5.Välja mõista XXX Osaühing XXX kasuks menetluskulud 703,94 eurot.
6.Jätta rahuldamata Osaühing XXX avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 130,29 euro ulatuses.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXX Osaühing XXX kasuks välja menetluskulud 166,23 eurot. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus rahuldas 31.05.2013.a otsusega XXX hagi OÜ XXX vastu osaliselt ja OÜ XXX vastuhagi XXX vastu täielikult. Hagi menetluskulud jäeti 87,9% ulatuses OÜ XXXkanda ja 12,1% ulatuses XXX kanda. Vastuhagi menetluskulud jäeti XXX kanda.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus on jõustunud 04.07.2013.a. XXX esindaja esitas 16.07.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 191,73 eurot ja õigusabikulud 580 eurot, kokku 771,73 eurot. Õigusabi osutati 7h 15min ulatuses tunnihinnaga 80 eurot. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega antud tsiviilasjas.
3.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. TsMS § 176 lg 2 kohaselt juhul, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Harju Maakohtu 06.08.2013.a määruse koos avaldusega sai kostja kätte 23.08.2013.a. Kohus andis kostjale võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja esindaja esitas 23.08.2013.a oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
4.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt koosnevad kostja menetluskulud riigilõivust 300 eurot ja õigusabikuludest 1 307,50 eurot. Kostja palub kohtul kindlaks määrata kostja menetluskulud kogusummas 1 607,50 eurot. Kohtu põhjendused
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib
avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Hageja menetluskulud
7.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Avaldusest ja sellele lisatud arvetest nähtub, et hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 191,73 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 580,00 eurot (käibemaksuta).
8.Esmalt annab kohus hinnangu hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukuludele. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv summas 191,73 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu 127,82 eurot (I kd, tlk 41, maksekorraldus) ja täiendavalt 63,91 eurot (I kd, tlk 48, maksekorraldus). Seega on riigilõivu tasumine hageja poolt tõendatud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga.
9.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse ja selle lisade kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 580 eurot (käibemaksuta), mis on tekkinud 7,25 töötunni eest. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud OÜ Solvere Õigusbüroo 30.04.2013 arvest nr 14/13 nähtub kirje „Õigusabiteenus tsiviilasjas“, mille ajakulu on 2h. Kohus ei pea antud õigusabikulu põhjendatuks, kuna selline toimingu kirjeldus on ebamäärane ning ei anna kohtule võimalust hinnata selle põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on 09.11.2009.a kohtumääruses (tsiviilasi nr 3-2-1-112-09, p 15) väljendanud seisukohta, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus antud õigusabikulu mittevajalikuks ning põhjendamatuks 2h ulatuses. Muus osas on hageja esindaja poolt õigusabi osutamisel tehtud toimingud vajalikud ja nende ajakulu põhjendatud.
10.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5,25h (7,25h – 2h), mis vastab hageja esindaja tunnihinda (80 eurot) arvestades 420 eurole. Hageja menetluskulud kokku on 611,73 eurot (riigilõiv 191,73 eurot + lepingulise esindaja kulu 420 eurot). Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 537,71 eurot (vastavalt Harju Maakohtu 31.05.2013.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele 87,9% menetluskulude summast 611,73 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 160 eurot (arve nr 14/13, 2h ulatuses). Kostja menetluskulud
11.Järgnevalt analüüsib kohus kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, mille kohaselt koosnevad kostja menetluskulud riigilõivust 300 eurot ja õigusabikuludest 1 307,50 eurot. Kostja palub kohtul kindlaks määrata kostja menetluskulud kogusummas 1607,50 eurot.
12.Kohtutoimikust nähtub, et kostja on menetluse käigus tasunud riigilõivu 300 eurot (II kd, tlk 28, maksekorraldus). Kuna riigilõivu tasumine kostja poolt on tõendatud, tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kohtulahend kohustas hagejat vastuhagi kulusid kandma, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista riigilõiv 300 eurot terves ulatuses.
13.Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava
käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastav kinnitus puudub. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringu andmetel on OÜ XXX registreeritud käibemaksukohustuslane (registreerimise number ), mistõttu kohus mõistab vajaliku ja põhjendatud esindajatasu välja ilma käibemaksuta.
