Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-46302
Tsiviilasi
V Vi hagi Silberauto Eesti AS-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 812,70 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V Vi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V V (IK xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Sergei Postnikov, Kostja Silberauto Eesti AS (registrikood 10284932, asukoht Peterburi tee 50a, Tallinn), lepinguline esindaja Juhan Raudam
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2013
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.V V esitas 12.11.2012 Harju Maakohtule hagi Silberauto Eesti AS-i vastu 12 812,70 euro tagastamiseks.
2.Hageja ja OÜ Balmoral (registrist kustutatud seoses ühinemisega kostjaga), sõlmisid kokkulepe, mille raames hageja andis OÜ-le Balmoral raha selleks, et osta seadmeid. Kostjaga ühinemise tulemusel läksid õigused ja kohustused üle kostjale. Hageja esitas
28.10.2009 kostjale avalduse ettemaksu 200 475 krooni (12 812,70 euro) tagastamise nõudega. Kostja vastas, et ei pea raha tagastama, sest nimetatud summa oli kulutatud hageja tellitud haagisele ja selle eest on veel tasumata 67 703,40 krooni.
3.Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Hageja tegi ettemakse (andis käsiraha) konkreetse seadme ostmiseks. Nii käsiraha kui ka ettemaks tuleb tagastada üksnes raha üleandja nõudel. Sellisele nõudele tuleb kohaldada tähtajatu laenulepingu sätteid, mistõttu nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates 28.12.2009 või vähemalt kolm aastat alates 15.11.2009 (kostja vastuste kättesaamise aeg). Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja OÜ Balmoral vahel oli lepinguline suhe: hageja soovis osta diiselgeneraatori, mille kohta esitas OÜ-le Balmoral 18.11.2003 kirjaliku tellimuse. OÜ Balmoral esitas vastava tellimuse omakorda kostjale, kes omandas hageja poolt soovitud generaatori Saksa Liitvabariigis tegutsevalt äriühingult Stengel Nutzfahrzeuge GmbH. OÜ Balmoral esitas 31.12. 2003 hagejale generaatori kohta arve nr 4000130 - 268 178,40 krooni, mis on hoolimata hageja hilisematest täiendavatest maksetest osaliselt tasumata (67 703,40 krooni ehk 4 327,04 eurot). Seetõttu on generaator hagejale üle andmata.
5.Kostja esitas aegumise vastuväite. Kuna ettemaksete tasumisest, tehingu tegemisest ja selle täitmise tähtajast on kõigist möödas üle kolme aasta, siis on hageja nõue aegunud sõltumata sellest, kas lähtuda hageja või kostja esitatud asjaoludest ja õiguslikust käsitlusest. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 28.02.2013 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Pooltel ei olnud vaidlust, et hageja kandis aastatel 2002–2004 teatava rahasumma OÜ Balmoral arvele ja ühinemisel kostjaga läksid kõik OÜ Balmoral kohustused hageja ees üle kostjale. Samuti, et OÜ Balmoral ega kostja ei ole hagejale raha tagastanud või vähemalt kogu summa eest mingit vastusooritust teinud.
8.Hageja arvamusele lisatud väljavõttest nähtub, et väidetavad ülekanded on tehtud alates
25.02.2002 – 01.12. 2004. Kohus leidis, et tulenevalt vahepealsete laekumiste lugemisele erinevate kohustuste katteks, on väljavõttes 25.02.2002 märgitud summa
esimene ettemaksuna tasutud summa, mida ei ole loetud mingi muu kohustuse katteks. Hageja väitel on raha üle antud ettemaksuna või käsirahana. Kostja väitel oli hageja ja OÜ Balmoral vahel sõlmitud haagise müügileping, millest tuleneva müügihinna tasumise kohustuse katteks hageja ettemakseid tegi. Hageja on ka ise väitnud, et andis käsiraha ehk tegi ettemakse konkreetse seadme ostmiseks. Tunnistaja ütlustest, arvest nr 4000130 ja kuriteokaebusest nähtub, et hageja ja OÜ Balmoral olid sõlminud müügilepingu, mille ese oli haagisele Vaupel paigaldatud diiselgeneraator. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et hageja ja OÜ Balmoral vahel oli lepinguline suhe.
9.Aegumise vastuväite lahendamiseks leidis kohus, et esmalt tuleb tuvastada, millal sai kostjal tekkida rahaline nõue hageja vastu. Sellest sõltub mh, kas enne 01.07.2002 tehtud ettemaksele tuleb kohaldada varem kehtinud õigust.
