2.Jätta kohtukulud tervikuna hageja, OÜ Sundstrand (likvideerimisel) kanda.
3.Lahendada hageja poolt kostja kohtukulude katteks Viru Maakohtu 14.12.2013.a. määrusega määratud tagatisdeposiidi kasutamine või tagastamine kohtukulude kindlaksmääramisel. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). 1()
1.OÜ Sundstrand (likvideerimisel) esitas 11.10.2012.a. Viru Maakohtule hagiavalduse OÜ Prestone vastu 53521 euro 99 sendi nõudes. Hagiavalduse kohaselt üüris OÜ Aagenpitsi Tare (edaspidi kolmas isik) 01.06.2010.a. hagejale kuuluva kinnistul (asukohaga Tiigi 7, Narva) asuvat tootmishoonet. Hoones asusid kostjale kuuluvad puidutöötlemisseadmed, mida kolmas isik kostjaga sõlmitud rendilepingu alusel kasutas. Kolmas isik jättis hagejale üüri tasumata. Hageja kasutas alates 30.11.2010.a. seadmete pandiõigust. 07.10.2011.a. ilmnes hagejale, et padiõiguse alusel kinni peetud seadmed kuuluvad kostjale, mitte hageja üürnikule.
2.Seejärel esitas Hageja kostja vastu nõude seadmete hoiustamise eest hageja kinnistul. Hageja arvates põhineb hageja nõue käsundita asjaajamise sätetel. Hageja tegutses kostja huvides, tagades kostja vara säilimise ning küsib seadmete hoiustamise eest hagejalt kogu perioodi eest (298 päeva) hoiutasu keskmise päeva üürihinna (149,67 eurot+käibemaks) alusel, lähtudes kogu tootmishoone pindalast (2245 m2). Alternatiivselt palub hageja määrata mõistliku tasu suurus kohtul.
3.Hageja tõendid: 01.07.2010.a. OÜ Sundstrand (likvideerimisel) ning OÜ Aagenpitsi Tare vahel sõlmitud äriruumi ja territooriumi üürileping (tlk 22-28); kinnistusraamatu elektroonilise registriosa nr 3236409 väljavõte (tl 13-14); 30.11.2010.a. teade pandiõiguse teostamisest (tlk 31); 04.01.2011.a. lepingu ülesütlemise avaldus (tlk 2930); 07.10.2011.a. OÜ Prestone poolt saadetud e-kiri ((tlk7); 24.10.2011.a. teade panditud esemete müügist (tlk 17-19);24.11.2011.a. OÜ Prestone esindaja poolt OÜle Sundstrand (likvideerimisel) saadetud e-kiri (tlk 7-8); 02.12.2011.a. OÜ Sundstrand (likvideerimisel) poolt OÜ-le Prestone edastatud nõudeavaldus(tlk 20-21); 30.12.2011.a. OÜ Prestone vastus 02.12.2011.a. nõudeavaldusele (tlk 9-10); Tiigi 7, Narva asuval kinnistul paikneva hoone joonis (tlk 15); OÜ Laguna kinnisvarabüroo 16.08.2012.a. vastus järelepärimisele (tlk 11); 28.08.2012.a. AS Arco Real Estate arvamus (12);
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on veendunud, et hageja ei käitunud tema huvides. Kostja leiab, et hagejal puudus tahe tegutseda kostja kasuks, hageja tegutses vaid enda huvides, seega ei ole VÕS § 1018 lg 2 kohaselt tegemist käsundita asjaajamisega ning nõue tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.
5.Kostja tõendid: 10.11.2012.a. OÜ Prestone päring Aagenpitsi Talu OÜ-le (tlk 126127); 21.11.2012.a. Aagenpitsi Talu OÜ vastus päringule (tlk128) 29.05.2013.a. JeweLex Advokaadibüroo OÜ päring Weldmeister OÜ-le (tlk 129-130); Weldmeister OÜ vastus päringule (tlk 125).
KOHTUMENETLUSE KÄIK
6.Hageja esitas hagiavalduse 11.10.2012, mille kohus võttis oma 23.10.2012.a. määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 21.11.2012.a. ning esitas taotluse hageja poolt tagatise andmiseks kostja menetluskulude katteks.
7.Viru Maakohus oma 14.12.2012.a. määrusega rahuldas kostja taotluse ning määras kostja menetluskulude katteks tagatisdeposiidi 3000 (kolm tuhat) eurot. 28.12.2012.a esitas hageja sellele määruskaebuse, mis Tartu ringkonnakohtu 14.02.2013.a
määrusega jäi rahuldamata. Kostja tasus 05.03.2013.a. kohtu deposiiti 3000 (kolm tuhat) eurot.
8.14.06.2013.a. esitas kostja täiendava vastuse ja tõendid
9.19.06.2013.a. toimus Viru Maakohtu kohtuistung, milles pooled palusid võimalust valmistuda kohtuvaidlusteks kirjalikult. Kohus võimaldas seda ning andis pooltele uueks istungiajaks 04.09.2013.a.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata põhjendamatuse tõttu.
