Danske Bank AS Eesti Filiaali hagi E Ji vastu liisingulepingust ja käenduslepingust tuleneva võla, intressi ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2012 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
4556,73 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E Ji apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja Danske Bank AS Eesti Filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015), lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja E J (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Martin Kruus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.12.2012 otsus AS-i Danske Bank AS Eesti Filiaal hagis E Ji vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt põhivõlgnevust ja menetluskulude jaotust puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista E Jilt välja põhivõlgnevusena 5991,72 eurot, intressidena 251,52 eurot ning viivisena 5991,72 eurot AS-i Danske Bank AS Eesti Filiaal kasuks.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta nii esimese kui teise astme kohtu menetluskuludest 69% E Ji ja 31% AS-i Danske Bank AS Eesti Filiaal kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.22.12.2010 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub Danske Bank AS Eesti Filiaal (hageja) E Jilt (kostja) välja mõista põhivõla 135 807,65 krooni, intressi 6948,09 krooni ja viivised 28 413,02 krooni. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.04.2006 käenduslepingud nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx, milles leppisid kokku, et kostja tagab käenduslepingute sõlmimisega hageja ees Cityrent OÜ kasutusrendilepingutest nr xxxxxx ja xxxxxxxxx tulenevate kohustuste täitmise.
3.Hageja ja OÜ Cityrent vahel sõlmitud kasutusrendilepinguga nr xxxxxxx sai OÜ Cityrent oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga xxxxxxx, maksumusega 171200,01 krooni ning kasutusrendilepinguga nr xxxxx sai OÜ Cityrent oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga xxxxxx maksumusega 171 200,01 krooni. Mõlema liisingueseme kasutamise eest kohustus kostja maksma tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.05.2011 vastavalt lepingute lahutamatuks lisaks olevatele maksegraafikutele. Samuti kohustus kostja tasuma mõlema lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid.
4.15.10.2008 kuulutati välja OÜ Cityrent pankrot. Tulenevalt asjaolust, et OÜ Cityrent ei tasunud kasutusrendilepingute lisadeks olevates maksegraafikutes kokku lepitud rendimakseid kokkulepitud tähtaegadeks, saatis hageja OÜ-le Cityrent 18.01.2008 lepingute ennetähtaegsed ülesütlemise teatised ning palus sõidukid viivitamatult tagastada. OÜ Cityrent ei täitnud lepingutega võetud kohustusi ning hageja oli sunnitud pärast lepingute lõpetamist tegema vara realiseerimiseks kulutusi. Hageja esitas kasutusrendilepingutest tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahaliste kohustuste tasumise nõuded OÜ-le Cityrent ja kostjale kui käendajale.
5.Hagiavalduses märgitu kohaselt oli kostja võlaks hageja ees hagi esitamise ajal kasutusrendilepingust nr xxxxxxxx tulenevalt 80273,16 krooni, mis koosnes tasumata kindlustusmaksetest 14048,55 krooni, muudest kuludest 10169,22 krooni, tasumata kuumaksetest 5865,93 krooni, põhinõudest 50189,46 krooni, intressist 3763,55 krooni ja viivistest 50189,46 krooni ja kasutusrendilepingust nr xxxxxxxxxxxx tulenevalt 55534,49 krooni, mis koosnes põhinõudest 37477,60 krooni, tasumata kuumaksetest 5865,93 krooni, intressist 3184,54 krooni, viivistest 6011,64 krooni, muudest kuludest 4538,14 krooni ja tasumata kindlustusmaksetest 7652,82 krooni.
6.Tulenevalt kostja vastuväidetest hagile täpsustas hageja 21.11.2012 esitatud menetlusdokumendis oma nõuet. Hageja väidetel seisnevad esialgses hagiavalduses märgitud tasumata kindlustusmaksed kostja poolt hagejale tasumata graafikujärgsetes kindlustusmaksetes, muudes vara realiseerimiseks tehtud kulutustes, sh vara tagastusteenuse, müügieelse tehnilise ülevaatuse ja realiseerimise tasus, maksegraafiku alusel lepingu lõpetamise seisuga tasumata kuumaksetes ning hagiavalduses märgitud põhinõudeks on vara soetamismaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist.
7.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli lepingu lõpetamise seisuga kostjal tasumata kasutusrendilepingust nr xxxxxxxxxxx kokku põhisumma 4356,95 eurot, mis tuleneb vara soetamismaksumuse tasumata osast pärast vara realiseerimist summas 3207,69 eurot, tasumata kuumaksetest summas 249,34 eurot, intressist 125,56 eurot ja viivistest 90,24 eurot, tasumata kaskokindlustusmaksetest 265,04 eurot + viivised 64,94 eurot, muudest kuludest – sõiduki realiseerimise eest makstav tasu, remonttööd ja puksiirteenused – kokku 634,88 eurot, pärast lepingute lõpetamist arvestatud viivistest kuumaksete tasumata summalt perioodi 16.11.2008 - 13.12.2010 ehk 757 päeva eest kokku 249,34 eurot. Kokku nõuab hageja viivist summas 404,52 eurot. Vara soetamismaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist summas 3207,69 eurot leiab hageja, lahutades vara maksumuse tasumata osast pärast lepingu lõpetamist vara realiseerimise hinna (105 274,21 krooni – 55 064,75 krooni = 50 189,46 krooni ehk 3207,69 eurot).
