2-10-61035/44 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Jätta Aktsiaseltsi XXX menetluskulud tema enda kanda. XXXOÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Aktsiaselts XXX (hageja) esitas 07.12.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 24.03.2011 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.04.2011 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse Viru Maakohtusse. 13.04.2011 määrusega keeldus Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas hagi kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Harju Maakohus rahuldas 09.12.2011 tagaseljaotsusega hagi. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. 06.02.2012 määrusega rahuldas kohus kaja ja taastas tsiviilasjas menetluse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 03.05.2010 sõlmitud kirjalik müügileping, mille alusel müüs hageja kostjale õlut ja karastusjooke ning kostja kohustus nende eest tasuma. Hageja esitas 18.05.2010 kostjale müüdud kaupade eest arve nr VR01303 summas 14 508,15 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 25.05.2010. Sellest arvest on kostja tasunud 20.06.2010 288,12 eurot, 09.12.2010 127,82 eurot, 14.02.2011 80 eurot, 05.03.2011 50 eurot ja 14.03.2011 50 eurot. Tasumata on 331,31 eurot. 20.05.2010 esitas hageja kostjale müüdud kaupade eest arve nr VR01635 summas 7824 krooni (500,03 eurot). Tasumise tähtajaks oli 27.05.2010. Seda arvet ei ole kostja tasunud. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma viivist 0,1 % tasumata summalt päevas. Arve nr VR01303 alusel võlgneb kostja viivist 187,54 eurot ja arve nr VR01635 alusel 157,01 eurot.

Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 831,34 eurot ja viivise 344,55 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates 07.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni. 08.06.2012 esitas hageja avalduse, milles loobus arve nr VR01635 alusel esitatud põhivõla ja viivise nõudest. 12.09.2013 täpsustas hageja nõuet ja märkis, et kuna täitemenetluse käigus laekus kostjalt hagejale 164,22 eurot, siis arvestab hageja selle arvest nr VR01303 tuleneva viivisvõla katteks. Sellest tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista arvest nr VR01303 tuleneva põhivõla 331,31 eurot ja viivise 23,32 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates 07.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud. Kostja ei ole 03.05.2010 lepingule alla kirjutanud. Poolte vahel oli suuline leping. Kokkuleppe kohaselt andis hageja kostjale kaubad realiseerimiseks, kostja pidi aga hagejale tasuma üksnes realiseeritud toodete eest. Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu realiseerimata kaupade eest. Lisaks lepiti kokku, et hageja ostab kostjalt tagasi kastid hinnaga 60 krooni/tükk. Kostja sai hagejalt 22 kasti. 14.05.2010 on aga hagejale üle antud 25 kasti ja 18.05.2010 30 kasti. Sellega seoses on kostja saanud kahju 210,91 eurot. Kuna hageja on viivitanud kastide tagastamisega, siis on kostja kandnud täiendavat kahju saamata jäänud tulu näol summas 2871,55 eurot. Kostja tasaarvestab oma nõude hageja nõudega. Arve nr VR01635 alusel ei ole kostja hagejalt kaupu saanud. Kohtu põhjendused 08.06.2012 loobus hageja 20.05.2010 arvest nr VR01635 tulenevast võla nõudest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et nõudest loobumine ei riku avalikku huvi. Seega tuleb eelmärgitud nõudest loobumine vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja on kohtule esitanud 03.05.2010 müügilepingu, mis on lepingu kohaselt sõlmitud hageja ja kostja vahel. Lepingust nähtub, et leping on küll kostja nimel allkirjastatud, kuid sellest ei selgu, kes on seda teinud (puudub kostja nimel allkirja andnud isiku nimi). Kostja on eitanud sellele allakirjutamist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 03.05.2010 lepingu allkirjastas kostjat esindama õigustatud isik. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et poolte vahel oleks 03.05.2010 sõlmitud kirjalik müügileping. Samas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 18.05.2010 arve nr VR01303 alusel andis hageja kostjale üle kaupu summas 14 508,15 krooni (s.o 927,24 eurot). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et kaubad anti realiseerimisse, s.t et kostja pidi tasuma ainult müüdud kaupade eest. Arvel on kasutatud sõna „müügitellimus“, samuti on arve tasumise tähtajaks märgitud 25.05.2010. Need viitavad sellele, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping.

Kui poolte vahel olnuks kokkulepe, et kostja tasub üksnes müüdud kaupade eest, siis puudunuks põhjus märkida arvel maksetähtaega. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud suuline müügileping, mille alusel on hageja esitanud kostjale ka arve nr VR01303. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et arvest nr VR01303 on ta tasunud 20.06.2010 288,12 eurot, 09.12.2010 127,82 eurot, 14.02.2011 80 eurot, 05.03.2011 50 eurot ja 14.03.2011 50 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks rohkem tasunud. Seega on kostjal tasumata 331,30 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist lähtudes 03.05.2010 kirjalikus lepingus fikseeritud viivisemäärast – 0,1% päevas. Kohtus ei leidnud tõendamist, et 03.05.2010 kirjalik leping oleks poolte vahel sõlmitud. Seega saab hageja nõuda seaduses sätestatud viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta