12.detsembril 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-65452
Tsiviilasi
Danske Bank AS Eesti Filiaali hagi XXXvastu liisingulepingust ja käenduslepingust tuleneva võla, intressi ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8679,69 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Danske Bank AS Eesti Filiaal (rk 11488826, asukoht Narva mnt 11, Tallinn 15015) Hageja esindaja OÜ Julianus Õigusbüroo, Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Külliki Tammiku isikus Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX Kostja esindaja advokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polmann Partnerid, asukoht Sakala 18-2, Tallinn)
esindajad
Menetluse liik
Asja arutamine toimus kohtuistungil 01.03.2012.a. ja jätkus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks põhivõla katteks 6278,71 (kuus tuhat kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 71 senti) eurot, millest 6027,19 € on põhivõlg ja 251,52 € on intressid.
3.Välja mõista XXX Danske Bank AS Eesti filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viiviseid 744,10 (seitsesada nelikümmend neli eurot ja 10 senti) eurot ja viivised alates kohtuotsuse tegemisest 0,5 % päevas põhinõudelt 6027,19 eurot kuni nõude kohase täitmiseni.
3.Jätta Danske Bank AS Eesti filiaali menetluskulud XXX kanda.
4.Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.04.2006.a. käenduslepingud nr XXX ja XXX, milles pooled leppisid kokku, et kostja tagab käenduslepingute sõlmisega hageja ees XXX OÜ kasutusrendilepingutest nr XXX ja XXX tulenevate kohustuste täitmise.
2.Hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kasutusrendilepinguga nr XXX sai OÜ XXX oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 171.200,01 krooni ning kasutusrendilepinguga nr XXX sai OÜ XXX oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXX maksumusega 171.200,01 krooni.
3.OÜ XXX pankrot kuulutati välja 15.10.2008.a.
4.Tulenevalt asjaolust, et OÜ XXX ei tasunud kasutusrendilepingute lisadeks olevates maksegraafikutes kokku lepitud rendimakseid kokkulepitud tähtaegadeks, saatis hageja OÜle XXX 18.01.2008.a. lepingute ennetähtaegsed ülesütlemise teatised ning palus sõidukid viivitamatult tagastada.
5.Hagiavalduses märgitu kohaselt oli kostja võlaks hageja ees hagi esitamise ajal: kasutusrendilepingust nr XXX tulenevalt 80273,16 krooni, mis koosnes: tasumata kindlustusmaksetest 14048,55 krooni muudest kuludest 10169,22 krooni
Lk (11)
tasumata kuumaksetest 5865,93 krooni põhinõudest 50189,46 krooni intressist 3763,55 krooni viivistest 50189,46 krooni ja kasutusrendilepingust nr XXX tulenevalt 55534,49 krooni, mis koosnes: põhinõudest 37477,60 krooni tasumata kuumaksetest 5865,93 krooni intressist 3184,54 krooni viivistest 6011,64 krooni muudest kuludest 4538,14 krooni tasumata kindlustusmaksetest 7652,82 krooni Hageja palus hagejalt välja mõista põhivõlga 135.807,65 krooni, intressi 6948,09 krooni ja viiviseid 28413,02 krooni + viivised alates kohtuotsuse tegemisest 0,015 % päevas põhinõudest.
6.Tulenevalt kostja vastuväidetest hagile täpsustas hageja 21.11.2012.a. esitatud menetlusdokumendis oma nõuet. Hageja väidetel seisnevad esialgses hagiavalduses märgitud tasumata kindlustusmaksed kostja poolt hagejale tasumata graafikujärgsetes kindlustusmaksetes, muud kulud vara realiseerimiseks tehtud kulutustes, sh. vara tagastusteenuse, müügieelse tehnilise ülevaatuse ja realiseerimise tasus, tasumata kuumaksed maksegraafiku alusel lepingu lõpetamise seisuga tasumata kuumaksetes ning hagiavalduses märgitud põhinõudeks on vara soetamismaksumuse tasumata osas peale vara realiseerimist.
