Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-41015
Tsiviilasi
OÜ Sundstrand (likvideerimisel) hagi OÜ Prestone vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
53 521 eurot 99 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. septembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Sundstrand (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Sundstrand (likvideerimisel) (registrikood: 10774814), esindaja advokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): OÜ Prestone (registrikood: 10632557), seaduslik esindaja Allan Mänd, lepingulised esindajad advokaadid Hillar Villers ja Margus Kiir
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 23. septembri 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Sundstrand kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib Riigikohtule
kättetoimetamisest. Hagimenetluses
esitada päeva
Riigikohtus
Viru
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
võib
menetlusosaline
vallasasjade hoidmiseks enda ruumides, ning veelgi enam, nende müümiseks sundenampakkumisel – olemas omapoolne huvi, ning hageja tegutses pandiõiguse teostamisel mitte kostja soodustamiseks, vaid oma huvides lepingust tuleneva nõudeõiguse maksmapanekuks kolmanda isiku suhtes. Kohus tuvastas, et käesoleval juhul puudus kostjal igasugune huvi või kavatsus oma vara hageja juures ladustada või hoiustada, vastupidi, kostja oli hageja tegutsemise tõttu sunnitud tegutsema oma omandi sundenampakkumise teel võõrandamise takistamiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-87-06 punktis 12 asunud seisukohale, et kuna hageja asus teostama pandiõigust hoiulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, ei saanud sellisest pandiõiguse teostamisest tekkida kohustusi kostjale, kes ei olnud hoiulepingu pooleks. Riigikohus märgib, et hoiulepingu sõlmimine hageja ja kolmanda isiku (riigi) vahel välistab hageja nõuded kostja vastu käsundita asjaajamise õiguse või alusetu rikastumise õiguse alusel, sest hageja soorituseks oli olemas eraldi alus (leping). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus oli seisukohal, et menetluskulud tuleb tervikuna panna hageja kanda.
soovib need enampakkumise korras võõrandada, keelas apellandil nende võõrandamise, selgitades, et tegemist on temale kuuluvate puidutöötlemisseadmetega, ning seejärel jättis seadmed jätkuvalt hageja valdusesse kuni kinnistu (ja ka seadmete) võõrandamiseni. Apellandile teadaolevalt on seadmed jätkuvalt kinnistul, mis osutab, et vastustajal ei ole kunagi olnud tahtmist seadmeid ära viia ning vastustaja sooviks oli neid hoida selle eest tasu maksmata võõral kinnisasjal. Seega on tõendatud vastustaja kui soodustatud isiku huvi asjade säilimise vastu.
vaidlusalune vallasvara, milline omandatigi ostja poolt, seega oli vallasvara olemasolu apellandi tehingut soodustavaks faktoriks; 5) on ebaõige apellandi väide, et apellant ei ole keelanud seadmete eemaldamist. Vastustaja oli sunnitud korduvalt pöörduma apellandi poole, et lõpetada vara müümise katsed. Vastustaja ees oli seadmete eest vastutav kolmas isik/rentnik, kellega õigussuhe lõppes alles vara võõrandamisel, seega, kus, kuidas ja millistel tingimustel rentnik seadmeid hoiustab ning kasutab, on eelkõige rentniku rendisuhtest tulenev õigus. Väide, et vastustajal puudus soov asjad eemaldada, on samuti eksitav, kuna apellant tunnistas vastustaja omandiõigust vahetult enne vaidlusaluse kinnisasja müümist ja sedagi vaikivalt, st lõpetades vallasvara müügitegevuse.
hoidmisel oma asja, sest ta eesmärgiks oli tagada pandiga üüri nõuded, s.o üüri nõuete rahuldamine. Hageja tahtlust ajada oma asja kinnitab samuti tema teatis 21.10.2011 kolmandale isikule panditud esemete müügist (tl 17-18), milles märgitu kohaselt esemete, mille suhtes hageja kohaldas üürileandja pandiõigust, enampakkumine toimus 24.11.2011. Antud juhul võiks olla tegemist subjektiivse võõra asja ajamisega ning sel juhul peab asjaajaja tõendama, et tegutses teise isiku soodustamise tahtega. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegutses kostja soodustamise tahtega (ning ka mis ajast ta tegutses sellise tahtega). Kuna antud juhul ei ole hageja ajanud kostja asja ja tal puudus selleks ka tahtlus, siis ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldused. Seetõttu puudub vajadus analüüsida seda asjaolu, kas kostja tegi või ei teinud midagi selleks, et asju üüritud pinnalt eemaldada, samuti ei oma tähtsust see, kas apellant tegi või ei teinud vastustajale takistusi seadmete eemaldamiseks kinnisasjalt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.