2-12-46302 XXXhagi XXXAS-i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
12 812,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad: Aleksei Smelov ja Sergei Postnikov (Õigusbüroo Companion, asukoht Ahtri 8, 10151 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: XXXAS (endise ärinimega aktsiaselts XXX, registrikood XXX; aktsiaselts XXX on ühendanud endaga osaühingu XXX, ühinemisotsuse kohta kanne jõustus 19.12.2006; osaühing XXX kustutati äriregistrist 20.12.2006; asukoht XXX, e-post: XXX); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XXXhagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
2-12-46302 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.XXX(edaspidi hageja) esitas 12.11.2012 Harju Maakohtule hagi XXXAS-i (edaspidi kostja) vastu 12 812,70 euro tagastamiseks (tl 2-8).
2.Kostja esitas oma 22.11.2012 vastuses hagile taotluse aegumise kohaldamiseks.
3.Harju Maakohus jättis 28.02.2013 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.09.2013 otsusega Harju Maakohtu 28.02.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hagi asjaolud ja hageja nõue
5.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja OÜ XXX (äriregistri kood XXX, registrist kustutatud seoses ühinemisega kostjaga) vahel sõlmitud kokkulepe, mille raames hageja andis OÜ-le XXX raha, et osta selle osaühingu kaudu endale vajalikke seadmeid. Hageja esitas 28.10.2009 kostjale avalduse OÜ-le XXX tasutud ettemaksu 200 475 krooni tagastamiseks, kuna kostjaga ühinemise tulemusel läksid OÜ XXX õigused ja kohustused üle kostjale. Kostja on keeldunud raha tagastamast, väites, et nimetatud summa oli kulutatud mingile haagisele ja kostjal on vaja veel tasuda 67 703,40 krooni. Hageja leiab, et kõik kostja seletused hageja raha kulutamise kohta on otsitud ja tõendamata, mistõttu kostja on saanud 200 475 krooni (ehk 12 812,70 eurot) alusetult ja et kostjal puudub õiguslik alus raha hagejale tagastamata jätmiseks; hagejal on kostja vastu nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel (tl 2-4).
6.Hageja 29.11.2012 seisukoha kohaselt on ta teinud OÜ-le XXX ettemakseid ettemaksu /käsirahana. Kuivõrd ettemaksu/käsiraha saaja ei ole oma kohustusi täitnud, siis peab ta selle tagastama (tl 42-45).
7.Hageja 20.01.2014 seisukoha kohaselt ei olnud hageja ja OÜ XXX vaheline 2003.a. suuline ostu-müügileping kostja poolt täidetud. Kostja poolt hagejale pakutud diiselgeneraator ei vastanud/ ei vasta lepingu tingimustele ja kostja on sellest teadnud. Perioodil alates hageja poolt ettemaksu tegemisest kuni raha tagastamise avalduse tegemiseni ei ole kostja hagejale teatanud, et tellitud diiselgeneraator on kohal ja selle saab vastu võtta (tl 162-163). Kostja vastuväited
8.Kostja oma 22.11.2012 vastuses hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väitel oli hageja ja OÜ XXX vahel lepinguline suhe. Hageja poolt ajavahemikus 25.02.2002 – 01.12.2004 tehtud maksete alusel soovis hageja osta diiselgeneraatori ja on selle kohta esitanud OÜ-le XXX ka 18.11.2003 kirjaliku tellimuse. OÜ XXX esitas vastava tellimuse oma-korda kostjale, kes omandas hageja poolt soovitud diiselgeneraatori Saksa Liitvabariigi äri-ühingult XXX. OÜ XXX esitas 31.12.2003 hagejale diisel-generaatori (mis paiknes täishaagisel Vaupel) kohta arve nr 4000130 – 268 178,40 krooni tasumiseks, mis jäi hoolimata hageja hilisematest täiendavatest maksetest osaliselt tasumata (s.o 67 703,40 krooni ehk 4 327,04 euro ulatuses) ja seetõttu jäi hageja poolt tellitud diiselgeneraator hagejale üle andmata. Kostja märgib, et vaatamata ca 9 aasta möödumisest on kostjal tellitud asi alles ja olemas ning kostja on valmis selle hagejale jätkuvalt ka üle andma (tl 22-26).
9.Kostja täiendava seisukohalt hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu tema nõue tuleb jätta rahuldamata (tl168-171).