8.Kasutusrendilepingust nr xxxxxxxxxxx on hageja väidetel kostjal tasumata kokku põhisumma 1718,42 eurot, mis tuleneb vara soetamismaksumuse tasumata osast pärast vara realiseerimist summas 990,70 eurot, tasumata kuumaksetest summas 249,34 eurot, intressist 125,56 eurot ja viivistest 90,24 eurot, tasumata liikluskindlustusmaksetest 47,59 eurot, tasumata kaskokindlustusmaksetest 140,75 eurot, muudest kuludest – sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu – kokku 290,04 eurot ning enne lepingu lõpetamist ja pärast lepingu lõpetamist arvestatud viivised tasumata kuumaksetelt kokku 339,58 eurot (90,24 + 249,34). Vara soetamismaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist summas 990,70 eurot leiab hageja lahutades vara maksumuse tasumata osast pärast lepingu lõpetamist vara realiseerimise hinna (105 274,21 krooni – 89773,05 krooni = 15501,16 krooni ehk 990,70 eurot).
9.Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kasutusrendilepingust nr xxxxxxxx põhivõlg 1718,42 eurot, intress 125,56 eurot ja viivised 404,52 eurot.
10.01.03.2012 toimunud kohtuistungil loobus hageja oma nõuetest välja mõista kostjalt sõiduki tagastamisteenusega seotud kulud, remonttöödega seotud kulud ja puksiirteenuse kasutamisega seotud kulud (t/l 168).
11.Pärast käesolevas tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisi, millega määrati kindlaks kasutusrendilepingu nr xxxxxx objektiks oleva sõiduauto Hyundai Getz turuhind sõiduki tagastamise hetkel 22.01.2008 ning kus ekspert asus seisukohale, et sõiduauto harilikuks väärtuseks 2008 I poolaastal oli 95 000 krooni koos käibemaksuga ehk 80 508,47 ilma käibemaksuta, on vara soetamismaksumuse tasumata osaks pärast vara realiseerimist hageja väidetel 1582,82 eurot. Nimetatud summa leiab hageja, lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise ajal (6728,25 eurot ehk 105 274,21 krooni) vara turuväärtuse ilma käibemaksuta (5145,43 eurot ehk 80 508,47 krooni). Ülejäänud osas jääb hageja oma nõuete juurde.
12.Vara soetusmaksumuse tasumata nõude osas pärast vara realiseerimist tugines hageja Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-33-08 ja 3-2-1-77-08 ja leidis, et sõidukite hindamisaktide ja vara realiseerimise hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest jääb lubatud piiresse ja vara realiseeriti hageja poolt kooskõlas VÕS § 376 lg-ga 3.
13.Kasutusrendilepingust nr xxxxxxxxxx tulenevates nõuetes jääb hageja seisukohale, et vara soetusmaksumuse tasumata osa on 2991,04 eurot, mille hageja saab, lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise seisuga (6728,25 eurot ehk 105 274,21 krooni) turuväärtuse vastavalt hindamise aktile (58 474,58 krooni ehk 3737,21 eurot). Ülejäänud osas jääb hageja oma nõuete juurde Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hageja nõudele osaliselt vastu.
15.Oma 23.02.2012 vastuses täpsustatud hagile tunnistab kostja poolte vahel sõlmitud lepingust nr xxxxxxxxx tulenevatest nõuetest tasumata kuumakseid 249,34 eurot, intressi 125,56 eurot, liikluskindlustuse makseid 47,59 eurot, kaskokindlustusmakseid 265,04 eurot ja muude kulude koosseisus esitatud sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le Saksa Auto summas 211,23 eurot. Kostja ei tunnista hageja soetusmaksumuse tasumata osa nõuet summas 2 991,04 eurot ja leiab, et pooled pidid VÕS § 367 lg 3 kohaselt nõude ulatuse määratlemisel lähtuma liisingueseme väärtusest selle üleandmise hetkel. Menetluses on hageja esitanud tõendid, mille kohaselt oli sõiduki turuväärtus 125 000 krooni koos käibemaksuga ja 105 932,20 krooni ehk 6770,30 eurot ilma käibemaksuta, mis ületab lepingueseme jääkväärtuse lepingu lõpetamise hetkel.
16.Lepingust nr xxxxxxxxxx tulenevate nõuete osas võtab kostja omaks tasumata kuumaksed 249,34 eurot, intressi 125,56 eurot, liikluskindlustuse maksed 47,59 eurot, kaskokindlustusmaksed 140,75 eurot ja muude kulude koosseisus esitatud sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le Saksa Auto summas 259,98 eurot. Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale temalt muude kulude koosseisus nõutavat sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse tasu, sest esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on sõiduk üle antud hagejale 22.01.2008, misjärel andis Saksa Auto OÜ 08.02.2011 sõidukile oma hinnangu. Tehniline ülevaatus, mille kulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on AS Saksa Auto poolt läbi viidud alles 07.05.2008, mis on rohkem kui kolm kuud pärast sõiduki üleandmist.
17.Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt on liisinguandjal liisingueseme tagastamisel ühepoolne õigus võõrandada lepingu esemeks olnud vara alla turuväärtuse. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid peavad mõistlikuks poolte kokkulepet, mis lubab liisinguandjal, kelle kätte liisingulepingu ese lepingu ülesütlemisel jääb, vara realiseerida kuni 10% alla turuhinna. Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud kokkulepet vara realiseerimiseks turuväärtusest erineva hinnaga.
18.Kuna mõlemad pooled on lepingu täitmisel lähtunud hageja initsiatiivil Saksa Auto AS poolt koostatud sõiduki hindamisaktist, puudus käesolevas menetluses vajadus korraldada poolte poolt juba omaks võetud faktilise asjaolu tõendamiseks ekspertiis ja esitatud ekspertiisiakti ei saa menetluslikult kasutada asjaolu tõendamiseks, mille osas poolte vahel vaidlus puudub. Lisaks eeltoodule ei vasta esitatud ekspertiisiakt põhiküsimusele, s.o. milline oli sõiduauto keskmine turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel liisinguandjale, s.o. 22.01.2008, mistõttu on see tõendina igal juhul väärtusetu.
19.Kasutusrendilepingu nr xxxxxxxxx esemeks olnud sõiduki osas ei ole hageja oma nõuet tulenevalt esitatud ekspertiisiaktist korrigeerinud. Kahe liisingulepingu esemeks olnud autod olid täpselt sama marki ja sama mudeli sõidukid, mis olid täpselt sama varustusega. Liisingulepingud sõlmiti ja lõpetati samal kuupäeval ning sõidukite läbisõit oli sarnane. Eelnevast tulenevalt lähtus kostja mõlema sõiduki turuväärtuse hindamisel Saksa Auto AS-i poolt esitatud hindamisaktist, mis kostjale esitati. Muid dokumente sõidukite turuväärtuse või võimalike puuduste kohta hageja poolt kostjale sõidukite üleandmisel ega sellele järgnevalt ei esitatud. Käesoleval juhul soovib hageja lähtuda ühe sõiduki puhul täiendavalt esitatud ekspertiisiaktist, teise sõiduki puhul aga ei pea ekspertiisiaktis näidatud turuväärtust miskipärast oluliseks. Kostja on seisukohal, et kahe ühesuguse sõiduki keskmine turuväärtus ei saa olla samal ajahetkel erinev, mistõttu on keskmise turuväärtuse hindamisel võimalik lähtuda ainult samast tõendist, olgu selleks siis hageja poolt esimese sõiduki üleandmisel koostatud hindamisakt või täiendavalt esitatud ekspertiisiakt.
20.Kostja on seisukohal, et hageja on 08.08.2012 seisukohtadele lisatud taotluses oma haginõuet muutnud, sest eelnevalt nõudis hageja viiviseid 0,015%-se päevamäära
alusel, nüüd aga 0,5% määra alusel. Kostja on seisukohal et tegemist on haginõude muutmisega, millega kostja ei nõustu. Samuti on viivisemäär 0,5% päevas ebamõistlikult kõrge ja juhul, kui kohus peab viivise väljamõistmist põhjendatuks, palub kostja kohaldada esialgses nõudes esitatud viivisemäära, s.o. 0,015% kalendripäevas. Juhul, kui viivisenõuded kohustuste osas, mille hüvitamisega on kostja nõustunud (lepinguperioodil tasumata arved ja sõidukite võõrandamiseks tehtud mõistlikud kulutused) on arvestatud 0,5% määraga, peab kostja ka selliseid kõrvalnõudeid põhjendamatuks ning palub vastavatele nõuetele kohaldada viivisemäära 0,015% nagu oli märgitud algses hagiavalduses.
Maakohtu otsus
21.Harju Maakohus rahuldas 12.12.2012 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 6027,19 eurot, intressid 251,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 744,10 eurot ja viivised kohtuotsuse tegemisest kuni nõude kohase täitmiseni põhinõudelt summas 6027,19 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
22.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindus kohus VÕS § 361, § 76, § 101 lg 1 p-s 4 ning § 367 sätestatust. Lisaks tugines kohus VÕS § 142 lg 1 ning § 145 lg-te 1 ja 2 regulatsioonile.
23.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal kui liisingulepingute käendajal oli kohustus tasuda hagejale kui liisinguandjale lepingutest nr xxxxxxx ja nr xxxxxxx tulenevalt tasumata kuumakseid, intressi, liikluskindlustuse makseid, kaskokindlustusmakseid ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le Saksa Auto, mõistis kohus lepingutest tulenevate vaidlustamata nõuete katteks kostjalt välja vastavalt 898,76 ja 823,22 eurot.