14.Järgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulusid. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvetelt nähtub, et kostjale on osutatud õigusabiteenust 1307,50 euro (käibemaksuta) eest. Avaldusest nähtub, et 31.12.2012.a on kostja lepingulisel esindajal kulunud 3,5 h vastuhagiavalduse koostamisele (297,50 eurot – arve nr 2). Kuna kohtuotsus kohustas hagejat vastuhagi kulusid kandma, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu vastuhagi koostamise eest 297,50 eurot. Kostja menetluskulud seoses vastuhagiga on kokku 597,50 eurot (riigilõiv 300 eurot + vastuhagi koostamine 297,50 eurot).
15.Kostja taotleb muuhulgas 24.04.2013.a toiminud kohtuistungi tõttu tekkinud lepingulise esindaja sõidukulude hüvitamist kokku 172,50 euro ulatuses (Jõhvi-Tallinn-Jõhvi 330km; 0,25 eurot/km; 1h sõiduajakulu, tunnihind 90 eurot; arve nr 171/13). Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 17 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Tulenevalt sellest, et menetluskulude kindlaksmääramise puhul on tegemist hagita menetlusega, kus kohtul tuleb muu hulgas kohaldada uurimispõhimõtet, määrab kohus alljärgnevatel kaalutlustel mõistliku ja põhjendatud sõidukulude määra. Kohus palus kostja esindajal täiendavalt esitada sõidukulu tõendav dokument. Kostja esindaja esitas tõendi, millelt nähtub, et autokütus maksis sõidukulude tekkimise ajal 1,279 eurot liiter. Tavalise sõiduauto keskmiseks kütusekuluks on 10l/100km kohta. See teeb 100 km hinnaks 12,79 eurot. Maanteeameti andmetel on Jõhvi ja Tallinna vaheline kaugus 165km, seega tuli kostja esindajal kohtuistungil osalemiseks läbida 330 km. Seega on sõidukulude hüvitise suuruseks eurot 42,21 eurot (330km x 12,79 eurot / 100km).
16.Muus osas on kostja esindaja poolt õigusabi osutamisel tehtud toimingud vajalikud ja nende ajakulu põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja kulud seoses põhihagiga on 106,44 eurot (12,1% hagiavaldusega seotud menetluskuludest 879,71 eurot). Vastuhagiga seotud menetluskulude summaks on 597,50 eurot (riigilõiv 300 eurot + vastuhagiavalduse koostamine 297,50 eurot). Kostja menetluskulud kokku on 709,94 eurot, milline summa tuleb hagejalt välja mõista. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 130,29 eurot (sõiduajakulu 90 euro + sõidukulu 40,29 euro ulatuses).
17.TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kuna nimetatud määrus ega ka TsMS ei reguleeri olukorda, kus põhimenetluses on esitatud nii hagi kui ka vastuhagi ning kohtulahendiga jagatakse menetluskulud protsentuaalselt mõlema osapoole vahel, tuleb kohtul kohaldada sätet, mis seadusesätte puudumise korral reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet (TsMS § 8 lg 2) ning mis võimaldab antud menetluse raames tsiviilasja hinda määrata. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tsiviilasja hinna määramiseks hagi ja vastuhagi hinnad liita. TsMS § 134 lg 1 järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Kohtu hinnangul on vastuhagi esitamine toonud pooltele kaasa täiendavaid menetlustoiminguid ning seetõttu ei ole õige lähtuda tsiviilasja hinna määramisel vaid põhihagi hinnast. Seega leiab kohus, et tsiviilasja hinna määramiseks tuleb hagi ja vastuhagi hinnad liita ning käesoleval juhul on
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluses hagi hind 5 115,72 eurot (hagi hind 847,83 eurot + vastuhagi hind 4 267,89 eurot). Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 6 400 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 3 200 eurot. Seega ei ületa hageja kasuks välja mõistetav lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära. Ka ei ületa kostja kasuks välja mõistetav lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära. Tasaarvestus
18.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 166,23 eurot (703,94 – 537,71).
19.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.