6.1.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt oli lepingu lõpetamise seisuga kostjal tasumata kasutusrendilepingust nr XXX kokku põhisumma 4356,95 €. Nimetatud summa tuleneb a.) vara soetamismaksumuse tasumata osast pärast vara realiseerimist summas 3207,69 €. Hageja leiab selle viisil, et lahutab vara maksumuse tasumata osast pärast lepingu lõpetamist vara realiseerimise hinna (105.274,21 EEK – 55064,75 EEK = 50189.46 EEK ehk 3207,69 €) b.) tasumata kuumaksetest summas 249,34 €, intressist 125,56 € ja viivistest 90,24 € c.) kaskokindlustusmaksetest 265,04 € + viivised 64,94 € d.) muudest kuludest – sõiduki realiseerimise eest makstav tasu, remonttööd ja puksiirteenused – kokku 634,88 € e.) peale lepingute lõpetamist arvestatud viivistest kuumaksete tasumata summalt perioodi 16.11.2008 - 13.12.2010.a. ehk 757 päeva eest kokku 249,34 €. Kokku nõuab hageja viivist summas 404,52 € (90,24+11,66+53,28+249,34).
6.2.Kasutusrendilepingust nr XXX on hageja väidetel kostjal tasumata kokku põhisumma 1718,42 €. Nimetatud summa tuleneb a.) vara soetamismaksumuse tasumata osast pärast vara realiseerimist summas 990,70 €. Hageja leiab selle viisil, et lahutab vara maksumuse tasumata osast pärast lepingu
Lk (11)
lõpetamist vara realiseerimise hinna (105.274,21 EEK – 89773,05 EEK = 15501,16 EEK ehk 990,70 €) b.) tasumata kuumaksetest summas 249,34 €, intressist 125,56 € ja viivistest 90,24 € c.) liikluskindlustusmaksetest 47,59 € d.) kaskokindlustusmaksetest 140,75 € e.) muudest kuludest – sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus, sõiduki realiseerimise eest makstav tasu– kokku 290,04 € f.) enne lepingu lõpetamist ja peale lepingu lõpetamist arvestatud viivised tasumata kuumaksetelt kokku 339,58 € (90,24 + 249,34). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostjal tasumata kasutusrendilepingust nr XXX põhivõlg 1718,42 €, intress 125,56 € ja viivised 404,52 €.
6.3.01.03.2012.a. toimunud kohtuistungil loobus hageja oma nõuetest välja mõista kostjalt sõiduki tagastamisteenusega seotud kulud, remonttöödega seotud kulud ja puksiirteenuse kasutamisega seotud kulud (t/l 168).
7.Pärast käesolevas tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisi, millega määrati kindlaks kasutusrendilepingu nr XXX objektiks oleva sõiduauto Hyundai Getz turuhind sõiduki tagastamise hetkel 22.01.2008.a. ning kus ekspert asus seisukohale, et sõiduauto harilikuks väärtuseks 2008.a. I poolaastal oli 95 000 EEK koos käibemaksuga ehk 80.508,47 ilma käibemaksuta, on vara soetamismaksumuse tasumata osaks pärast vara realiseerimist hageja väidetel 1582,82 €. Nimetatud summa leiab hageja lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise ajal (6 728,25 € ehk 105 274,21 EEK) vara turuväärtuse ilma käibemaksuta (5 145,43 € ehk 80 508,47 EEK). Ülejäänud osas jäi hageja oma nõuete juurde ja on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale lisaks vara soetusmaksumuse tasumata osale tasumata kuumakseid 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustus makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid 140,75 €, muid kulusid 290,04 € ning viiviseid enne lepingu ülesütlemist 90,24 € ja viiviseid peale lepingu ülesütlemist kuni 13.12.2010.a. 249,34 €. Kasutusrendilepingust nr XXX tulenevates nõuetes jääb hageja seisukohale, et vara soetusmaksumuse tasumata osa 2991,04 €, mille hageja saab lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise seisuga (6 728,25 € ehk 105 274,21 EEK) vara turuväärtuse vastavalt hindamise aktile (58 474,58 EEK ehk 3 737,21 €). Ülejäänud osas jääb hageja oma nõuete juurde ja on seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale lisaks vara soetamismaksumuse tasumata osale tasumata kuumakseid 249,34 €, intress 125,56 €, liikluskindlustusmakseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid 217,45 €, muid kulusid 211,23 € ning viiviseid enne lepingu üleütlemist 155,18 € ja viiviseid peale lepingu ülesütlemist kuni 13.12.2010.a. 249,34 €.