24.Kohus asus seisukohale, et sõiduki tehnilise ülevaatuse tegemise tasu on VÕS § 367 lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu, mille liisinguandja on kohustatud liisinguvõtjale hüvitama. Liisinguandja tegevuseks on reeglina nende sõidukite võõrandamine, millised liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Nii oli ka käesoleval juhul. Selleks, et liisinguandja saaks uuele liisinguvõtjale müüa tehniliselt korras sõiduki, lasi hageja sõiduki suhtes teha tehnilise ülevaatuse, mille eest hageja on tasunud 07.05.2008 AS-le Saksa Auto 35,47 eurot (t/l 150). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja on lasknud teha auto tehnilise ülevaatuse 3 kuud pärast sõiduki tagastamist, ei vabasta kostjat nimetatud lisakulu kandmisest. Tehniline ülevaatus on teostatud enne uuele liisinguvõtjale sõiduki võõrandamist. Hageja pidi tagama, et ta võõrandab tehniliselt korras sõiduki. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu 35,47 eurot.
25.Tulenevalt asjaolust, et pooled vaidlesid kohtumenetluses selle üle, kas kasutusrendilepingu nr xxxxxxx esemeks oleva sõiduauto Hyundai Getz turuhind sõiduki tagastamise hetkel 22.01.2008 oli 125 000 krooni nagu on märgitud sõiduki hindamise aktis AS Saksa Auto 08.02.2008 (t/l 137) või oli see tegelikult madalam, määras kohus hageja taotlusel käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks selle hagejale tagastamise ajal (t/l 209). Ekspertiisiaktiga nr 12123 19.06.2012 on tuvastatud, et sõiduauto Hyundai Getz harilikuks väärtuseks ehk kohalikuks turuhinnaks oli 2008.a I poolaastal 95 000 krooni ehk 6072 eurot. Lahutades vara jääkmaksumusest ehk sõiduki väärtuse tasumata osast lepingu ülesütlemise ajal, milleks oli 6728,25 eurot (105 274,21 krooni) vara turuväärtuse ilma käibemaksuta ehk 5145,43 eurot (80 508,47 krooni), on kasutusrendilepingu nr xxxxxxxx alusel vara soetamismaksumuse tasumata osa suuruseks 1582,82 eurot, mis kuulub kostjalt
väljamõistmisele hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kostja eksib, leides, et käesolevas asjas ei olnud vaja ekspertiisi määrata, sest vara turuväärtuse üle puudus pooltel vaidlus ja ekspertiisiakt on ka tõendina väärtusetu. Pooled vaidlesid kasutusrendilepingu nr xxxxxxx esemeks oleva sõiduauto Hyundai Getz turuhinna üle sõiduki tagastamise hetkel (vt kohtuistungi protokoll t/l 168), mistõttu hageja taotleski ekspertiisiga sõiduki turuhinna kindlaksmääramist selle tagastamise hetkel. Kohus tegi samal istungil ettepaneku ka kostjale teise käesoleva vaidluse esemeks oleva sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks, kuid kostja seda ei soovinud.
26.Kohus on seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele ka kasutusrendilepingu nr xxxxxxxx alusel vara soetamismaksumuse tasumata osa. Ka selle liisingulepingu järgse sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingu lõpetamist 6728,25 eurot (105 274,21 krooni), mille üle pooled ei vaidle. Lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise aja seisuga ehk 6728,25 eurost vara turuväärtuse ilma käibemaksuta ehk 3737,21 eurot (58 474,58 krooni), on kasutusrendilepingu nr xxxxxxx vara soetusmaksumuse tasumata osaks 2991,04 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 alusel väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et nimetatud liisingulepingu esemeks oleva vara turuväärtus selle tagastamise hetkel on tõendatud AS Saksa Auto poolt sõiduki hindamise aktis märgitud esialgse müügihinnaga (t/l 112). Arvestades asjaoluga, et sõidukil puudusid selle tagastamise hetkel dokumendid ja võtmed, et sõiduk oli vigastustega - juhiuks oli mõlkis ja sõiduki esipamper oli defektiga, mida tõendavad nii sõiduki üleandmisevastuvõtmise akt (t/l 111) kui ka sõiduki hindamise akt (t/l 112), on põhjendatud, et sõiduki turuväärtus oli selle tagastamise hetkel madalam kui teise sõiduki turuväärtus, millel defektid puudusid ja mille turuhind on tõendatud ekspertiisiaktiga. Kostja on ka ise 01.03.2012 toimunud kohtuistungil leidnud, et puudustega sõiduki hinnaks võis olla 69 000 krooni (t/l168), kuid asus seal ekslikult seisukohale, et hageja ei saanud puudustele tugineda, sest ta ei teavitanud kostjat puudustest kui ta sõiduki pärast liisingulepingu ülesütlemist ära võttis.
27.Eeltoodu alusel kuuluks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 6331,31 eurot, kuid kuna hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku 6278,31 eurot ja kohus ei või TsMS § 439 kohaselt otsuses ületada nõude piire, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 6027,19 eurot ja intressi katteks 251,52 eurot.
28.Viivise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks juhindus kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 3. lauses sätestatust.
29.Kohus ei nõustunud kostja väitega selle osas, et hageja muutis hagi, suurendades esialgset viivisemäära 0,015% kalendripäevas 0,5 %-le. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks muuhulgas ka hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist. Seega ei ole hageja hagi muutnud.
