2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt hageja XXXkasuks välja 1137 (üks tuhat ükssada kolmkümmend seitse) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse 1287 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 13.08.2012.a töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus ajavahemikul 13.08.2012.a kuni 10.09.2012.a teostama siseviimistlustöid Tallinnas, XXXasuvates korterites nr 49, 50, 51 ja 52. Siseviimistlustöödena pidi hageja katma seinad gyproc kattega. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale ühendusseinte katmise eest 6 eurot 1 m2 kohta (bruto) ning sirgete seinte katmise eest 5 eurot 1m2 kohta (bruto).
2.Hageja teostas tööd tähtaegselt ning andis tööd üle peatöövõtjale XXXOÜ-le, kes tunnistas hageja tööd vastavaks ning kvaliteetseks. Seejärel koostas hageja tööde mahtude arvutused, andis need kostjale üle ning nõudis arvutuste alusel tasu tehtud tööde eest.
3.Hageja arvutuste kohaselt oli ta korteris nr 49 katnud seinu 26 m2 ulatuses ehk maksumusega 26 x 2,5 = 65 eurot. Samas korteris kattis hageja 30,4 m2 ulatuse ühendusseinu, maksumusega 30,4 x 3 = 91,20 eurot. Kokku kuulub korteri nr 49 remonditööde eest tasumisele 156,20 eurot (bruto).
4.Korteris nr 50 kattis hageja seinu 30,8 m2 ulatuses ehk maksumusega 30,8 x 5 = 154 eurot. Ühendusseinu kattis hageja 57,6 m2 ulatuses ehk maksumusega 57,6 x 6 = 345,60 eurot. Kokku kuulub korteris nr 50 teostatud tööde eest tasumisele 499,60 eurot (bruto).
5.Korteris nr 51 kattis hageja seinu 22,8 m2 ulatuses ehk maksumusega 22,8 x 5 = 114 eurot. Ühendusseinu kattis hageja 19,7 m2 ulatuses ehk maksumusega 19,7 x 6 = 118,20 eurot. Kokku kuulub korteris nr 51 teostatud tööde eest tasumisele 232,20 eurot (bruto).
6.Korteris nr 52 kattis hageja seinu 18m2 ulatuses ehk maksumusega 18 x 5 = 90 eurot. Ühendusseinu kattis hageja 26,5 m2 ulatuses ehk maksumusega 26,5 x 6 = 159 eurot. Kokku kuulub korteris nr 52 teostatud tööde eest tasumisele 249 eurot (bruto). Hageja leidis, et kõikides korterites kokku tegi ta töid 1137 euro ulatuses (bruto).
7.Hageja andis tööd üle nõuetekohaselt ning tähtaegselt ja kostja lubas nende eest tasuda. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. Kostja on hageja nõuetele vastates väitnud, et peatöövõtja ei ole talle raha XXXobjekti eest maksnud. Kostjale on väidetavalt peatöövõtja keeldunud maksmast, sest kostja töötajad tegid objektil töid ebakvaliteetselt ja peatöövõtja ei võta töid objektil vastu.
8.Hageja leidis, et tema renoveeritud korterid nr 49, 50, 51 ja 52 olid remonditud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik leping, kus oli ära toodud tööde maht, ehitusmaterjali kuuluvus, tellimuse täitmise aega ja töötasu arvutamise alused. Kostja võttis hagejalt tööd vastu ega ole täitnud oma kohustusi. Hiljem on kostja väitnud, et hageja ei ole talle teenuseid osutanudki. Antud väide on ebaõige, sest ehitusobjektil teostas Maksu- ja Tolliamet 10.09.2012.a etteteatamiseta kontrollreidi, mille käigus võeti hagejalt seletus tööde mahu ja iseloomu kohta ning kontrolliti töötajatel lepingute olemasolu.
