 52 fikseeritud tööd on teostatud ja tellijale üle antud. Kui kostja väidab, et ta võttis tööd osaliselt vastu ja maksis nende tööde eest, mille osas pretensioone ei olnud, siis pidanuks tellija makstav summa olema
ikkagi oluliselt suurem. Järelikult on vastustaja väide, et tööde eest on tasutud selle osa eest, mille suhtes pretensioone ei olnud, samuti ebaõige; 3) on tellija nõuet tunnistanud arve tasumise ja saldoteatise kaudu. Apellant on seisukohal, et AS Balt-Hellin on arve tasumistega tunnistanud töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumist ja selle kaudu tööde vastuvõtmist. Apellant on arvamusel, et arve tasumiste puhul ei peaks enam tõstatuma küsimust tööde vastuvõtmisest, kui sellisest, kuna tellija AS Balt-Hellin on tasumiste kaudu juba tunnustanud töövõtja tasunõuet. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Tellija vastuväidet tööde vaid osalisest vastuvõtmisest ei ole tellija tõendanud ega selgitanud, st millised tööd ta siis enda arvates vastu võttis ja millised mitte. Seega tuleb järeldada kõigi tööde vastuvõtmist. Lisaks on kostja tunnistanud võlgnevust 11.02.2008. a saldoteatises (tl. 21). Nimetatud saldoteatis on koostatud ja edastatud AS Balt-Hellin poolt, OÜ Alusehitus on vastuseks kinnitanud nõude olemasolu teatises näidatud määras. Kui kohtule jäi arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on saldoteatisel olevat võlgnevust kajastatud, siis oleks pidanud kohus selle välja selgitama. AS Balt-Hellin vastuväide on piirdunud sellega, et raamatupidajal ei olevat olnud esindusõigust võlgnevust kinnitada (vt. hagi lisa nr 5, kostja kohtuväliselt esitatud vastus), väitmata, et saldoteatisel olev võlgnevus tuleneks mõnest muust suhtest; 4) puudub vaidlus, et kostja on asunud objekti kasutama koheselt peale ehitusobjekti valmimist. Kohtud on varasemalt leidnud, et näiteks ehitise kasutuselevõtuga on tellija avaldanud kaudset tahet tööd vastu võtta ja ühtlasi väljendanud selliselt oma nõusolekut võtta tööd vastu ka ilma kirjalikku tööde üleandmise akti allkirjastamata. Seda tahet kinnitab ühtlasi kostja väide, et osaliselt ta siiski võttis tööd vastu; 5) peab töös esinevaid puudusi tõendama tellija. Apellant on arvamusel, et olukorras, kus tööde valmimine on tõendatud ja tellijale üleandmiseks esitatud, peab tellija tõendama, et töös esinevad mingid puudused, mis takistaksid tööde vastuvõtmist või looksid aluse tööde vastuvõtmisest keelduda. Seda asjaolu on rõhutanud ka kohus oma 19.09.2011. a kirjas (tl 54). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetavate puuduste kohta, objektil mõni aasta peale valmimist tehtud fotod CD-l on 02.10.2011. a istungil tagastatud, kostja on ühtlasi loobunud tunnistaja ülekuulamise taotlusest, samuti loobuti ekspertiisitaotlusest; 6) ei ole tellija teavitanud puudustest õigeaegselt, mistõttu kaotas ta õiguse puudusele tugineda. 22.03.2012. a istungiprotokollis on hageja esindaja tõepoolest öelnud, et “kostja esitas suusõnaliselt kohapeal pretensioone töö kohta.” Millistest pretensioonidest räägiti ja kas viidati puudustele, ei selgu. Kostja poolt on 07.06.2011. a hagivastuses eile toodud, et puudustena käsitletakse betoonis olevaid aukusid ja mõrasid, kuid need ei ole saanud tekkida betooni tööde üleandmise ajaks (2008), vaid ilmselt paari järgneva aasta jooksul; kuigi ka selle väite kohta (augud, mõrad) ei ole asja juures teavet. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Maakohus ei ole võtnud otsuses seisukohta, milline väidetav puudus üldse töös eksisteeris, rääkimata sellest, mil moel on tellija seda puudust piisavalt täpselt kirjeldanud. Apellant ei nõustu väitega, et hageja oleks istungil TsMS § 231 lg 2 kohaselt võtnud omaks, et kostja on VÕS § 644 lg 2 järgselt teavitanud õigeaegselt töös esinenud puudustest ja neid puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud. Protokollis ei ole nõustumist selgesõnaliselt fikseeritud.