30.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 744,10 eurot nagu hageja on 08.08.2012 esitatud menetlusdokumendis palunud (t/l 248) ja alates kohtuotsuse tegemisest 0,5% päevas põhinõudelt 6027,19 eurot nagu võimaldab TsMS § 367 ja nagu hageja on samuti nimetatud menetlusdokumendis palunud. Apellatsioonkaebus
31.10.01.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 12.12.2012 otsuse rahuldatud põhinõude osas 4556,73 euro ulatuses, viiviste osas
634,11 euro ulatuses ja kuni põhinõude täitmiseni välja mõistetud viiviste osas. Menetluskulud nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluses palub kostja jätta hageja kanda.
32.Kaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS §-des 232, 392, 436 ja 439 sätestatud menetlusnorme ning VÕS §-des 6, 113 ja 336 ja TsÜS §-s 138 sätestatud materiaalõigusnorme, mis on kaasa toonud asjas ebaõige lahendi.
33.Maakohus on otsuse tegemisel väljunud haginõude piiridest. Vaidlustatava otsusega jättis maakohus kõik hageja menetluskulud kostja kanda, jättes seejuures tähelepanuta hageja 18.10.2012 menetlusdokumendis esitatud taotluse, milles hageja palus menetluskulud välja mõista proportsionaalselt seoses algsest nõudest osalise loobumisega. Hageja pidas põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist 69% ulatuses algsest haginõudest. 28.11.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis selgitab kostja täiendavalt, et tegelikkuses moodustab vähendatud haginõue vaid 64% algsest nõudest. Maakohus on kõik vastavad seisukohad tähelepanuta jätnud ning on otsuse tegemisel väljunud haginõude piiridest, mõistes hageja kasuks menetluskulud välja suuremas ulatuses, kui hageja seda taotles. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 439 sätestatut.
34.Vaatamata kostja 05.09.2012 menetlusdokumendis sisalduvale vastuväitele seoses ebamõistlikult kõrge viivisemääraga 0,5% päevas ja palvele kohaldada hageja esialgses hagiavalduses esitatud mõistlikku viivisemäära 0,015% päevas, leidis maakohus, et viivis tuleb välja mõista määraga 0,5%, kuivõrd kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse viivist vähendada. Sellega on kohus jätnud igasuguse sisulise põhjenduseta lahendamata kostja taotluse, millega kostja palus ebamõistlikult kõrget viivisemäära vähendada. Juhul, kui kohus pidas vajalikuks saada kostja taotluse põhjendamiseks kostjalt täiendavaid selgitusi või põhjendusi, oleks kohus pidanud neid küsima. Jättes olulised asjaolud välja selgitamata, on maakohus rikkunud TsMS § 392 sätestatud eelmeneluse põhimõtteid.
35.Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja on 28.11.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et kostja ei ole kunagi keeldunud oma kohustuste täitmisest ning vastava viivituse on põhjustanud hageja oma käitumisega. Sellega on kostja ka sisuliselt põhjendanud, miks oleks viivisemäär 0,5% ebamõistlikult kõrge. Samuti on kostja palunud menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavat taotlust ei ole maakohus otsuses üldse sisuliselt analüüsinud.
36.Kostjal on põhjust arvata, et kohus ei langetanud otsust tsiviilasjas nr 2-10-65452 kõigi asjas esitatud materjalide põhjal, kuivõrd osa materjalidest ei jõudnudki otsuse tegemise ajaks käesoleva asja toimikusse. Nimelt toimus 08.01.2013 Harju Maakohtus istung samade poolte vahel teises vaidluses (asi nr 2-12-26578), kus selgus, et asja toimikusse olid ilmselt maakohtu kantselei eksimuse tõttu sattunud tsiviilasjas nr 2-10-65452 kohtule esitatud menetlusdokumendid. Kirjeldatud asjaoluga on ilmselt seletatav ka see, miks on maakohus jätnud osa poolte taotlustest otsuses täielikult tähelepanuta. Juhul, kui maakohus on otsuse teinud ilma, et toimikusse oleks otsuse tegemise ajaks jõudnud kõik menetlusdokumendid, ei ole võimalik, et maakohus oleks otsuse teinud kõiki menetluses esitatud seisukohti arvestades. Vastav asjaolu on ilmselge menetlusõiguse rikkumine.
37.Käenduslepingu nr xxxxxxx puhul tegi kohus menetluses esitatud ekpertiisiakti põhjal järelduse, et sõiduki turuväärtus oli 22.01.2008 (s.o. sõiduki üleandmise hetkel) 95 000 krooni. Kostja on 28.11.2012 menetlusdokumendis selgitanud, et ekspertiisiaktis ei ole ekspert üldse tuvastanud, milline oli vaidlusaluse sõiduki keskmine turuhind selle üleandmise hetkel 22.01.2008. Seega on maakohtu vastav järeldus meelevaldne ja on vaid kaudselt asjas esitatud ekspertiisiaktist tuletatav. Samas on pooled hinna tuvastamiseks esitanud ka muid tõendeid. Nii on hageja kohtule esitanud tema poolt
AS-ilt Saksa Auto tellitud hindamisakti (tl. 137), mis koostati konkreetse sõiduki vahetu ülevaatuse tulemusena selle üleandmise hetkel. Lisaks eelnevale on kostja esitanud kohtule 28.02.2011 menetlusdokumendi lisas 2 väljavõtted sõidukite müügiportaalist Auto24 sama perioodi aktiivsete müügikuulutuste kohta. Maakohus ei ole põhjendanud, miks eelistab kohus enam kui neli aastat tagantjärele tehtud umbmäärast hindamisakti tõendile, mis on hageja initsiatiivil koostatud sõiduki vahetu hindamisena selle üleandmise hetkel. Samuti ei ole maakohus selgitanud, miks tuleb tähelepanuta jätta kostja poolt sõiduki turuväärtuse hindamiseks esitatud muud tõendid. Kostja on seisukohal, et ühe kaudse tõendi põhjendamatu eelistamisega on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse hindamise nõuet, mis on kaasa toonud väära lõppjärelduse.