10.Kohus tuvastas, et hageja ja OÜ Balmoral vahel oli lepinguline suhe – täpsemalt müügileping. Hageja sai nõuda eelkõige selle täitmist, s.t lepingu esemeks olnud asja talle üleandmist. Hageja kuriteoteatest nähtub, et ta esitas tellimuse OÜ-le Balmoral
18.11.2003. Arve nr 4000130 koostamise kuupäev ja sellel märgitud maksetähtaeg on mõlemad 31.12.2003. Tunnistaja ütlustest nähtus, et pärast avalduse ja ettemaksu laekumist anti hageja tellimus kohe töösse. Pooled ei esitanud tõendeid selle kohta, milline täpselt oli müügilepingu täitmise tähtaeg. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kohus leidis, et neil asjaoludel oli müügilepingu täitmise tähtaeg 31.12.2003. Sel ajal muutus sissenõutavaks hageja nõue müügilepingu eseme (generaator) üleandmiseks ja omakorda OÜ Balmoaral nõue hageja vastu müügihinna lõplikuks tasumiseks. Kuna lepingust tulenevad põhikohustused muutusid sissenõutavaks pärast 01.07. 2002, siis tuleb kostja nõude aegumist hinnata TsÜS (2002) ja VÕS sätete alusel.
11.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg oli TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Pooled ei ole väitnud ega toonud esile asjaolusid selle kohta, et aegumine oleks peatunud või katkenud. Järelikult aegusid hageja ja OÜ Balmoral vastastikused nõuded 31.12.2006.
12.Hageja nõude eelduseks on lepingust kehtivalt taganemine. Kohus leidis, et ei saa hinnata sisuliselt hageja 18.11.2003 avalduse sisu, sest see on võõrkeelne ja hageja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul avalduse tõlget, aga kohus saab nõude aegumise hindamisel abstraktselt lähtuda hagejale soodsamast eeldusest, et avaldus sisaldas ka taganemisavaldust. Sellisel juhul saab aga kostja endiselt edukalt tugineda aegumise vastuväitele, sest VÕS § 118 lg 1 kehtestab ajalised piirangud lepingust taganemisele. VÕS § 118 lg 2 eesmärgiks on vältida lepingu ühepoolset lõpetamist olukorras, kus lepingu täitmise nõue on juba aegunud. VÕS § 118 lg 2 järgi muutub lepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt tühiseks, kui kohustatud isik teatab, et ta tugineb täitmise nõude aegumisele. Kostja aegumise vastuväite tõttu ei saa hageja edukalt tugineda müügilepingust taganemisele ega sel alusel kostjalt raha tagasi nõuda.
13.Lepingu põhikohustuse kestva rikkumise algusega algab kõigi sellest tulenevate ja ettenähtavate nõuete aegumine. Hageja pidi pärast OÜ-lt Balmoral generaatori tellimist ise mõistliku aja jooksul ilmutama huvi oma tellimuse täitmise vastu. Isegi kui eeldada, et hangitud ese ei vastanud hageja tellimusele ja OÜ Balmoral jättis lepingulise põhikohustuse täitmata, s.t rikkus müügilepingut, siis pidi hageja sellist võimalust lepingu sõlmimisel ette nägema. Kohtu hinnangul on müügilepingu poolele piisavalt ettenähtav ettemaksu (või käsiraha) tagastamise nõue, s.t selline nõue aegub kolme aasta jooksul lepingu põhikohustuse rikkumisest. Järelikult aegus hageja nõue sarnaselt eespool tuvastatuga 31.12.2006.
14.Kohus ei täheldanud piisavat sarnasust ühelt poolt hageja ja OÜ Balmoral vahelise õigussuhte ning teiselt poolt tähtajatu laenulepingu vahel. Tähtajatu laenulepingu puhul
lepivad pooled kokku selles, et raha antakse esialgu määramata ajaks laenusaaja kasutusse. Sellisel juhul saavad mõlemad pooled mõistlikult arvestada raha hilisema tagastamise ja sellega seonduvate tähtaegadega, sh aegumistähtajaga. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
16.Kohtutoimikus on olemas Balmoral OÜ väljavõte raamatupidamisprogrammist hageja raha liikumise kohta, kust on näha, et 18.11.2003 tegi hageja ettemaksu haagise eest 60 000 krooni, 11.06.2004 tegi hageja ettemaksu 20 000 krooni, 18.08.2004 ettemaksu 54 900 krooni, 01.12.2004 ettemaksu 110 000 krooni, kokku oli 200 475 krooni, ehk 12 812,70 eurot. Hageja ei ole haagist ega autot saanud ja esitas seetõttu avalduse ettemaksu tagastamise kohta. Kuivõrd raha on üle antud ettemaksuna/käsirahana ja ettemaksu/käsiraha saaja ei ole oma kohustusi täitnud, siis peab ta raha tagastama.
17.Ettemaksu/Käsiraha tagastamise tähtaeg ei olnud poolte lepinguga ega seadusega reguleeritud. Apellant leiab, et ettemaksu/käsiraha tagastamine võib võrdsustada laenu tagastamisega. Kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Sellest tuleneb, et käsiraha saaja (vastustaja) pidi raha tagastama 28.12.2009 (arvestades, et nõue raha tagastamise kohta on apellant poolt esitatud 28.10.2009). Järelikult muutus hageja nõue sissenõutavaks 29.12.2009. Igal juhul sai apellant teada sellest, et vastustaja ei soovi raha tagastada, 15.11.2009, s.o siis, kui sai vastustaja 13.11.2009 vastuse kätte.