2-12-46302 Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja tunnistaja ütlusi, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja - kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
12.Esitatud tõendite ja poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: - 18.11.2003 esitas hageja OÜ-le XXX avalduse, milles palus võtta vastu ettemaksuna /käsirahana 60 000 krooni diiselgeneraatori ostmiseks hinnaga 245 000 krooni, millele lisanduvad transpordikulud ja 2 % „Silver Autole“ (tl 29); - ajavahemikus 25.02.2002 – 01.12.2004 on hageja tasunud OÜ XXX kassasse erinevaid rahasummasid, mille jääk moodustab 200475 krooni (tl 46); - 20.11.2003 esitas Saksamaa äriühing XXX XXX AS-le arve diiselgeneraatori Vaupel eest summas 15000 eurot (tl 32); - 31.12.2003 esitas XXX OÜ hagejale arve nr 4000130 müügihinna 268 178,40 krooni tasumiseks (tl 33); - 28.10.2009 esitas hageja kostjale avalduse, milles palus tasutud ettemaksu 200 475 krooni (12 812,70 euro) tagastada; - 12.11.2009 vastuses hageja 28.10.2009 avaldusele teatas kostja, et summat 200475 krooni ei ole võimalik tagastada, kuna selle summa arvel on vastavalt hageja tellimusele tellitud täishaagis Vaupel diiselgeneraator, mille kohta on esitatud XXX OÜ poolt arve 31.12.2003. Ettemaksu arvestades on hageja poolt tasumata arvest 67703, 4 krooni. Seoses arve osalise mittetasumisega ei ole hagejale täishaagist üle antud. Puuduoleva summa tasumisel on kostja nõus kohe tellitud kauba üle andma (tl 7); - 13.11.2009 kostja vastuses hageja 12.11.2009 avaldusele teatas kostja, et kuna hageja väide kostjapoolse tellimuse mittekohase täitmise kohta on paljasõnaline, ei ole sellele sisulist vastust võimalik anda (tl 8).
13.Kohus loeb tuvastatud asjaolude alusel tõendatuks, et hageja ja kostja õiguseellase XXX OÜ vahel oli sõlmitud 18.11.2003.a. leping 1979.a. v/l diiselgeneraatori ostu-müügi kohta hinnaga 245000 krooni + transpordikulud ja vahendustasu ning vastavalt sellele kokkuleppele oli XXX OÜ hankinud XXX AS vahendusel hageja jaoks Saksamaalt haagis Vaupel diiselgeneraatori, hinnaga 268178,40 krooni (vt ka XXXütlused tl 92 pöördel, hageja kuriteokaebuse p 4 tl 29). Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja väide, et võttes arvesse generaatori maksumust (arve nr 4000130) ja hageja poolt tehtud ettemakseid jäi hagejal arvest tasumata 67 703,40 krooni (4327,04 eurot).
14.Lepingu alusel üleantu väljaandmise eelduseks on lepingust kehtivalt taganemine (VÕS § 188 lg 1-2). VÕS § 186 p 5 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. Lepingust taganemise korral muutub lepingu täitmise võlasuhe lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 näeb ette kohustuse tagastada lepingu alusel üleantu. Seega peab kohus tuvastama, kas
2-12-46302 hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116). Riigikohus on lahendis 3-2-1-34-13 (p 14) märkinud, et lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20.06.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28).
15.Vaidlust pole, et hageja taganemisavalduseks ei saa lugeda 18.11.2003 avaldust. Rohkem avaldusi peale 18.11.2003 ja 28.10.2009 avalduste pole hageja kostjale esitanud. TsÜS § 68 lg 1 tulenevalt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 3 näeb ette ka kaudse tahteavalduse tegemise võimaluse, kui isiku teost võib järeldada tema tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu hinnangul võib hageja taganemisavaldusena käsitleda ka hageja 28.10.2009 avaldust raha tagastamise kohta, millest võib järeldada, et hageja ei ole enam ostu-müügilepingu objektiks oleva diiselgeneraatori omandamisest huvitatud, seega ta tahab lepingut ühepoolselt lõpetada.
