Kohtulahend

Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 24.08.2012 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus X Xe hagi X Xi vastu. Menetluskulud jättis kohus X Xi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.02.2013 otsusega Harju Maakohtu 24.08.2012 otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 12.06.2012 toimunud kohtuistungiga seotud menetluskulud X Xe kanda, muud esimese astme kohtu menetlusega ja varasema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud X Xi kanda. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludest jättis kohus 90% X Xi ja 10% X Xe kanda. Kohtuotsus jõustus 07.03.2013. 07.03.2013 esitas hageja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulud kokku summas 4444,52 eurot . Hageja kantud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09- 55763 on alljärgnevad: Notariaalse ostuhinna alandamise avalduse kulud nr 1189, 07.04.2009 eest 541,62 krooni ehk 34,62 eurot. Tasutud riigilõiv 15000+250+20000 krooni ehk 958,70+16+1278,20 eurot, kokku 2252,90 eurot. Hageja on tasunud SG Õigusbüroo OÜ-le arvete alusel osutatud õigusabi teenuse eest kokku 16 100 krooni ehk 1029 eurot. Hageja tellis eksperthinnangu Uus Maa Kinnisvarabüroolt, mille maksumus oli 200 eurot. Hageja on kasutanud jurist Karin Laugase õigusabiteenust summas 928 eurot. Õigusabi osutamise ühiku hind on 70 eurot/h. Karin Laugase poolt on osutatud õigusabi alljärgnevalt: I aste

2(6)

Asja keerukust ja pikkust arvestades on 28,47 tundi hageja esindamiseks ja õigusabiteenuse osutamiseks ülepaisutatud, põhjendamata ja ebavajalik. 24.10.2009 Synergy Group OÜ poolt väljastatud arve nr 091009 kohaselt on kulunud õigusabi osutamiseks 5 tundi ja 35 minutit. Arve sisuks on olnud õigusalane konsultatsioon ja hagi koostamine. Hagi on 4 lehekülge ning selle koostamiseks ja kliendile konsultatsiooni andmiseks kulunud aeg on üle paisutatud. Vajalik aeg võiks olla maksimaalselt 3 tundi. 20.01.2010 Synergy Group OÜ poolt väljastatud arve nr 100106 kohaselt on kulunud antud tsiviilasjas dokumentide koostamiseks 2 tundi. Sellest arvest jääb arusaamatuks milliste dokumentide koostamise kohta on selline arve esitatud. Kuna on puudu ka TsMS § 174 lg 3 järgi nõutav nimekiri, ei saa kindlaks teha, kas selline kulu on põhjendatud, sest puudub informatsioon, milliseid dokumente on koostatud. 28.06.2010 Synergy Group OÜ poolt väljastatud arve nr 100609 kohaselt on õigusteenuse osutajal kulunud apellatsioonkaebuse koostamiseks 4 tundi ja 5 minutit. Apellatsioonkaebuse pikkuseks on 4 lehekülge ning sisaldab peamiselt juba hagiavalduses esitatud informatsiooni. Apellatsioonkaebuse koostamiseks sai hageja esindajal kuluda maksimaalselt 1,5 tundi. 24.01.2012 Synergy Group OÜ poolt väljastatud arve nr 120102 kohaselt on õigusabiteenuse osutajal õigusabi osutamiseks kulunud 0,5 tundi. Arvel pole välja toodud, millist abi ja millises asjas on õigusabi antud. Seega antud arve hüvitamine kostja poolt on alusetu. Hageja on pöördunud eksperdi poole, mis on põhjendamata ja ebavajalik kulu. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kui hageja pidas vajalikuks eksperdi hinnangu tellimist, siis oleks ta pidanud selleks taotlema kohtult eksperdi arvamuse küsimist. Kuna hageja seda ei teinud ning otsustas iseseisvalt arvamuse tellida, on sellise kulu hüvitamine põhjendamatu. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Asi ei ole olnud keerukas ning jääb selgusetuks esindaja vahetamise vajadus. Eelnevalt oli Synergy Group OÜ osutanud hagejale õigusabiteenust, mille tunnihinnaks oli 63 eurot. 2012 juulis otsustas hageja õigusabiteenuse osutaja vahetada juristi vastu, kelle tunnihinnaks on 70 eurot. Lisaks on juristil kulunud põhjendamatult pikk aeg õigusabiteenuse osutamiseks. Esindaja vahetamine on arusaamatu ja ebamõistlik, mistõttu juristile tehtud kulutusi ei pea kostja menetluskulude raames hüvitama. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toonud välja, et notariaalse ostuhinna alandamise avalduse nr 1189 eest on ta tasunud 541,62 krooni ehk 34,62 eurot. Eelpooltoodud lepingus on aga välja toodud, et tasuma peab 531 krooni ehk 33,94 eurot. Kostja peab hageja esindamiseks kulunud õigusabiteenuse osutamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 8,33 tundi. TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole seda avalduses teinud ning sellest tulenevalt puudub alus käibemaksu hüvitamiseks. Esimese astme kohtu määrus