9.Pooled leppisid kokku, et kostja annab hagejale ehitusmaterjalid, kuid hageja tegi töid oma
vahenditega. Hageja kasutas tööde tegemiseks oma puurvasarat XXX, mille maksumus on 229,50 eurot. Kostja võttis hageja töövahendi ilma selgitusteta endale ega ole seda vaatamata mitmetele nõudmistele tagastanud. Kostja ei ole ka hüvitanud töövahendi maksumust. Kuna tegemist oli kasutatud töövahendiga, on selle jääkväärtuseks täna 150 eurot. Hageja nõudis kostjalt ebaseaduslikult võõrandatud töövahendi hinna kompenseerimist. Kokku nõudis hageja kostjalt 1287 euro väljamõistmist, millest 1137 eurot oli saamata jäänud tasu ning 150 eurot oli hüvitis puurvasara eest.
10.20.06.2013.a kohtule esitatud seisukohtades leidis hageja, et kostja väited alltöövõtulepingu sõlmimisest on asjakohatud. Hageja sõlmis kostjaga lepingu tähtajaga 13.08.2012.a kuni 10.09.2012.a. Lepingus olid märgitud pooled, objekt, vara ja inventari kasutamine, ebakvaliteetsete tööde teostamise ning likvideerimise tagajärjed ja tasu maksmine. Pooled leppisid kokku, et hageja katab kipsseinaga korterite nr 49, 50, 51, 52 ja 53 seinad. Hageja sai peatöövõtjalt XXXOÜ-lt ruumide plaanid ja materjalid.
11.Lepingus oli tellijaks märgitud XXXOÜ ja kostjaks hageja. Lepingus ei olnud märgitud, et see on alltöövõtuleping ning kolmandaks osapooleks on XXXOÜ. Hagejal ei tekkinud kordagi kahtlust, et kostja esindajal puuduvad õigused ja kohustused tööde teostamise protsessi jälgida ning tööde mahtu kontrollida. Peatöövõtja XXXOÜ andis hagejale plaanid ja kontrollis tööde kvaliteeti.
12.Maksu- ja Tolliameti kontrollprotokolli kohaselt viibis hageja 10.09.2012.a objektil ja andis oma seletuse. Hagejale ei ole teada, millal ja kuidas on kostja lepingu üles öelnud. Töövõtulepinguid reguleeriv võlaõigusseadus ei näe lepingu täitmisel ette konkreetset tööaega. Hageja tegi tihti tööd peale kella 17.00 ja lahkus objektilt hiljem. Töövõtuleping ei eeldanud, et hageja teeb töid ise. Hageja kaasas tööde tegemisele oma poja XXX. Tööd lõpetati õigeaegselt ehk 10.09.2012.a. Hageja tehtud tööd võttis vastu ja tööde kvaliteeti kontrollis tehnilist järelevalvet teostav ametnik ehk XXX OÜ juhatuse liige XXX. Hageja oli sunnitud objektil viibima kuni 14.09.2012.a ja seal töötama, sest kostja keeldus tööde eest tasumast ja töid vastu võtmast.
13.Kostja poolt kohtule esitatud XXXOÜ pretensioon ei puuduta hagejat, vaid olid seotud kostjapoolse töökorralduse puudujääkidega. Tellija poolt lepingu ülesütlemine ei ole asjakohane ja see ei puuduta hagejat.
14.Hageja soovis kostjale tööd üle anda. Järelevalvet teostanud töötaja tunnistas hageja töö kvaliteetseks, kuid kostja tööd vastu ei võtnud ning akti ei koostanud. 01.10.2012.a või 02.10.2012.a toimus objektil koosolek, kus osalesid ka XXXOÜ esindajad ning hageja poolt kolmandal korrusel tehtud tööde osas pretensioone ei olnud. Pretensioonid olid hoone teistel korrustel tehtud töödega seotud ning peatöövõtja keeldus kostjale nende eest tasumast. Seejärel teatas kostja hagejale, et kui temale peatöövõtja raha ei maksa, siis ta keeldub tööde vastuvõtmisest ning hagejale maksmisest.