5.AS Balt-Hellin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud ja vastustaja poolt kantud õigusabikulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kuidagi võimalik tõendada, et akteerimata summa on otseselt seotud parenduste läbiviimsega. Akt 52 (tl. 11) ei tõenda midagi, kuna on koostatud apellandi poolt ning pole vastustaja poolt allkirjastatud. Tööd ei ole vastu võetud ning seega ei ole apellandi nõue muutunud sissenõutavaks. Vastustaja on lisaks sellele endiselt seisukohal, et vastustaja hagi oleks pidanud olema suunatud vastuvõtmisest keeldumise vastu, mitte aga rahalise nõudena, kuna töid ei ole vastu võetud. Maakohus on kõiki esitatud tõendeid arvesse võtnud ning korduvalt (vt. istungite protokollid) nõudnud hagejalt tõendite esitamist, millest nähtuks, et kostja on töö vastu võtnud. Selliseid tõendeid ei ole hageja poolt esitatud; 2) on vastustaja tõepoolest osaliselt tasunud arved, mis koosneb väga paljudest tehtud töödest, mis aga ei ole seotud betoonplaadi ehitusega. Vastustaja tahe oli saada endale korralikult tehtud ja ilma puudusteta tööd, mitte asuda vaidlustesse apellandiga. Seega sooviti ülejäänud arvete tasumisega näidata üles head tahet apellandi suhtes ning lootuses, et apellant viib, konkreetse vastu võtmata töö osas, läbi parendused, mis on vajalikud, et vastustaja saaks oma majandustegevust korrektselt ja ilma probleemideta korraldada. Töövõtja ehk apellant oli vägagi hästi teadlik, mis osas esinesid puudused ning mida on vaja teha parendusteks, kuna temaga oldi pidevas suhtluses, vaadati korduvalt koos ehitust üle, jõuti ka suuliselt kokkuleppele, kus apellant lubas vastavad tööd teostada. Seega on vastustaja puudustest teatanud piisavalt täpselt ning õigeaegselt; 3) ei ole saldoteatis mingil juhul dokument, mis kinnitaks võlgnevuse olemasolu vaid kajastab ainult sissetulnud arveid. Raamatupidajal puuduvad volitused nõuete tunnustamiseks ühelgi tasandil. Saldokinnitus ei oma VÕS-i mõttes tahteavalduse tähendust, millega saaks tõendada töö vastuvõtmist; 4) ei saa kuidagi järeldada, et töö oleks kasutusse võtmisega vastu võetud. Vastustaja on selgitanud, et juhul kui ta ei oleks objekti kasutusse võtnud, oleks see täielikult halvanud tema majandustegevuse. Tööd ei võetud tegelikult kasutusse selle algselt mõeldud otstarbe tähenduses vaid kahju minimeerimiseks; 5) peab töövõtja tõendama, et puuduseid ei esinenud ning tellija on alusetult keeldunud tööd vastu võtmast vastavalt VÕS §-le 638. Samuti on maakohus peale menetluse lõppu tagastanud vastustaja esindajale CD-plaadi piltidega, kuna leidis, et antud juhul pole vaja vastustajal midagi tõendada. Kui apellant oleks soovinud tõendada, et tema töös ei esine puudusi ning töö mitte vastu võtmine on õigusvastane, oleks ta pidanud ise tellima ekspertiisi, mida ta aga ei teinud; 6) ei olnud maakohtu menetluses asja sisuks see, kas ja millised puudused töös esinesid. Raha maksmise nõudes tuleb käsitleda ainult asjaolu, kas nõue on esitatud õiguspäraselt ning kas hagis esinevad asjaolud saavad olla nõude aluseks. Vastustaja on selgitanud, et puudustest teavitati apellanti esmalt kirjalikult ning kuna soov oli täpselt selgitada ning näidata puuduste omadusi ning olemasolu kutsuti töövõtja ehk apellant kohapeale, kus kohtuti ning vaadeldi korduvalt puudusi ning näidati selgelt, mida nõutakse. Ülevaatusel nõustus apellant puuduste olemasoluga ning väljendas tahet need kõrvaldada, mida siiski ei tehtud. Seega on puudusi piisavalt täpselt ning õigeaegselt kirjeldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 06.11.2012 a otsus, millega maakohus jättis Alusehitus OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud Alusehitus OÜ kanda, tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, kuid peab vajalikuks märkida veel järgmist.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 2008 juulis töövõtulepingu. Hageja on esitanud apellatsioonkaebuse, mille kohaselt on töövõtulepingu alusel tehtud tööd tellija (kostja) poolt vastu võetud. Kostja vaidleb hageja seisukohtadele vastu ning leiab, et ei ole hageja poolt tehtud töid vastu võtnud.