3(6)

Maakohus mõistis X Xilt X Xe kasuks välja menetluskulud summas 4392,86 eurot. Kohus leidis, et hageja esindaja toimingud ning tasu on põhjendatud ja vajalik ning kuulub sellisena väljamõistmisele kostjalt, välja arvatud õigusabi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest summas 105 eurot. Notariaalse ostuhinna avalduse nr 1189, 07.04.2009 eest on tasutud 531 krooni ehk 33,94 eurot. Ekspertiishinnangu tellimine on, kuna kohus on oma otsuses sellele tuginenud. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Hagiavalduse esitamise ajal maakohtule kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“) kohaselt on 9586,75 euro suuruse hagihinna puhul teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 4470 eurot. Seega hageja taotletud menetluskulud ei ületa kehtestatud piirmäära. Eeltoodut arvestades kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 4392,86 eurot (sh riigilõiv 2252,90 eurot, notariaalse lepingu eest 33,94 eurot, õigusabi SG Õigusbüroo OÜ-lt 1029 eurot, eksperthinnang 200 eurot, õigusabi K. Laugaselt 877,02 eurot). Määruskaebus Kostja palub tühistada maakohtu määruse ulatuses, milles mõisteti kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud suuremas summas kui 524,79 eurot. Teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja esindajale tehtud kulutuste katteks mitte rohkem kui 524,79 eurot. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb lisada menetluskulude avaldusele nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja ei ole lisanud menetluskulude avaldusele detailset kulude koosseisu sisaldavat nimekirja Synergy Group OÜ poolt osutatud õigusteenuse eest. Avaldusele on lisatud vaid hagejale esitatud arved, kuid tõendit tehtud tööst ja töötundidest ei ole lisatud. Arvetelt ei nähtu, kui palju on konkreetselt aega kulunud mingi menetlustoimingu tegemiseks. Sellest tulenevalt on kostjale jäänud arusaamatuks, mille eest on arved väljastatud ning millises mahus on reaalselt tööd tehtud. Arvetest nähtuv menetluskulu on ilmselgelt ebamõistlikult suur. Kaebuse esitaja kordas maakohtule esitatud väiteid, mille kohaselt oli Synergy Group OÜ poolt väljastatud arvete aluseks olnud õigusabist põhjendatud 4,5 tundi. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Asi ei ole olnud keerukas ning jääb selgusetuks esindaja vahetamise vajadus. Eelnevalt oli Synergy Group OÜ osutanud hagejale õigusteenust, mille tunnihinnaks oli 63 eurot. 2012 juulis otsustas hageja õigusteenuse osutaja vahetada juristi vastu, kelle tunnihinnaks on 70 eurot. Lisaks on juristil kulunud põhjendamatult pikk aeg õigusabiteenuse osutamiseks. Näiteks on kulunud 18.10.2012 kaebusega tutvumiseks üle kahe tunni, mis on ilmselgelt põhjendamatult pikk aeg ja näitab tarbetut aja raiskamist ja menetluskulude suuruse põhjendamatut paisutamist. Samuti on kaebuse esitaja arvates põhjendamatult pikk esindaja ajakulu Riigikohtu lahendite ning seaduse kommentaaridega tutvumisele. Lisaks eeltoodule ei ühtinud hageja menetluses esitatud õiguslikud seisukohad õiguskirjanduses tooduga. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toonud välja, et notariaalse ostuhinna alandamise avalduse nr 1189 eest on ta tasunud 541,62 krooni ehk 34,62 eurot. Selline informatsioon ei vasta aga tõele. Eelpooltoodud lepingus on välja toodud, et tasuma peab 531 krooni ehk 33,94 eurot. Samuti ei ole ostuhinna alandamise avalduse puhul üldse tegemist menetluskuluga.