15.Hageja alust töid objektil 13.08.2012.a. Hageja märkis, et ta tegi talle tasutud avansi osas tasaarvestuse 156,20 euro ulatuses. Selle võttis hageja arvesse korteriga nr 49 seotud tööde osas, arvestades hinnaks 2,5 eurot 1 m2 kohta, kuigi lepingus oli hinnaks 5 ja 6 eurot. Kostja vastuväited
16.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 14.08.2012.a lepingu. Kostja leidis, et tegelikult oli objektil tellijaks XXXOÜ, hageja oli töövõtja ning kostja alltöövõtja. Kostja sõlmis lepingu tellijaga ehk XXXOÜ-ga ning spetsiifiliste tööde tegemiseks sõlmiti leping hagejaga. Hageja pidi tegema XXXobjektil tööd, mis tellija oli andnud kostjale tegemiseks.
17.Hageja pidi tööd tegema 10.09.2012.a, kuid ta tegi töid aeglaselt, puudus tihti objektilt ning seetõttu ei olnud tööd 10.09.2012.a valmis. Selleks ajaks oli tehtud 35% ning tellija saatis kostjale pretensiooni õigeks ajaks tegemata tööde kohta. Hagejaga sõlmitud leping eeldas tööde eest tasumist ainult tööde täieliku teostamise korral. Leping ei näinud ette tasumist osadena tehtud tööde eest. Kostja nõudis hagejalt viivitamatult kõigi tööde lõpetamist ning andis hagejale 7 päevase mõistliku lisaaja. Hageja ei suutnud lisaaja jooksul töid lõpetada.
18.17.09.2012.a saatis tellija kostjale kirja, milles palus tööd lõpetada ja ütles ühepoolselt üles lepingu kostjaga. Kuna tellija ei saanud kostjale tasuda osaliselt tehtud tööde eest, ei saanud ka kostja tasuda hagejale osaliselt tehtud tööde eest. 14.08.2012.a lepingu punkti 1.2. järgi loeti töö teostatuks pärast tööde üleandmise-vastuvõtu aktile alla kirjutamist tellija poolt. Sellisele aktile tellija alla kirjutada ei saanud, sest tööd olid teostamata.
19.Enne tööde algust oli hagejale makstud 150 eurot avanssi, mida oleks saanud pidada osaliseks tasuks tööde eest, sest hageja oli teostanud töid kõigest 20-30% üldmahust. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja allkirjastasid 13.08.2012.a lepingu, mille kohaselt kohustus hageja ajavahemikul 13.08.2012.a kuni 10.09.2012.a teostama siseviimistlustöid Tallinnas, XXXasuval objektil; 2) lepingu kohaselt pidi kostja hagejale tasuma vaheseinte paigaldamise eest 6 eurot ja tavaliste seinte paigaldamise eest 5 eurot; 3) hageja sai kostjalt lepingu sõlmimisel avanssi summas 150 eurot; 4) tööde üleandmise-vastuvõtmise akti pooled ei allkirjastanud; 5) kostja oli XXXobjektil alltöövõtja XXXOÜ-le, kes ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles; 6) kostja ei ole hagejale objektil tehtud tööde eest tasunud.
7.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma viimase poolt objektil tehtud tööde eest. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma hüvitist viimaselt ära võetud puurvasara XXX eest.
8.Hageja väitis, et tema ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja tegi tööd tähtaegselt ja nõuetekohaselt, andis need üle XXXOÜ-le ja viimase ehitusjärelevalve eest vastutavale isikule. XXXOÜ-l hagejale tehtud tööde osas pretensioone ei olnud. Hageja üritas töid üle anda kostjale, kuid kostja akti ei koostanud ja töid vastu ei võtnud. Hageja tegi töid korterites 49, 50, 51 ja 52. Samuti leidis hageja, et kostja etteheited temale tööaja mittejärgimise osas on alusetud, sest töövõtulepingu alusel ei pidanud hageja järgima konkreetset tööaega. Hageja ei pidanud töid tegema isiklikult ning kaasas nende tegemisse oma poja.