7.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada poolte vahel sõlmitud käenduslepingutega, kasutusrendilepingutega nr XXX ja XXX, lepingute üldtingimustega, XXX OÜ-le saadetud lepingute lõpetamise teatistega, hageja kirjaga XXX OÜ-le 7. Novembrist 2008.a., AS XXX arvega nr A08157 AS-le Sampo Pank, OÜ XXX arvega puksiirteenuse kasutamise eest Sampo Pank OÜ-le, XXXarvetega nr 282602276 ja 282602277 hagejale, hageja arvega nr 20081010965 Swedbank Liising AS-le, maksekorraldusega nr 20753, millega XXXtasub Autoregistrikeskusele riigilõivu 400.- eesti krooni, hageja kirjaga XXX OÜ-le 29. Septembrist 2008.a., XXXarvetega nr 282601039 ja 282601884 hagejale, hageja arvega nr 20080810589 FIE XXX, hageja kirjadega XXX kui kasutusrendilepingute käendajale, liisingulepingu esemeks oleva sõiduki Hyundai Getz,
Lk (11)
registreerimisnumbriga XXX üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja sama sõiduki hindamise aktiga, hageja arvetega XXX OÜ-le, liisingulepingu esemeks oleva sõiduki Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXX üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja sama sõiduki hindamise aktiga. Hageja taotles kohtumenetluses määrata ekspertiis sõiduauto Huyndai Getz, väljalaskeaastaga 2006.a. ja läbisõiduga 72612 km, keskmine turuväärtus. Kohus rahuldas taotluse. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
8.Oma vastuses täpsustatud hagile 23.veebruarist 2012.a. tunnistab kostja poolte vahel sõlmitud lepingust nr XXX tulenevaid järgmisi nõudeid: - tasumata kuumaksed 249,34 € - intress 125,56 € - liikluskindlustuse maksed 47,59 € - kaskokindlustusmaksed 265,04 € - muude kulude koosseisus esitatud sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 211,23 €. Kostja ei tunnista hageja soetusmaksumuse tasumata osa nõuet summas 2 991,04 € ja leiab, et pooled pidid VÕS § 367 lg 3 kohaselt nõude ulatuse määratlemisel lähtuma liisingueseme väärtusest selle üleandmise hetkel. Menetluses on hageja esitanud tõendid, mille kohaselt oli sõiduki turuväärtus 125.000.- € koos käibemaksuga ja 105 932,20 € ehk 6 770,30 € ilma käibemaksuta, mis ületab lepingueseme jääkväärtuse lepingu lõpetamise hetkel.
9.Lepingust nr KÄ-XXX tulenevate nõuete osas võtab kostja omaks järgmised nõuded: - tasumata kuumaksed 249,34 € - intress 125,56 € - liikluskindlustuse maksed 47,59 € - kaskokindlustusmaksed 140,75 € - muude kulude koosseisus esitatud sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 259,98 €. Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale temalt muude kulude koosseisus nõutavat sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse tasu, sest esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on sõiduk üle antud hagejale 22.01.2008.a., misjärel andis XXXOÜ 08.02.2011.a. sõidukile oma hinnangu. Tehniline ülevaatus, mille kulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab on AS XXXpoolt läbi viidud alles 07.05.2008.a., mis on rohkem kui kolm kuud pärast sõiduki üleandmist. Kostja on seisukohal, et vara turuväärtuse hindamisel vara tagastamise hetkel, tuleb lähtuda hageja initsiatiivil XXXAS-i poolt koostatud hindamisaktil näidatud turuväärtusest, millisel seisukohal oli ka hageja oma 04.04.2012.a. ja 08.08.2012.a. kirjalikes seisukohtades. Seal kinnitas hageja, et ta lähtus enda poolt koostatud dokumendile märgitud turuväärtusest ning oli nõus vara jääkväärtusest maha arvutama hinna, mis on märgitud XXXAS hindamise aktile, s.o. 105 932,20 krooni ilma käibemaksuta. Kuna käesoleval juhul on mõlemad pooled korduvalt kinnitanud, et lähtusid lepingulistes suhetes hageja poolt sõiduki üleandmisel määratud turuväärtusest 125 000 krooni (vt. kostja 04.04.2012.a. kirjalik seisukoht, hageja 29.02.2012.a. kohtuvaidluse teesid 2.lk, 4.lõik ning hageja 15.11.2011.a. kirjalik seisukoht lk.6), puudus käesolevas menetluses vajadus korraldada poolte poolt juba omaks võetud