16.Juhul kui käsitleda hageja 28.10.2009 avaldust 2003.a. müügilepingust taganemise avalduseks, peavad taganemise kehtivuseks olema täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, st peab esinema kostja (XXX OÜ) poolne müügilepingu oluline rikkumine. Hageja 28.10.2009 avalduses raha tagasinõudmise kohta mingeid vastavaid põhjendusi välja toodud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on vajalik tuvastada, kas kostja müüjana rikkus mingeid müügilepingu olulisi tingimusi. Vaidlust ei ole, et diiselgeneraatorit hagejale üle antud ei ole, seega langevad ära alused seoses lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisega ostjale (VÕS § 223 lg 1), kuid kohus peab kontrollima, kas esinesid muud olulised põhjused vastavalt VÕS § 116 lg 1-2. Kostja on põhjendanud hageja poolt tellitud diiselgeneraatori hagejale üleandmata jätmist sellega, et hageja ei olnud kauba hinda täielikult tasunud. Lähtudes XXX OÜ arvest 31.12.2003 ja tunnistaja XXXütlustest võib järeldada, et aastavahetuseks 2003/2004 oli kostjal hagejale müüdav diiselgeneraator hangitud. Hageja väite kohaselt alates hageja poolt ettemaksu tegemisest kuni raha tagastamise avalduse tegemiseni ei ole kostja hagejale teatanud, et tellitud diiselgeneraator on kohal ja selle saab vastu võtta. VÕS § 213 lg 3 tulenevalt ostja ei pea tasuma ostuhinda enne kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis - või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik. Seega oli müüjal vaatamata asjaolule, et ostja ei olnud ostuhinda täielikult tasunud, kohustus lubada ostjal asi üle vaadata. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale vastavat võimalust pakkunud.
17.Kohus leiab, et eelnimetatud müüjapoolne rikkumine võib olla kvalifitseeritav olulise lepingurikkumisena (VÕS § 116 lg 1), kuid VÕS § 116 lg 4 kohaselt eeldab sellel alusel taganemine teisele poolele täiendava tähtaja andmist (VÕS § 114). Kohtu hinnangul ei ole vaadeldaval juhul tegemist VÕS § 116 lg 2 p 2 ettenähtud kohustuse rikkumisega, mis lubaks lepingust taganeda ka ilma täiendava tähtaja andmiseta kohustuse täitmiseks. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ei ole omapoolselt teinud müüjale mingeid tahteavaldusi talle asja ülevaatamise võimaldamiseks ega ole andnud viimasega seoses mingeid tähtaegu. Seega kohtu hinnangul ei ole taganemise materiaalsed tingimused täidetud.
18.Lisaks eeltoodule kohus arvestab, et VÕS § 118 lg 1 tulenevalt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on märkinud (23.02.2010 otsus 3-2-1-165-09 p 10), et VÕS § 118 lg 1 puhul on tegemist on õigust lõpetava, mitte aegumistähtajaga. Viidatud säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki - kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi
2-12-46302 kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. Mõistliku aja kestust mõjutab mh see, millises ulatuses on lepingut täidetud. Samuti tuleb arvestada, et lepingu puhul, mille täitmine on lepingut rikkunud poole tõttu võimatu, peaks olema taganemise mõistlik aeg pikem, sest nendel juhtudel ei saa kahjustatud pool esitada täitmisnõuet ja lepingut rikkunud pool ei saa arvata, et ta peaks lepingu täitma. Kohus nõustub kostjaga, et isegi juhul kui lugeda hageja poolt müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed tingimused täidetuks, ei saa enam kui 5 aastat pärast kostjapoolsest lepingurikkumisest teadasaamist (31.12.2003) lugeda mõistliku aja jooksul taganemisavalduse esitamiseks. Seega kohtu hinnangul VÕS § 189 lg 1 alusel hagi rahuldamisele ei kuulu.
19.Kohus leiab, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka käsiraha reguleerivate sätete alusel (VÕS § 156-157). Kohus märgib esiteks, et juhul kui lähtuda eeldusest, et 18.11.2003 avaldusega andis hageja kostjale üle käsiraha summas 60000 krooni, oleks hagejal õigus nõuda siiski ainult 60000 krooni (3834,70 euro) , mitte 200475 krooni tagastamist. Siiski ka nimetatud 3834,70 euro osas tuleb tuvastada, kas diiselgeneraatori müügileping jäi täitmata müüja süül (VÕS § 157 lg 2). Kohus leiab, et kuigi müüja (kostja) ei võimaldanud hagejale asja ülevaatamist enne viimaselt täieliku ostuhinna tasumise nõudmist, mis oli müüja poolt asja üleandmise tingimuseks, ei tähendanud see veel lepingu täitmata jätmist müüja süül. Kohus loeb tõendatuks, et müügilepingu objektiks olev diiselgeneraator oli seisuga 31.12.2003 hageja jaoks muretsetud ja generaatori üleandmisest ostuhinna täieliku tasumise korral ei ole müüja keeldunud. Kuigi hageja on esitanud 28.10.2009 avalduse müügilepingust taganemise kohta, ei ole taganemine kehtiv. Seega ei saa järeldada, et müügileping on lõppenud ja see on täitmata müüja süül. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.