9.Kostja vaidles hagejale vastu ja leidis, et tema oli objektil kõigest alltöövõtja. Tellija XXXOÜ ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles. Hageja pidi tööd valmis tegema 10.09.2012.a, kuid ta puudus tihti objektilt ega saanud töid tähtaegselt valmis. Hageja sai tehtud vaid 35% töödest ning poolte vahel sõlmitud leping eeldas tasu maksmist vaid siis, kui tööd olid täielikult tehtud. Kostja
andis hagejale täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks, kuid hageja seda ei järginud. Hageja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
10.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb esmalt tuvastada, millise lepingu pooled sõlmisid. Mõlemad pooled on käesolevas asjas väitnud, et nad sõlmisid nimelt töövõtulepingu, kuid kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus selgitas pooltele 05.06.2013.a pöördumises (toimiku lk 6566) vajadust põhjendada ja tõendada oma väiteid selle kohta, milline leping sõlmitud oli. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kumbki pool kohtu hinnangul tõendanud seda, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping.
11.Riigikohus on leidnud, et kui pooltevahelisel lepingul on ühtviisi nii töölepingu kui ka muu tsiviilõigusega reguleeritud lepingu tunnused, mistõttu ei ole võimalik lepingulise suhte olemust üheselt määratleda ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Sõltumata poolte väidetest loeb kohus tuvastatuks, et pooled ei ole sõlminud töölepingu üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping.
12.Seega peab kohus lepingu olemuse tuvastama sõltumata poolte väidetest. Antud juhul ei ole poolte vahel sõlmitud lepingust endast ilmne, et pooled oleksid sõlminud nimelt töövõtulepingu. Kohtule esitatud lepingust (toimiku lk 31, tõlge eesti keelde, lk 38) nähtub, et see oli pealkirjastatud töövõtulepinguna. Lepingu kohaselt pidi hageja tegema XXXehitusobjektil kipskonstruktsiooni paigaldustöid. Lepingu punkti 1.3. järgi pidid tööd algama 13.08.2012.a ja lõppema tellijale üleandmisega 10.09.2012.a. Lepingu punkt 1.4. nägi ette, et tööd loetakse teostatuks peale tööde vastuvõtuakti allakirjutamist tellija või tema esindaja poolt. Lepingu punktis 2.1. nähtu ette, et vaheseinte paigalduse maksumuseks on 6 eurot ja seinte paigalduse maksumuseks 5 eurot.
13.Kuigi antud lepingul on mitmed töövõtulepingule viitavad tunnused (kohustus tööd aktiga üle anda ja lepingu pealkiri), ei piiritle leping piisavalt selgelt kõige olulisemat töövõtulepingu tingimust, nimelt kokkulepitava tulemuse saavutamist. Kuigi hageja on väitnud, et pooled leppisid lepingus kokku tööde mahu, lepingust ega ühestki teisest kohtule esitatud tõendist see ei nähtu. Lepingust tuleneb üksnes see, et hageja pidi tähtajaliselt töötama kostja juures teatud liiki tööde tegemiseks ning lepingus oli kindlaks määratud töötasu suurus (vastavalt teostatud töö hulgale). Seega ei olnud poolte kokkulepe suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele.
14.Vaatamata sellele, et pooltevahelises kokkuleppes ei olnud igapäevaselt piiritletud töö tegemise aegu, nähtub hageja enda väidetest, et ta ei olnud tööülesannete täitmisel iseseisev. Hageja väidete kohaselt andis XXXOÜ talle kostja asemel korraldusi tööülesannete täitmiseks. Kostja varustas hagejat tööriistadega ja kontrollis tööde tegemist. Hageja on väitnud, et samal objektil töötasid samasuguste lepingutega kõik teised ehitustöölised. Hageja ise ei ole enda lepingulist suhet kostjaga sugugi alati määratlenud kui töövõtusuhet.
15.Maksu- ja Tolliamet kohustas hagejat 08.01.2013.a korraldusega (toimiku lk 32-33) esitama muuhulgas nimelt töölepingu Soo tn 1B objektil töötamise kohta ja andma selgitusi. 08.01.2013.a koostati protokoll hagejalt seletuse võtmise kohta (toimiku lk 34). Seletuse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 13.08.2012.a ning tema viimane tööpäev oli 14.09.2012.a. Tööülesandeid jagas hagejale objektil XXXOÜ esindaja. Tööle võttis hageja kostja esindaja XXX. Oma esialgses pöördumises esindaja poole (toimiku lk 36) teatas hageja samuti, et teda ja tema poega võeti kostja juurde tööle tähtajalise lepinguga. Seega on hageja ise enne käesolevat kohtuvaidlust pidanud enda ja kostja vahelist suhet töölepinguliseks suhteks.