Lk (11)
faktilise asjaolu tõendamiseks ekspertiis ja esitatud ekspertiisiakti ei saa menetluslikult kasutada asjaolu tõendamiseks, mille osas poolte vahel vaidlus puudub. Varasemates menetlustes on kõrgema astme kohtud asunud seisukohale, et sellises menetluslikus olukorras tuleb kohtule esitatud ekspertiisiakt tõendina tähelepanuta jätta (näit. lisatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas nr 2-09-11025, vt. otsuse lk. 12.) Lisaks eeltoodule ei vasta esitatud ekspertiisiakt põhiküsimusele, s.o. „Milline oli sõiduauto keskmine turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel liisinguandjale, s.o. 22.01.2008.a.“, mistõttu on see tõendina igal juhul väärtusetu. Kasutusrendilepingu nr XXX esemeks olnud sõiduki osas ei ole hageja oma nõuet tulenevalt esitatud ekspertiisiaktist korrigeerinud. Kahe liisingulepingu esemeks olnud autod olid täpselt sama marki ja sama mudeli sõidukid, mis olid täpselt sama varustusega. Liisingulepingud sõlmiti ja lõpetati samal kuupäeval ning sõidukite läbisõit oli sarnane. Eelnevast tulenevalt lähtus kostja mõlema sõiduki turuväärtuse hindamisel XXXAS-i poolt esitatud hindamisaktist, mis kostjale esitati. Muid dokumente sõidukite turuväärtuse või võimalike puuduste kohta hageja poolt kostjale sõidukite üleandmisel ega sellele järgnevalt ei esitatud. Käesoleval juhul soovib hageja lähtuda ühe sõiduki puhul täiendavalt esitatud ekspertiisiaktist, teise sõiduki puhul aga ei pea ekspertiisiaktis näidatud turuväärtust miskipärast oluliseks. Kostja on seisukohal, et kahe ühesuguse sõiduki keskmine turuväärtus ei saa olla samal ajahetkel erinev, mistõttu on keskmise turuväärtuse hindamisel võimalik lähtuda ainult samast tõendist, olgu selleks siis hageja poolt esimese sõiduki üleandmisel koostatud hindamisakt või täiendavalt esitatud ekspertiisiakt.
10.Kostja on seisukohal, et hageja on 08.08.2012.a. seisukohtadele lisatud taotluses oma haginõuet muutnud, sest eelnevalt nõudis hageja viiviseid 0,015%-se päevamäära alusel, nüüd aga 0,5% määra alusel. Kostja on seisukohal et tegemist on haginõude muutmisega, millega kostja ei nõustu. Samuti on viivisemäär 0,5% päevas ebamõistlikult kõrge ja juhul, kui kohus peab viivise väljamõistmist põhjendatuks palub kostja kohaldada esialgses nõudes esitatud viivisemäära, s.o. 0.015% kalendripäevas. Juhul, kui viivisenõuded kohustuste osas, mille hüvitamisega on kostja nõustunud (lepinguperioodil tasumata arved ja sõidukite võõrandamiseks tehtud mõistlikud kulutused) on arvestatud 0,5% määraga, peab kostja ka selliseid kõrvalnõudeid põhjendamatuks ning palub vastavatele nõuetele kohaldada viivisemäära 0,015% nagu oli märgitud algses hagiavalduses.
11.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: Poolte kirjavahetus ja portaalist auto24.ee avaldatud kuulutused liisingulepingute esemeteks olevate sarnaste sõidukite müügi kohta. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
12.Hageja ei nõustu kostjaga selles, et õigussuhte reguleerimisel tuleb lähtuda AS XXXpoolt sõiduki üleandmisel fikseeritud turuväärtuses summast 125.000.- krooni ning, et ekspertiisiakt ei ole tõendina kasutatav ja on väärtusetu. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et AS XXXpoolt sõidukile määratud hind 125.000.- krooni oli liiga kõrge. Hageja on ka seisukohal, et liisingulepingu nr XXX objektiks oleval sõiduautol olid puudused ja liisingulepingu nr XXX objektiks oleval sõiduautol neid ei onud. Puudused on fikseeritud 02.05.2008.a. sõiduki tagastamise ajal hageja koostööpartneri AS XXXpoolt 02.05.2008.a. üleandmise-vastuvõtmise aktis. Eeltoodust tulenevalt ei olnud ka sõidukite turuväärtused üheselt määratletavad.