18.Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Sellest tulenevalt leiab apellant, et tema nõude aegumistähtaeg on kolm aastat alates 28.12.2009, või vähemalt kolm aastat alates 15.11.2009. Seega ei ole nõue aegunud. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja nõue on aegunud.
22.Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud: • aastatel 2002–2004 tasus hageja OÜ Balmoral kassasse erinevaid rahasummasid, mida hageja nimetab ettemaksuks/käsirahaks. Ühinemisel kostjaga läksid kõik OÜ Balmoral kohustused hageja ees üle kostjale. OÜ Balmoral ega kostja ei ole hagejale raha tagastanud või vähemalt kogu summa eest mingit vastusooritust teinud; • 08.11.2003 esitas hageja OÜ-le Balmoral avalduse, milles palus võtta vastu ettemaksu 60 000 krooni diiselgeneraatori ostmiseks hinnaga 245 000 krooni, millele lisanduvad transpordikulud ja 2 % „Silver Autole“. Ühtlasi oli avalduses märgitud, et põhjendamatul keeldumisel jääb ettemaks OÜ-le Balmoral;
Balmoral OÜ omandas kostja vahendusel generaatori Saksa Liitvabariigis tegutsevalt äriühingult ja esitas 31.12.2003 hagejale arve müügihinna 268 178,40 krooni tasumiseks; • hageja poolt tasutud summade arvel loeb kostja müügihinnast tasutuks 200 475 krooni ja tasumata on 67 703,40 krooni; • kostja ei ole generaatorit hagejale üle andnud, kuna müügihind on osaliselt tasumata. • 28.10.2009 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus tasutud ettemaksu 200 475 krooni tagastada; • 12.11.2009 kirjaga keeldus kostja ettemaksu tagastamisest, kuna on hageja tellimuse täitnud. Kostja teatas, et annab kauba hagejale üle, kui hageja tasub müügihinna; • 13.11.2009 kostja vastuses hageja 12.11.2009 avaldusele teatas kostja, et kuna hageja väide kostjapoolse tellimuse mittekohase täitmise kohta on paljasõnaline, ei ole sellele sisulist vastust võimalik anda.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et pooltevahelist suhet ei saa käsitleda laenulepinguna. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et poolte vahel oli sõlminud 2003. aasta lõpus suuline müügileping, mille ese oli haagisele Vaupel paigaldatud diiselgeneraator ja müügihinnaks oli kokku lepitud 268 178,40 krooni.
24.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et müüja pidi asja ostjale üle andma, see on müügilepingu täitma, 31.12.2003. Tuvastatud asjaolude põhjal ei ole võimalik sellist järeldust teha. Kostja on kogu aeg olnud seisukohal, mida hageja pole vaidlustanud, et müügiese tuli üle anda peale müügihinna täielikku tasumist. Kuna müügihind on siiani tasumata, ei ole kostja pakkunud ja hageja ei ole nõudnud lepingu täitmist kostja poolt. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Kuna hageja täitmisnõue ei ole muutunud sissenõutavaks, ei saa täitmisnõue olla ka aegunud. Seetõttu pole asjakohane maakohtu viide VÕS § 118 lg-le 2, mis sätestab taganemise lubamatuse, kui võlgnik saab tugineda täitmisnõude aegumisele.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõude eelduseks on lepingust kehtivalt taganemine. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu edasise käsitlusega selle kohta. Kohus leidis, et ei saa hinnata sisuliselt hageja 18.11.2003 avalduse sisu, sest see on võõrkeelne ja hageja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul avalduse tõlget. Samas pidas kohus võimalikuks aga nõude aegumise hindamisel abstraktselt lähtuda hagejale soodsamast eeldusest, et avaldus sisaldas ka taganemisavaldust. Kui hageja 18.11.2003 avalduse sisu oli kohtule arusaamatu, ei saanud järeldust rajada eeldusele. Hageja 18.11.2003 avaldus on venekeelsena toimikusse võetud ja selles palub hageja OÜ-l Balmoral võtta vastu ettemaksu 60 000 krooni diiselgeneraatori ostmiseks. Selle põhjal ei ole võimalik kuidagi eeldada, et tegemist võiks olla taganemisavaldusega. Vastupidi, tegemist on lepingu sõlmimisele suunatud avaldusega.
26.Kuna maakohus jättis nõude rahuldamata aegumise tõttu, ei ole ta nõude aluseks olevaid asjaolusid välja selgitanud ja nõudele sisulist hinnangut andnud. Seetõttu tuleb asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
27.Menetluskulud jaotab maakohus asja sisulisel läbivaatamisel. •
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.