4(6)

Hagejale on määruskaebus kätte toimetatud, kuid vastust kohtule ta esitanud ei ole. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väljamõistetud menetluskulude osas, mis ületavad 3800,53 eurot. Kolleegium kontrollib maakohtu määrust TsMs § 651 lg 1 ja § 659 järgi ainult edasikaevatud osas. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline asja lahendanud esimese astme kohtult taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2013 otsusele jäeti Harju Maakohtu 12.06.2012 toimunud kohtuistungiga seotud menetluskulud X Xe kanda ja muud esimese astme kohtu menetlusega ja varasema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud X Xi kanda. Apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludest jättis kohus 90% X Xi ja 10% X Xe kanda. Tsiviilasja hind oli 7229,30 eurot. Maakohus lähtus edasikaevatud määruses ebaõigest tsiviilasja hinnast 9586,75 eurot. Kohtuotsus jõustus 07.03.2013. Hageja esitas õigeaegselt maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulud koosnevad TsMS § 138 lg 1 kohaselt kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest ja lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kokku riigilõivu 2252,90 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Asja läbivaatamise kuludeks on TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse tõendi saamise kulud. Hageja on tellinud OÜ-lt Kinnisvarabüroo Uus Maa kinnistu hindamise, mille eest tal tuli tasuda 16.01.2009 arve nr 120079 järgi 200 eurot. Maakohus on eelviidatud dokumentaalset tõendit otsuses hinnanud. Seetõttu oli tõendi saamiseks tehtud kulu vajalik ja põhjendatud ja maakohus on selle põhjendatult kostjalt välja mõistnud. Muid kohtukulusid hageja kandnud ei ole. Hageja palus kostjalt välja mõista notariaalse ostuhinna alandamise avalduse esitamisel tasutud 34,62 eurot, millest maakohus luges põhjendatuks 33,94 eurot. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole menetluskuluga, mistõttu selle väljamõistmiseks pole alust ja selles osas tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. Kostja on sellele määruskaebuses viidanud õigesti. Kohtuvälisteks kuludeks on TsMS § 144 lg 1 järgi menetlusosaliste esindajate kulud. Hagejal on olnud käesoleva tsiviilasja menetlemisel kaks esindajat. Hagi esitamisel 23.09.2009 esindas hagejat Ingrid Tomson-Kärner, kelle teenuse tunnihinnaks oli 60 eurot ja alates 24.07.2012 kohtuistungist Karin Laugas, kelle tunnihinnaks oli 70 eurot. Esindaja Ingrid Tomson-Kärner poolt osutatud õigusabi eest on esitanud arved Synergy Group OÜ. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et selles osas puudub TsMS § 174 lg 3 kohane menetluskulude nimekiri, milles nähtuks õigusabikulude detailne koosseis. Pooled on lepingulise esindaja Ingrid Tomson-Kärneri kulude suuruse hindamisel lähtunud esitatud arvetel olevatest selgitustest. Kolleegium leiab, et arvetel olevate selgituste järgi on võimalik hinnata õigusabikulude vajalikkust. 24.10.2009 arve nr 091009 järgi on hagiavalduse koostamiseks ja konsultatsiooniks kulunud 5 tundi ja 35 minutit. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on tegemist põhjendatud ajakuluga. Tasumisele kuulus selle eest 6700 krooni. 20.01.2010 arve nr 100106 järgi kuulus tasumisele 2400 krooni õigusdokumentide koostamise eest, milleks kulus 2 tundi. Tsiviiltoimikust ei tulene, et hageja oleks esitanud enne 20.01.2010 kohtule menetlusdokumente, mistõttu ei ole alust 2400 krooni