Lk (11)
13.Hageja jääb oma seisukoha juurde, et ta on õigus nõuda kostjalt viivist 0,5 % päevas nagu ta on märkinud oma 15.11.2011.a. ja 06.08.2012.a. menetlusdokumentides, sest see on lepingus kokkulepitud viivisemäär. Kohtuotsuse põhjendused.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et: - hageja kui liisinguandja ja OÜ XXX kui liisinguvõtja sõlmisid 18.04.2006.a. kasutusrendilepingu nr XXX, millega OÜ XXX sai oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 171.200,01 krooni ning kasutusrendilepinguga nr XXX sai OÜ XXX oma kasutusse rendiperioodiks 60 kuud sõiduauto Hyundai Getz, registreerimisnumbriga XXXmaksumusega 171.200,01 krooni (t/l 12-33); - 18.04.2006.a. sõlmisid hageja kui liisinguandja ja XXXkui käendaja käenduslepingud nr XXX ja XXX, milles pooled leppisid kokku, et kostja tagab käenduslepingute sõlmisega hageja ees XXX OÜ kasutusrendilepingutest nr XXX ja XXX tulenevate kohustuste täitmise (t/l 10-11); - OÜ XXX pankrot kuulutati välja 15.10.2008.a; - tulenevalt asjaolust, et OÜ XXX ei tasunud kasutusrendilepingute lisadeks olevates maksegraafikutes kokku lepitud rendimakseid kokkulepitud tähtaegadeks, saatis hageja OÜle XXX 18.01.2008.a. lepingute ennetähtaegsed ülesütlemise teatised ning palus sõidukid viivitamatult tagastada (t/l 34-35); - sõiduauto Huyndai Getz, registreerimismärgiga XXX on tagastatud liisinguandjale 02.05.2008.a. vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, milles on märge, et sõidukil puuduvad dokumendid ja võtmed, esiuks on mõlkis ja esipamper on defektiga (t/l 111), AS XXXon nimetatud sõiduki ligikaudseks müügihinnaks märkinud hindamisakti 10.07.2008.a. 69.000.krooni (t/l 112); - sõiduauto Huyndai Getz, registreerimismärgiga 509AXF on tagastatud liisinguandjale 22.01.2008.a. vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, märkused sõiduki vigastuste kohta aktis puuduvad (t/l 136), AS XXXon nimetatud sõiduki ligikaudseks müügihinnaks märkinud hindamisakti 08.02.2008.a. 125.000.- krooni (t/l 137); - mõlema sõiduauto maksumuse tagastamata osaks pärast lepingu lõpetamist oli 105.274,21 krooni; - kostja võlgneb hagejale XXX tulenevalt : tasumata kuumakseid summas 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid summas 265,04 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 211,23 €; - kostja võlgneb hagejale KÄ-XXX tulenevalt tasumata kuumakseid summas 249,34 € - intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid summas 140,75 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXXsummas 259,98 €.
Lk (11)
Pooled vaidlevad selle üle: -
kas kostja peab maksma hagejale XXX tulenevalt sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa summas 2 991,04 € või pidid pooled VÕS § 367 lg 3 kohaselt nõude ulatuse määratlemisel lähtuma liisingueseme väärtusest selle üleandmise hetkel, kusjuures sõiduki turuväärtuseks on AS XXXhinnanud 125.000.- € koos käibemaksuga ja 105 932,20 € ehk 6 770,30 € ilma käibemaksuta, mis ületab lepingueseme jääkväärtuse lepingu lõpetamise hetkel;
-
kas kostja peab hüvitama hagejale temalt muude kulude koosseisus lepingust KÄXXX nõutavat sõiduki müügieelse tehnilise ülevaatuse tasu, sest esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on sõiduk üle antud hagejale 22.01.2008.a., misjärel andis XXXOÜ 08.02.2011.a. sõidukile oma hinnangu. Tehniline ülevaatus, mille kulude hüvitamist hageja kostjalt nõuab on AS XXXpoolt läbi viidud alles 07.05.2008.a., mis on rohkem kui kolm kuud pärast sõiduki üleandmist;
-
kas kostja peab maksma hagejale lepingust nr KÄ-XXX tulenevalt sõiduki soetamismaksumuse tasumata osa summas 1582,82 €;
-
millises määras ja kui palju on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtaegselt tasumata kohustuste täitmise eest.
