2-13-31400
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
24. september 2013, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-31400
Tsiviilasi
XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemisega
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Võlgniku seaduslik esindaja: XXX (e-post: XXX) Võlgniku lepinguline esindaja: Hannes Kink (Lexar Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur: advokaat Andrias (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
6. september 2013
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku esindaja Hannes Kink
Palmits e-post:
Ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits
kulude
katteks
ning
puudub
vara
tagasivõitmise
ja
tagasinõudmise võimalus.
2-13-31400 kulutuste katteks 104,90 (sada neli eurot 90 senti) eurot.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
2-13-31400 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused vähemalt 18 719 eurot, millele lisandub maksuintress summas 2476,04 eurot (04.09.2013) seisuga. Võlgnikul teadaolev vara puudub. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu kuuluks tuvastamisele pankrotimenetluse käigus. Pankrotiavaldusele lisatud bilansi kohaselt on võlgniku vara suuruseks 50 eurot, samas võlgniku arvelduskontodel ja kassas raha ei ole. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda PankrS § 28 lg 2 kohaselt lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetus võis ajutise halduri aruandest nähtuvalt kujuneda välja 2012. aasta veebruaris, mil võlgniku tegevus faktiliselt lõpetati. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS §-le 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg-st 5 tuleneb, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur PankrS § 29 lg 8 esimeses lauses sätestatu järgi juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1070,40 eurot. Vajalike kulutuste katteks (päringud, bürookulud, transpordikulud) palub haldur mõista välja 104,90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei ole vaielnud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul seni tuvastatu põhjal vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Andrias Palmitsale hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks).
2-13-31400 Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg-st 1, tuleb võlgniku kui juriidilise isiku dokumendid jätta hoiule likvideerija ülesandeid täitvale ajutisele pankrotihaldurile Andrias Palmitsale. Dokumente tuleb säilitada kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.