8.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et töö on kostja poolt vastu võetud. Alusehitus OÜ on esitanud hagi töövõtulepingust tuleneva tasu sissenõudmiseks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
9.Ringkonnakohus analüüsib esmalt, kas töö on vastu võetud või tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes. Töö vastuvõtmine eeldab pooltevahelist kokkulepet töö üleandmiseks ning tellijapoolset tahteavaldust, mille kohaselt tellija kuulutab töö tehtuks. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning seda eelkõige allkirjastatud vastuvõtmise akti abil. Käesoleval juhul on hageja kui töövõtja esitanud küll tööde vastuvõtmise akti (tl 11), kuid aktil puudub tellija allkiri. Kostja (tellija) on kohtuistungi protokollidest nähtuvalt vaielnud tööde vastuvõtmisele vastu (tl 100), samuti on kostja esitanud vastuväiteid töö vastuvõetuks lugemise kohta varasemalt pooltevahelises kirjavahetuses (tl 17). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tööd on üle antud osaliselt suuliselt ja osaliselt kostja poolt allkirjastamata aktiga nr 52. Hageja ei ole tõendanud kostjapoolset tahteavaldust tööde vastuvõtmiseks.
10.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud põhjendustega, et akteeritud tööd ja tööd, mis on aktis 52 fikseeritud, tuleb lugeda vastuvõetuks. Apellant on apellatsioonkaebuses lähtunud sellest, et kostja on 07.06.2011 hagivastuses (tl 49) viidanud töö osalisele vastuvõtmisele. Ringkonnakohus möönab, et kostja on olnud oma seisukohtades ebaselge, kuna samas hagivastuses on kostja kinnitanud, et tööde vastuvõttu pole toimunud (tl 48). Sellele vaatamata ei ole hageja viited allkirjastamata aktile nr 52 asjakohased. Tööde üleandmist ei tõenda hageja poolt esitatud arve (tl 10) ega saldoteatis (tl 21), kuna arve on kostja poolt allkirjastamata ja arvest ega saldoteatisest, nagu ka aktist 52, ei nähtu tellijapoolne tahteavaldus töö vastuvõtmiseks.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et saldoteatisest (tl 21) ei nähtu, et kostja poolt tunnistatud võlgnevus on seotud poolte vahel 2008 juulis sõlmitud töövõtulepinguga. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus oleks pidanud välja selgitama, millisel õiguslikul alusel on kajastatud saldoteatisel olev võlgnevus. Tulenevalt TsMS § 230
lg-st 1 ja tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtetest on hagejal kohustus tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning kohtul puudub kohustus iseseisvalt asjaolusid välja selgitada. Sealjuures on maakohus selgitanud hagejale tõendamiskoormist ning oma 19.09.2011 kirjas (tl 54) toonud välja asjaolud, mida hageja peab tõendama, kuid hageja ei ole vastavaid tõendeid esitanud.
12.Tööde eest osaline tasumine ei tõenda tööde vastuvõtmist. Tasu maksmine ja töö vastuvõtmine ei ole teineteisest sõltuvad kohustused. Tellijal on õigus tasu maksta eraldiseisvana tööde üleandmisest - näiteks ettemaksu korral, aga ka muudel juhtudel. Arve tasumist võib tõepoolest tõlgendada kui tasunõude tunnustamist, kuid sellest ei saa eeldada, et kostja on vastuvõtnud hageja poolt nimetatud tööd. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et hageja tasunõue on suurem kui kostja poolt tasutud osa. Riigikohus on lahendis 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töö kasutuselevõtuga ei saa iseenesest lugeda tööd vastuvõetuks. Töövõtulepingu objekti kasutuselevõtust ei nähtu kaudne tahteavaldus töö vastuvõtmiseks.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et töid ei tule lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes. Tulenevalt VÕS § 110 lg-st 1 on tellijal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest töö lepingutingimustele mittevastavuse korral. Olukorras, kus töövõtja tugineb väitele, et tellija on tööde vastuvõtmisest keeldunud alusetult ning tööd tuleks VÕS § 638 mõttes lugeda vastuvõetuks, tuleb töövõtjal oma väiteid tõendada. Töövõtjal (käesoleval juhul hagejal) on seega tõendamiskoormis tõendamaks, et valminud töö vastab töövõtulepingus kokkulepitud tingimustele ning on ilma puudusteta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tema poolt valminud töö oleks vastanud lepingu tingimustele. Sealjuures on hageja ise 22.03.2012 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt (tl 79) märkinud, et kostja esitas töö kohta suusõnaliselt pretensioone. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja peaks puuduste olemasolu tõendama juhul, kui hageja tõendaks, et kostja on tööd vastu võtnud.
14.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kostja ei ole õigeaegselt hagejat puudustest teavitanud. Samas on hageja maakohtu istungi protokollist nähtuvalt märkinud, et kostja esitas töö kohta kohapeal pretensioone (tl 79). Hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, et kohtuistungi protokollist ei nähtu, milliste tööde osas kostja pretensioone on esitanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kostja on õigeaegselt puudustele tuginenud ja neid piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja vastuväidet oleks vajalik hinnata juhul, kui hageja oleks piisavalt tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Käesoleval juhul on kohtud leidnud, et tööd on üleandmata, mistõttu ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.