15.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 361 sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, VÕS § 76 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning VÕS § 367 sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. VÕS § 142 lg 1 reguleerib aga käenduslepingu mõistet, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees, VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
16.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal kui liisingulepingute käendajal oli kohustus tasuda hagejale kui liisinguandjale XXX tulenevalt tasumata kuumakseid summas 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €, kaskokindlustusmakseid summas 265,04 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXX summas 211,23 €, kuulub kostjalt väljamõistmisele käsunduslepingust XXX tulenevate vaidlustamata nõuete katteks kokku 898,76 eurot.
17.Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal kui liisingulepingute käendajal oli kohustus tasuda hagejale kui liisinguandjale KÄ-XXX tulenevalt tasumata kuumakseid summas 249,34 €, intressi 125,56 €, liikluskindlustuse makseid 47,59 €,
Lk (11)
kaskokindlustusmakseid summas 140,75 € ja sõiduki realiseerimise eest makstud vahendustasu AS-le XXX summas 259,98 €, kuulub kostjalt väljamõistmisele käsunduslepingust KÄ-XXX tulenevate vaidlustamata nõuete katteks kokku 823,22 eurot.
18.Vastavalt VÕS § 367 lg 4 sätestatule peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et sõiduki tehnilise ülevaatuse tegemise tasu on VÕS § 367 lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu, mille liisinguandja on kohustatud liisinguvõtjale hüvitama. Liisinguandja tegevuseks on reeglina nende sõidukite võõrandamine, millised liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Nii oli ka käesoleval juhul. Selleks, et liisinguandja saaks uuele liisinguvõtjale müüa tehniliselt korras sõiduki, lasi hageja sõiduki suhtes teha tehnilise ülevaatuse, mille eest hageja on tasunud 07.05.2008.a. AS-le XXX 35,47 € (t/l 150). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja on lasknud teha auto tehnilise ülevaatuse 3 kuud pärast sõiduki tagastamist, ei vabasta kostjat nimetatud lisakulu kandmisest. Tehniline ülevaatus on teostatud enne uuele liisinguvõtjale sõiduki võõrandamist. Hageja pidi tagama, et ta võõrandab tehniliselt korras sõiduki. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulu 35,47 €.
19.Viimasena võtab kohus seisukoha selles kas ja kui suures summas peab kostja hüvitama hagejale liisingulepingutest tulenevaid sõidukite soetusmaksumuste tasumata osa. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda.
19.1.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et mõlema liisingulepingu aluseks oleva sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingute lõpetamist 105.274,21 krooni.
19.2.Tulenevalt asjaolust, et pooled vaidlesid kohtumenetluses selle üle kas kasutusrendilepingu nr XXX esemeks oleva sõiduauto Huyndai Getz turuhind sõiduki tagastamise hetkel 22.01.2008.a. oli 125.000.- krooni nagu on märgitud sõiduki hindamise aktis AS XXX08.02.2008.a. (t/l 137) või oli see tegelikult madalam, määras kohus hageja taotlusel käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks selle hagejale tagastamise ajal (t/l 209). Ekspertiisiaktiga nr 12-123 19. juunist 2012.a. on tuvastatud, et sõiduauto Huyndai Getz harilikuks väärtuseks ehk kohalikuks turuhinnaks oli 2008.a. I poolaastal 95.000.- krooni ehk 6072.- eurot. Lahutades vara jääkmaksumusest ehk sõiduki väärtuse tasumata osast lepingu ülesütlemise ajal, milleks oli 6728,25 € (105.274,21 krooni) vara turuväärtuse ilma käibemaksuta ehk 5145,43 € (80.508,47 krooni), on kasutusrendilepingu nr XXX alusel vara soetamismaksumuse tasumata osa suuruseks 1582,82 €, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kostja eksib kui leiab, et käesolevas asjas ei olnud vaja ekspertiisi määrata, sest vara turuväärtuse üle puudus pooltel vaidlus ja ekspertiisiakt on ka tõendina
Lk (11)
väärtusetu. Pooled vaidlesid kasutusrendilepingu nr XXX esemeks oleva sõiduauto Huyndai Getz turuhinna üle sõiduki tagastamise hetkel (vt kohtuistungi protokoll t/l 168), mistõttu hageja taotleski ekspertiisiga sõiduki turuhinna kindlaksmääramist selle tagastamise hetkel. Kohus tegi samal istungil ettepaneku ka kostjale teise käesoleva vaidluse esemeks oleva sõiduki turuhinna kindlaksmääramiseks, kuid kostja seda ei soovinud.