16.Hageja väide selle kohta, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu, sest kaasas tööde tegemisele oma poja, ei ole tõendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas hageja poeg antud objektil üldse töötas ning kui töötas, siis kas tal oli sõlmitud kostjaga eraldiseisev leping või
mitte. Hageja varasemast e-kirjast esindajale võib pigem järeldada, et ka hageja pojal oli kostjaga töölepinguline suhe.
17.Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi täiendavat tõendit selle kohta, et hageja ja kostja vahel oleks olnud sõlmitud töövõtuleping. Riigikohtu eelviidatud seisukoha järgi peab vaidluse korral nimelt tööandja tõendama, et tegemist ei olnud töölepinguga. Kohtu hinnangul võisid pooled pealkirjastada lepingu töövõtulepinguna pelgalt selleks, et välistada hageja kui töötaja poolt võimalike töölepinguseadusest tulenevate nõuete esitamise. Lepingu õiguslikul hindamisel ei saa aga kohus lähtuda ainult lepingu pealkirjast.
18.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Seega on tööandjal kohustus tasuda töötasu oma töötajale, kes on talle lepingu alusel tööd teinud.
19.TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS 1 lg 4). Kohus leiab, et antud juhul ei olnud hageja töö tegemisel piisavalt iseseisev, sest töövahendid, materjalid ja selle, kus ning milliseid töid teostada, määratles tööandja, mitte hageja. Tööde mahtusid erinevalt hageja väidetest töölepingus pooled kokku ei leppinud. TLS § 9 lg 1 kohaselt on võimalik ka tähtajalise töölepingu sõlmimine.
20.TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Antud juhul ei olnud pooled kokku leppinud, millisel ajal täpselt pidi kostja hagejale tasu maksma. Ebaõiged ning tõendamata on kostja väited selle kohta, et ta pidi hagejale töötasu maksma vaid siis, kui töö on tervikuna tehtud. Pooltevahelises lepingus oli kokku lepitud vaid töö tegemise periood, koht, tööde iseloom ning tasu maksmise alused. Lepingus ei olnud kokku lepitud tööde mahtu ega seda, et hagejal on õigus saada tasu vaid siis, kui ta teostab tööd kogumahus.
21.Töölepingu seadus ei näe ette, et töötaja töötasu nõue muutub sissenõutavaks siis, kui tööandja on tööd vastu võtnud. Tööandja on kohustatud töötajale tasu maksma, kui viimane on kokkulepitud ajal tööd teinud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepingus viidatud perioodil hageja objektil tööd tegi. Kostja väited selle kohta, et hageja tegi tööd vaid 20-35% ulatuses, ei ole millegagi tõendamist leidnud.
22.Kohus leiab, et kostja esitatud XXXOÜ e-kirjad ei tõenda kostja väiteid ega anna kostjale alust vabaneda töötasu maksmise kohustusest. XXXOÜ saatis kostjale 10.09.2012.a e-kirja (toimiku lk 63), milles esitas kostjale pretensioonid. Kirja kohaselt ei olnud 10.09.2012.a päevast alates objektil ühtegi töölist ning kolmandal korrusel olid kipsitööd lõpuni tegemata. XXXAS ekirjaga 17.09.2012.a (toimiku lk 64) paluti kostjal tööd objektil lõpetada alates 18.09.2012.a. Kostjale on ette heidetud, et kõik kipsitööd pidid valmis olemas 30.08.2012.a, kuid kirja saatmise ajaks oli kipsitööde valmidus 20-30%. Kostjale teatati lepingu ülesütlemisest.
23.Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei olnud kokku lepitud tööde mahtu ega seda, millisel korrusel pidi hageja tööd tegema, ei saa esitatud e-kirjadega tõendada, et nimelt hageja tööd valmisid 20-30% ulatuses. Töötasu täielikku maksmata jätmist ei saa töölepingu seaduse alusel põhistada töö ebapiisava efektiivsusega. Samuti on õiguslikult asjakohatud kostja väited selle kohta, et ta oli XXXOÜ-le ainult alltöövõtja. XXXOÜ-le alltöövõtjaks olemine ei vabastanud kostjat kohustusest maksta töötasu oma töötajatele. Alltöövõtjaks olemine ei oleks vabastanud kostjat ka kohustusest täita lepingulised kohustused oma võimalike alltöövõtjate ees.