11.Poolte vahel puudub vaidlus hagi aluseks olevates faktilistes asjaoludes, mistõttu kohus loeb faktilised asjaolud poolte poolt omaksvõetuks.
12.Kohus tuvastas, et pooltel puudub omavahel igasugune lepinguline suhe. Pooled olid seotud kolmanda isiku, OÜ-ga Aagenpitsi Tare, kellega hagejal oli üürileping ning kostjal puidutöötlemisseadmete rendileping. Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et nii hageja kui ka kostja huviks oli kolmanda isiku tegevusest tulu saamine - hageja soovis saada üüritulu ja kostja renditulu.
13.Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel on võtmeküsimuseks see,
kas hageja käitumist saab lugeda tegutsemiseks kostja huvides VÕS § 1018 mõttes. Kohus on seisukohal, et kahtlusteta on kostja algseks ja selgelt eristatavaks huviks tulu saamine puidutöötlemisseadmete lepingulisest kasutamisest kolmanda isiku poolt. Käesolevas asjas on ilmne, et hageja ei ole taganud kostjale seadmete kasutamisest tulenevalt sissetulekut, seega kostja primaarne huvi on selgelt tagamata.
14.Tuvastamaks, kas hageja tegutses kostja muudes huvides, kui lepingust tuleneva tulu saamine, analüüsib kohus seda, kas hageja tegutses kostja või iseenda huvides. Kohus tuvastas, et hageja teostas kostjale kuuluvate seadmete suhtes pandiõigust, milleks hagejal kui üürileandjal oli alus, tulenevalt hageja ja kolmanda isiku, OÜ Aagenpitsi Tare, vahelisest üürilepingust ja tulenevalt VÕS § 305. Sealjuures arvestab kohus asjaoluga, et hagejal oli algselt kavatsus kostjale kuuluv vara sundenampakkumise teel oma nõude katteks realiseerida ning alles pärast kostjapoolseid selgitusi nõustus hageja sundenampakkumisest loobuma.
15.Kohus leiab, et kuivõrd üürileandja pandiõiguse teostamisel tegutses hageja eelkõige iseenda seadusega kaitstud huvides, arvestamata sealjuures kostja peamist huvi saada seadmete kasutamisest tulu, siis on välistatud hageja nõude kostja vastu käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Hagejal oli omapoolseks soorituseks – kostjale kuuluvate vallasasjade hoidmiseks enda ruumides ning veelgi enam, nende müümiseks sundenampakkumisel – olemas omapoolne huvi, ning hageja tegutses pandiõiguse teostamisel mitte kostja soodustamiseks, vaid oma huvides, oma lepingust tuleneva nõudeõiguse maksmapanekuks kolmanda isiku suhtes.
16.Kohus tuvastas, et käesoleval juhul puudus kostjal igasugune huvi või kavatsus oma vara hageja juures ladustada või hoiustada, vastupidi kostja oli hageja tegutsemise tõttu sunnitud tegutsema oma omandi sundenampakkumise teel võõrandamise takistamiseks.
17.Kohus arvestab Riigikohtu praktikaga analoogses vaidluses, ning tugineb RKL 3-2-187-06 punktile 12, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna hageja asus teostama pandiõigust hoiulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, ei saanud sellisest
pandiõiguse teostamisest tekkida kohustusi kostjale, kes ei olnud hoiulepingu pooleks. Riigikohus märgib, et hoiulepingu sõlmimine hageja ja kolmanda isiku (riigi) vahel välistab hageja nõuded kostja vastu käsundita asjaajamise õiguse või alusetu rikastumise õiguse alusel, sest hageja soorituseks oli olemas eraldi alus (leping).
18.Kohus loeb tõendatuks, et hageja ei tegutsenud kostja huvides, mistõttu puudub hagejal õigus kostjalt käsundita asjaajamise raames tasu nõudmiseks nii hagi põhinõude kui ka hageja esitatud alternatiivse nõude (käsundita asjaajamise õiglase hüvitise suuruse määramine kohtu äranägemisel) alusel.
19.Eeltoodud põhjustel tuleb OÜ Sundstrand (likvideerimisel) hagi kostja, OÜ Prestone, vastu jätta täielikult rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb tervikuna panna hageja kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on oma 14.12.2013.a. määrusega kohustanud hagejat tasuma kostja kohtukulude katteks tagatisdeposiiti summas 3000 (kolm tuhat) eurot. Kostja on deposiidi tasunud 05.03.2103.a. Kohus on seisukohal, et tagatisdeposiidi kasutamise või tagastamise otsustamine on võimalik üksnes kostja menetluskulude kindlaksmääramisel. Seega võtab kohus seisukoha tagatisdeposiidi osas kohtukulude kindlaksmääramisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.