19.3.Kohus on seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele ka kasutusrendilepingu nr XXX alusel vara soetamismaksumuse tasumata osa. Ka selle liisingulepingu järgse sõiduki maksumuse tasumata osa suuruseks oli pärast lepingu lõpetamist 6728,25 € (105.274,21 krooni), mille üle pooled ei vaidle. Lahutades vara jääkmaksumusest ehk vara tasumata osast lepingu ülesütlemise aja seisuga ehk 6728,25 eurost vara turuväärtuse ilma käibemaksuta ehk 3737,21 € (58.474,58 krooni) on kasutusrendilepingu nr XXX vara soetusmaksumuse tasumata osaks 2991,04 €, mis kuulub kostjalt hageja kasuks VÕS § 367 lg 1 alusel väljamõistmisele. Kohus on seisukohal, et nimetatud liisingulepingu esemeks oleva vara turuväärtus selle tagastamise hetkel on tõendatud AS XXX poolt sõiduki hindamise aktis märgitud esialgse müügihinnaga (t/l 112). Arvestades asjaoluga, et sõidukil puudusid selle tagastamise hetkel dokumendid ja võtmed, et sõiduk oli vigastustega - juhiuks oli mõlkis ja sõiduki esipamper oli defektiga, mida tõendavad nii sõiduki üleandmise- vastuvõtmise akt (t/l 111) kui ka sõiduki hindamise akt (t/l 112), on põhjendatud, et sõiduki turuväärtus oli selle tagastamise hetkel madalam kui teise sõiduki turuväärtus millel defektid puudusid ja mille turuhind on tõendatud ekspertiisiaktiga. Kostja on ka ise 01.03.2012.a. toimunud kohtuistungil leidnud, et puudustega sõiduki hinnaks võis olla 69.000.- € (t/l168), kuid asus seal ekslikult seisukohale, et hageja ei saanud puudustele tugineda, sest ta ei teavitanud kostjat puudustest kui ta sõiduki pärast liisingulepingu ülesütlemist ära võttis.
20.Kõige eeltoodu alusel kuuluks kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 6331,31 eurot (898,76+823,22+35,47+1582,82+2991,04), kuid kuna hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku 6278,31 € ja kohus ei või TsMS § 439 kohaselt otsuses ületada nõude piire, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõla katteks 6027,19 € ja intressi katteks 251,52 €.
21.Viivise väljamõistmisel kostjalt hageja kasuks juhindub kohus VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestatust, mille kohaselt on viivis õiguskaitsevahend võlgnikupoolsele kohustuse rikkumisele ja VÕS § 113 lg 1 3. lausest, mis lubab võlausaldajal nõuda võlgnikult lepingus kokkulepitud viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et kasutusrendilepingus nr XXX ja kasutusrendilepingus nr XXX oli kokku lepitud viivise suuruseks 0,5 % võlgnevuselt iga viivitatud päeva eest, kuid kostja leiab, et hageja muutis hagi kui suurendas esialgset viivisemäära 0,015% kalendripäeva 0,5 %-le. Kohus sellega ei nõustu. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks muuhulgas ka hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist. Seega ei ole hageja hagi muutnud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist, sest kostja on viivitanud oma kohustuste täitmisega. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt nõutud viivise arvestuslikule õigsusele ega toonud esile asjaolusid, ms annaksid alust viivist vähendada, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 744,10 € nagu hageja on 08.08.2012.a. esitatud menetlusdokumendis palunud (t/l 248) ja alates kohtuotsuse tegemisest 0,5 % päevas põhinõudelt 6027,19 € nagu võimaldab TsMS § 367 ja nagu hageja on samuti nimetatud menetlusdokumendis palunud.
Lk (11) 10
Tsiviilasja hinna määramine.
22.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutati hagi esitamise ajal hagihind põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli hagi esitamise ajal 135.807.65 krooni ehk 8679,69 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
23.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.
Kohtunik:
Lk (11) 11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.