38.Käenduslepingu nr xxxxx alusel esitatud nõudest ei tunnista kostja ka vahetult enne sõiduki müüki tehtud kulutust sõiduki tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks summas 35,47 eurot. Selline kulutus ei ole põhjendatud olukorras, kus kolm kuud varem vaatas hageja lepingupartner Saksa Auto AS tagastatud sõiduki juba üle ning esitas selle eest ka vahendusteenuse arve, mida kostja on põhjendatud kuluna aktsepteerinud.
39.Käenduslepingu nr xxxxxx puhul leidis maakohus erinevalt käenduslepingust nr xxxxx, et sõiduki turuväärtuse hindamisel tuleb lähtuda Saksa Auto AS poolt koostatud hindamisaktist, mitte kohtumenetluse raames esitatud ekspertiisiaktist. Vastavat asjaolu põhjendab kohus sellega, et vaidlusalusel sõidukil esinesid väidetavalt olulised puudused. Kostja on menetluses korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et väidetavad puudused on hageja tuvastanud ühepoolselt, ilma et ta oleks kostjat sellest teavitanud. Kostja on juba 28.02.2011 hagivastuses selgitanud, et liisingulepingu eseme tagastamisele on analoogia korras kohaldatavad VÕS §-s 336 sätestatud nõuded, mille kohaselt on liisingueseme tagastamisel liisinguandjal kohustus koheselt asi üle vaadata ja puudustest üleandjat viivitamatult teavitada. Hilinenult esitatud puudustele ei ole liisingueseme tagastamise korral lubatud tugineda. Kostja on ka oma 23.02.2012 menetlusdokumendis ja 28.11.2012 menetlusdokumendis selgitanud, miks ei saa puudustele tagantjärele tuginemine olla aktsepteeritav ega mõistlik. Maakohus sedastab otsuses lakooniliselt, et kostja selline seisukoht on ekslik, ilma vastavat seisukohta sisuliselt põhjendamata. Samuti ei põhjenda maakohus, miks tuleb kahe analoogse sõiduki turuväärtuse tuvastamisel ühel juhul lähtuda tagantjärele koostatud ekspertiisiaktist, teisel juhul aga sõiduki vahetul üleandmisel koostatud hindamisaktist. Selline seisukoht on kostja hinnangul vastuoluline ja põhjendamatu. Eelnevaga on maakohus rikkunud nii tõendite igakülgse hindamise kui TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat põhjendatuse nõuet kui ka kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
40.Olukorras, kus hageja enda initsiatiivil hinnati tagastatud sõiduki väärtuseks 125 000 krooni, sellest teavitati ka kostjat ja asuti vara vastava hinnaga müüma, ei saa hea usu põhimõttega olla kooskõlas see, et hageja otsustas hiljem ühepoolselt sõiduki võõrandada peaaegu poole odavamalt. Ka ei saa nimetatud asjaolude puhul olla aktsepteeritav olukord, kus hageja hiljem enda poolt tellitud hinnangust taganeb ja tuvastab vara teistsuguse turuväärtuse, tekitades sellega oma lepingupartnerile olulise rahalise kohustuse. Samuti ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas see, et hageja teavitas kostjat teisel sõidukil väidetavalt üleandmisel esinenud puudustest aastaid pärast sõiduki võõrandamist, võttes sellega kostjalt igasugused võimalused oma tegevust antud asjaoludest tulenevalt korraldada ja riske maandada (s.h. pöörduda kindlustusseltsi poole puudustest tulenevate kahjude hüvitamiseks). Riigikohus on varasemates lahendites korduvalt rõhutanud, et tulenevalt hea usu põhimõttest on liisinguandja kohustatud kõigist olulistest asjaoludest liisingueseme tagastamisel ja võõrandamisel informeerima nii liisinguvõtjat kui käendajat. Käesoleval juhul ei ole hageja seda
kohustust vähimalgi määral järginud. Kostja on vastavad seisukohad varasemas menetluses korduvalt esitanud, viidates sealjuures asjakohastele kõrgeima kohtu lahenditele. Sellele vaatamata ei ole maakohus analüüsinud, miks ei ole põhjendatud kostja väited, mille kohaselt oli hageja tegevus lepingulistes suhetes vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 ja TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Sellega on maakohus rikkunud otsuse põhjendatuse nõuet ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kostja seisukohtade täielik eiramine on kaasa toonud ilmselgelt väära lõpplahendi, mis on vastuolus ka varasemalt väljakujunenud kohtupraktikaga. Vastus apellatsioonkaebusele
41.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu põhinõude rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse.