5(6)

väljamõistmiseks kostjalt. 28.04.2010 esitatud arve nr 100411 järgi kulus esindajal 1 tund ja 20 minutit istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest. 28.04.2010 toimus kohtuistung ja sellel osales hageja esindaja, mistõttu on kulu summas 1600 krooni põhjendatud. Samuti on põhjendatud 28.06.2010 arve nr 100609 järgi apellatsioonkaebuse koostamise kulu 4900 krooni 4 tunni ja 5 minuti eest. 24.01.2012 arve nr 120102 järgi on osutatud 0,5 tundi õigusabi. Arvest ei selgu, millal ja millises küsimuses seda osutati. Seega selle arve alusel tasumisele kuuluva osas pole alust kostjalt lepingulise esindaja kulu sisse nõuda. Arved on esitatud hagejale koos käibemaksuga ja kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga. Seega kuulub Ingrid Tomson-Kärneri poolt osutatud õigusabi eest kostjalt väljamõistmisele 13 200 krooni ehk 843,63 eurot. Alates 24.07.2012 osutas hagejale õigusabi Karin Laugas. Karin Laugasele tasutu kohta on detailne toimingute kirjeldus esitatud hageja 07.03.2013 taotluses menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohtu menetluses osales Karin Laugas 5,6 tunni ulatuses, millest 2 tundi ja 30 minutit kulus materjalidega tutvumisele ja kliendiga konsulteerimisele, 2 tundi kohtuteeside koostamisele ja 1 tund 10 minutit kohtuistungil osalemisele. Tsiviilasja toimikust ei tulene, et hageja esindaja oleks kohtule esitanud teesid, mistõttu 2 tunni eest tasu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Ülejäänud osas on kulude väljamõistmine põhjendatud. Esindaja vahetuse kohta on hageja selgitanud, et eelmine esindaja Ingrid Tomson-Kärner lahkus alaliselt Eestist, mistõttu oli esindaja vahetus vajalik. Kolleegium peab seda põhjust oluliseks. Seega tuleb maakohtu menetluses Karin Laugase poolt osutatud 3,6 tunni õigusabi eest välja mõista 252 eurot. Ringkonnakohtu menetluses on Karin Laugas kulutanud hagejale õigusabi osutamiseks 7 tundi ja 53 minutit. Kaebusega tutvumisele ja Riigikohtu praktika uurimisele on ta kulutanud 2 tundi ja 5 minutit. Vastuse koostamiseks ja selleks vajaliku õiguskirjanduse ning Riigikohtu lahenditega tutvumiseks kulus 5 tundi ja 48 minutit. Hageja vastus kostja apellatsioonkaebusele on põhjalik dokument, mille vormistamiseks, arvestades ka vajadust apellatsioonkaebusega tutvuda, võis kuluda 4 tundi. Riigikohtu seisukohtadega ja õiguskirjandusega pidi hageja esindaja olema kursis juba maakohtu menetluses. Seega on põhjendatud ajakulu 4 tundi, mille eest tuleb välja mõista 252 eurot (4 x 70= 280 – 28). Kolleegium märgib, et hageja on oma arvestuses maha arvestanud 20%, kuid ringkonnakohtu 01.02.2013 otsuse kohaselt jäid apellatsioonimenetluse kulud 90 % ulatuses kostja kanda ja ringkonnakohus lähtub kohtuotsuses toodust. Maakohus on õigesti välja mõistmata jätnud õigusabikulud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse esitamisel. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1347,63 eurot (843,63 + 504) eurot. Õigusabikulud on vastavuses hagiavalduse esitamise ajal kehtinud Vabariigi valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 („Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 3800,53 eurot.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.