24.Hageja esitas kohtule XXXseletuse (toimiku lk 76, tõlge eesti keelde, lk 79), kellega oli kostjal samuti sõlmitud analoogiline leping kipsitööde tegemiseks XXXobjektil (tööde teostamise ajaks oli 01.08.2012.a kuni 20.08.2012.a) (leping toimiku lk 77). Nimetatud isiku seletuse kohaselt on ta tunnistajaks korterites 49-52 tehtud tööde osas. Kohus märgib antud seletuskirja osas, et üldjuhul ei saa hagimenetluses olla tõendiks menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjalik seletus kohtule. Menetlusosaliseks mitteolevad isikud saavad anda ütlusi tunnistajatena kohtuistungil. Samas võimaldab TsMS § 405 lg 1 p 5 kohtul asja lahendamisel lihtmenetluse korras kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnistada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Seetõttu arvestab kohus XXXseletust kirjaliku tõendina, mis tõendab hageja töötamist kostja juures XXXobjektil.
25.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et antud asjas on tõendatud hageja töötamine kostja juures XXXobjektil ehitajana. Hageja on esitanud kohtule oma töötasu arvestuse, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Seetõttu kuulub hageja töötasunõue kostja vastu rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasuna 1137 eurot.
26.Kohus selgitab ühtlasi, et kui hageja ja kostja vahel oleks leidnud tõendamist töövõtulepingu sõlmimine, ei oleks hageja töövõtutasu nõue kostja vastu rahuldamisele kuulunud. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja oleks tööd vastu võtnud või et tööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuteks. Töövõtulepingu puhul ei saa tööde tellija poolt vastuvõtmist asendada tööde vastuvõtmisega mõne kolmanda, lepinguosaliseks mitteoleva isiku poolt (näiteks ehituse järelevalve eest vastutava isiku või peatöövõtja poolt). Hageja nõue kostja vastu kuulub antud asjas rahuldamisele üksnes seetõttu, et hageja ja kostja vahel oli kohtu hinnangul sõlmitud tööleping. Töötasu väljamõistmine tööandjalt ei sõltu sellest, kas tööandja on töötajalt konkreetse töö tulemuse vastu võtnud või mitte.
27.Lisaks töötasu nõudele esitas hageja kohtule puurvasara maksumuse hüvitamise nõude summas 150 eurot. Hageja väidete kohaselt kasutas ta tööde tegemiseks puurvasarat XXX, mille kostja temalt ära võttis. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et talle selline seade kuulus ning kostja võttis selle hagejalt ära. Samuti selgitas kohus hagejale, et hageja peab tõendama seadme turuväärtust selle äravõtmise ajal (toimiku lk 65-66). Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks üksnes XXXkirjaliku kinnituse (toimiku lk 59), mille kohaselt ajavahemikul 16.09.2012.a kuni 30.09.2012.a andis XXXOÜ XXXOÜ esindajale turvateenistuse ruumis üle akutrelli komplekti Makita ja lööktrelli Makita. Kohus selgitas hagejale, et esitatud seletuskiri hageja väiteid ei tõenda, sest tegemist on hoopis teise tehnilise vahendiga, kui hageja viidatud puurvasar XXX. Hagejale kuulunud seadme kostjale üleandmist seletuskirjast ei nähtu.
28.Vaatamata kohtu selgitustele hageja kohtule antud nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd hageja ei ole millegagi tõendanud oma nõuet kostja vastu puurvasara eest 150 euro suuruse hüvitise saamiseks, tuleb antud nõue kostja vastu jätta rahuldamata.
29.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus on rahuldanud hageja nõude kostja vastu osaliselt, on kohus jätnud hageja nõudest rahuldamata vaid 150 euro suuruse osa. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud käesolevas asjas tuleb jätta kostja
kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.