43.Kolleeguim nõustub kaebuse väitega, et maakohus on põhinõuet rahuldades mõistnud kostjalt põhjendamatult välja kasutusrendilepingu nr xxxxxxxxx esemeks olnud sõiduki tehnilise ülevaatuse tasu 35,47 eurot. Ringkonnakohus jagab kostja seisukohta, et sõiduki tehnilist seisundit on hinnatud sõiduki tagastamisel sellele tagastamisväärtuse selgitamiseks hindamisakti koostamisel ning seetõttu ei olnud hagejal vajadust sõiduki tehnilist seisukorda kostja vastu esitatava nõude suuruse selgitamiseks veelkordselt hinnata. Hageja argument, mille kohaselt oli sõiduki tehnilise korrasoleku hindamine enne võõrandamist vajalik tingituna hageja soovist müüa uuele ostjale tehniliselt korras sõiduki, ei anna VÕS § 367 lg 1 järgi alust sellist kulu kostja kanda jätta. Hageja suhe uue ostjaga ning sellega seotud huvidest tingutud kulud ei puutu võlasuhtesse, mille hageja lõpetas liisinguvõtjaga, kelle kohustusi kostja käendas.
44.Ringkonnakohus jagab samuti kostja seisukohta, et maakohus on jaotanud ebaõigesti menetluskulud. Maakohus on hagi rahuldanud ja juhindunud menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Maakohus ei ole menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmisel arvestanud siiski sellega, et hageja on esitanud 18.10.2012 nõude vähendamise avalduse ja palunud ühtlasi mõista kostjalt menetluskulud välja proportsionaalselt võrreldes algse nõude suurusega ehk 69% esialgsest nõudest. Lähtudes hageja vähendatud nõude summast ja arvestades 18.10.2012 esitatud menetluskulude jaotamise taotlust, tuleb jagada menetluskulud vastavalt hageja ettepanekule. Kostja poolt 28.11.2012 esitatud täpsustus, mille kohaselt moodustab vähendatud haginõue 64% esialgsest nõudest, ei ole matemaatiliselt täpne. Menetluskulude jaotuse proportsiooni muutmiseks ei anna põhjust ka asjaolu, et ringkonnakohus vähendab hageja põhinõuet täiendavalt maakohtu poolt ekslikult välja mõistetud 35,47 euro võrra, kuna ka sel juhul vastab menetluskulude jaotus hageja soovile, mille kohaselt peaks jääma menetluskuludest vähemalt 69% kostja ja mitte rohkem kui 31% hageja kanda (täpsema arvutuse kohaselt 69,03% kostja ja 30,97% hageja kanda).
45.Vastuseks kostja mittenõustumisele kokkulepitud määras viivist maksta, selgitab kolleegium, et viivisenõude rahuldamisel tuleb kohtul pidada silmas viivise kokkuleppe eesmärki, mis peab tagama võlausaldaja huvi kohustuse tähtaegse täitmise vastu. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise
kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605). Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes ning viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus lasub kostjal, kes taotleb viivise vähendamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mõjuvaid kaalutlusi viivise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks ei ole kostja esitanud. Üksnes kostja soovimatus viiviseid kokkulepitud määras maksta ei anna kostjale õigustust jätta võetud kohustusi täitmata. Tõendeid selle kohta, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär oleks kõrgem teiste turul tegutsevate liisingupakkujate poolt tavapäraselt kokkulepitavatest viivisemääradest või et lepingu järgi kohustatud poolel oleks puudunud võimalus kokkulepitud viivisemäära lepingu sõlmimisel mõjutada, ei ole esitatud ning seetõttu puudub alus väiteks, et lepingust tulenev viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on lepinguga võetud kohustust rikkunud ning seetõttu on hagejal õigus viivisenõuet õiguskaitsevahendina rakendada. Tuleb silmas pidada, et vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule. Lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101), millest üks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kokkulepitud määras viivist. Kuna kostja ei ole täitnud kohustust kuni tänaseni ning viivis on ületanud seetõttu põhivõla suurust, tuleb ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga mõista kostjalt välja viivis lõpliku summana tasumata põhivõlaga võrdses suuruses. Ringkonnakohus juhindub viivise summat piirates Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb viivise väljamõistmisel arvestada üldise praktikaga viiviste vähendamisel, mille kohaselt on kohtud lugenud ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust (nt RKTK lahendid nr 3-2-1-66-05, 3-2-1-72-05 ja 3-2-1-92-05).
46.Muus osas nõustub kolleegium maakohtu poolt hagi rahuldamisega ning selle aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavate seisukohtade ja järeldustega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium esmalt, et kaebaja seisukoht, et kohus on teinud otsuse ilma, et toimikusse oleks jõudnud kõik menetlusdokumendid, on ainetu. Kostja väide, et käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumendid on sattunud tsiviilasja nr 2-10-65452 toimikusse, on paljasõnaline. Kuna kostja ei ole kaebuses täpsustanud, millal esitatud ja missuguse sisuga menetlusdokumente ta silmas peab ning kaebusele ei ole neid lisatud, puudub ringkonnakohtul põhjus maakohtupoolses menetlusnormide täitmises ja kohtuotsuse seaduslikkuses sel alusel kahelda.
47.Kaebuse väide, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud menetlusnorme ning et otsus on osaliselt põhjendamata, ei ole õige. Kolleegium ei nõustu kaebajaga selles, et kohus on hinnanud ebaõigesti sõidukite turuväärtuse tuvastamise aluseks olnud tõendeid. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu hinnang kasutusrendilepingu nr 260418CR esemeks olnud sõiduki turuväärtuse kinnitamiseks kogutud tõenditele olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nende pinnalt maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on tõendite asjassepuutuvuse ja lubatavuse hindamisel õigesti lähtunud vaidluse aluseks olevatest asjaoludest ja leidnud põhjendatult, et sõiduki turuväärtuse kohta esitatud tõenditest tuleb kaalukaimaks pidada kohtumenetluses läbiviidud ekspertiisi tulemusi. Sõiduki turuväärtuse tuvastamisel ekspertiisist ja mitte kostja esitatud tõenditest lähtumist peab kolleegium põhjendatuks, kuna kostja poolt esitatud AS-i Saksa Auto hindamisaktis ei pruugi kajastuda erapooletu hinnang.
Kohtuliku ekspertiisi tulemuste tõendina eelistamine TsMS § 442 lg-t 8 silmas pidades on põhjendatud ka sellega, et kohtuliku ekspertiisi läbi viinud ekspert on pälvinud riikliku tunnustuse, on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5). Auto24.ee portaalis avaldatud müügipakkumiste hindasid on ekspert arvamuse kujundamisel kasutanud ja seetõttu on nendes kajastatud info ekspertiisiga hõlmatud ning kostja poolt tõenditena esitatud väljatrükid tõenduslikku väärtust seetõttu ei lisa. Kostja kahtlused ekspertiisi seisukohtade paikapidavuse osas ei ole põhjendatud ning kaebuse väide, et ekspertiis ei kajasta sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, on ainetu. Ekspert on lähtunud arvamust andes küsimusest, milline oli sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel ning asjaolu, et eksperdi vastus hõlmab pikema perioodina kogu 2008. aasta esimest poolt, ei väära tuvastust, et ka sõiduki tagastamise hetkel oli selle turuväärtus 95 000 krooni. Kostja ei ole kasutanud TsMS § 303 lg-s 2 ettenähtud võimalust eksperti kohtuistungil küsitleda, et sellega võimalikud mitmetimõistetavused kõrvaldada, samuti ei ole kostja taotlenud asja sisulise arutamise käigus kordus- või täiendava ekspertiisi tegemist. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Hageja mittenõustumine kohtu hinnanguga ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
48.Erinevalt kostjast on kolleegium seisukohal, et maakohus on hagi rahuldades jõudnud ka muus osas pooltevaheliste lepingute asjassepuutuvaid sätteid analüüsides paikapidavatele järeldustele ning kohaldanud õigesti asjakohast materiaalõigust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja on lepingu võlgnevuse tekkimise tõttu põhjendatult üles öelnud. Kasutusrendilepingute esemeks olnud sõidukite realiseerimise eest saadud summa ning lepingust tuleneva võlgnevuse vahe kuulub hageja ja OÜ Cityrent vahel 18.04.2006 sõlmitud kasutusrendilepingutest nr xxxxxx ja xxxxxxx tulenevate üldtingimuste p 10.6 ja VÕS § 367 lg 1 ning hageja ja kostja vahel samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingute nr xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx p-de 1 ja 2 kohaselt kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks vara väärtuse hüvitamise nõudele on maakohus õigesti rahuldanud ka kasutusrendilepingute p 1.3 järgi liisinguvõtja poolt tasumisele kuulunud liisingumaksetest tulenenud nõude. Väljamõistetud võlgnevus sisaldab kasutusrendilepingute p-de 8.1 ja 8.3 järgi põhjendatult ka nõuet hageja poolt liisinguvõtja eest sõidukitele kindlustuskaitse tagamisel tekkinud kulutuste hüvitamiseks. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta ka selles, et hageja tegevus on olnud pärast lepingu ülesütlemist ning sõiduki valduse taastamisel ja sõiduki müümisel põhjendatud ja kooskõlas kasutusrendilepingute p-dega 5.9 ja 10.6 ning seetõttu on lepingute ülesütlemisest tekkinud lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikud ja kuuluvad kostja poolt hagejale hüvitamisele. Samuti on olnud põhjendatud auto müümisel kasutada tuntud ja asjatundliku müügiettevõtte teenuseid ning müügiperiood on olnud kostja huvide tagamiseks piisavalt pikk. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et sõidukile oleks leidunud ostja kõrgema hinnaga, ei ole põhjust arvata, et sõidukit oleks saanud realiseerida hageja poolt saavutatud hinnast kallimalt või väiksemate kuludega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ning lepingu rikkumise korral on võlausaldajal õigus kasutada võlgniku suhtes kokkulepitud või seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS §-d 100 ja 101). Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
49.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu peab kolleegium õigeks jaotada apellatsioonimenetluse kulud
sarnases proportsioonis maakohtu menetluses kantud menetluskuludega ja jätta 69% apellatsioonimenetluse kuludest kostja ja 39% hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.